FC Kossuässad! Teever sopsab kolmese, Neemelo murrab läbi, Kütt hiilgab korvi all!
2005. aasta 25. mail võbistas Jerzy Dudek oma käsi ja jalgu nii hirmuäratavalt, et AC Milani meestel läks penaltiseerias junn jahedaks ning poolaka tõrjed aitasid Liverpooli Meistrite liiga võiduni. 175 päeva hiljem seisis Dudek silmitsi ründeduoga Ingemar Teever – Tarmo Neemelo.
Kes oleks osanud arvata, et veidi vähem kui 15 aastat hiljem leivad end Dudekiga täpselt samast seisust korvpalli Optibeti rahvaliiga Põhja-regiooni Regular-liiga I divisjoni meeskonnad? Neilgi tuleb olla silmitsi duoga Teever – Neemelo, kes on endale veel appi võtnud rikkalike Premium liiga kogemustega väravavahi Kert Küti!
Dudekil jagus tolles 2005. aasta 16. novembril peetud maavõistluses oidu, et vaheajal vahetust küsida. Kui Teever 68. minutil Neemelo söödust (vaata väravat allolevast videost) Eesti kaotusseisu minimaalseks vähendas (lõpuks võitis Poola 3:1), kaitses väravat juba Wojciech Kowalewski.
Rahvaliigas palli patsutava Föönixi meeskonna vastaseid sama nipp ei päästa, sest korvpallis on tagasivahetused erinevalt vutimängust lubatud ning Teever ja Neemelo on nii valusa käega vennad – ning Kütt nii võimas korvialune jõud – et parimad jõud kupatatakse kiiresti platsile tagasi. Muidu on kaotus kiire tulema!
Vutiässade korvisaali jõudmise asjaolud peituvad Viljandimaal. "Föönixi võistkond koosneb Viljandimaa poistest. Ma veetsin seal lapsepõlve ning sõprussidemed kuttidega on säilinud. Nii mind võistkonda kutsutigi ning paar kuud hiljem tõin Neemelo ja Küti kah kaasa," räägib Teever, kes on peatreener Illimar Pilgi sõnul tõusnud sujuvalt ka võistkonna peamiseks orgunnimeheks.
Korvpall pole Teeveri jaoks sugugi võõras teema. "Olen kadunud Allan Dorbeku juures pool aastat trennis käinud. Vist U15 vanuseklassis võitsin hõbemedali, Erik Dorbekuga olin samas võistkonnas. Aga Pääsküla gümnaasiumi meeskonnaga tulime üle-eestilise koolidevahelise võistluse võitjaks. Kooli ajal sai mängitud ja põrgatatud on alati," märgib mees, kelle auhinnakapis on lisaks jalgpallimedalitele ka kolm Eesti saalihoki meistrivõistluste pronksi (2001, 2004 ja 2006).
Mullu sügisel mängijakarjäärile joone alla tõmmanud ja Nõmme Kalju duubelmeeskonna juhendajana tööle asunud Neemelo mängis kossu viimati kooliajal. "Praegu on see mulle igapäevarutiini väga hea vaheldus. Paides noorena aasta aega kossutrennis käisin ja koolidevahelistel võistlustel mängisin kaasa. Aga sellega varasem kokkupuude ka piirdus."
Kuidas sai korvpallitsenter aga endisest jalgpalliväravavahist? "Minu kasvu arvestades pole see väga suur ime. Eeldused, et mängida korvpalli okeil ehk siis käesoleval rahvaliiga-tasemel, on mul olemas," selgitab Kütt, kes asus oma lõbuks palli patsutama kohe, kui 2016. aasta hooaja järel jalgpallurikarjäärile joone alla tõmbas.
Kolmest vutimehest sobib kriuksuv kossupõrand enim Kert Kütile
Autobussikoondise eeshoovis asuv helesinine Kadaka spordihall on mõnus vana kooli rajatis. Arusaamatu arhitektuuri ja ainulaadse siseplaneeringuga. Näiteks on sellel lisaks peasissepääsule ka tagauks, mis viib keldrikorrusel asuvasse … ilusalongi! Hipsterlikku hõngu lisavaid elemente on teisigi.
Aga kõige tähtsam on ikkagi mõnusasti kriuksuv kossupõrand, kus eelmine trenn kell 19.51 otsad koomale tõmbab, et Föönixi meeskond saaks kodumänguks valmistuma hakata. 19.55 pannakse käima soojendus ja 20.07 visatakse õhku (veidi viltune) hüppepall. Föönixi vastaseks on sarnaselt neile Regular-liiga I divisjoni tabeli keskosas paiknev Mõigu KEK.
Esimene tõdemus on, et jalgpalliplatsil õhukuningana tuntud Neemelo ei tundu korvpalliplatsil oma 191 sentimeetriga üldse nii pikk olevat. Tema ja Kütt kuuluvad Föönixi põhikoosseisu, Teever alustab seekord pingilt. Jalgpallur-korvpallurid satuvad nobedasti sündmuste keskmesse.
2. minutil vilistatakse Neemelole viga ja peagi viskab Mõigu KEK tema pealt kaks punkti, mille peale käratatakse talle pingilt: "Parem käsi, Karu, parem käsi!". Varsti saab Neemelo läbimurdel vastaselt vopsu vastu nina, aga kättemaks on magus ja kiire. Karu laob efektse bloki, mille toel pääseb Föönix kiirrünnakule, kus Kütt teenib vea ning tabab kahest vabaviskest ühe.
Küti jalgpallitaust torkab silma kuuendal minutil, kui ta blokeerib igati eeskujuliku jalatõrjega ära korvi alla vabaks jäänud Mõigu KEK-i mehele antud söödu. Kuuendal minutil platsile vahetatud Teever annab peagi kauni resultatiivse söödu, mille abil asub Föönix 21:17 juhtima. "Vead on täis! Vead on täis!" manitseb Teever kaaslasi mõnikümmend sekundit enne veerandaja lõppu.
Föönix suudabki kaitses kõva hoida ja palli 4 sekundit enne veerandaja lõppu enda valdusse saada. Audisissevise on küll enda korvi all, aga Kütt annab sealt hiilgavalt täpse pika passi häälekalt palli nõudnud Teeverile, kellel tee korvi alla vaba. Paraku läheb nahkkera vahetult viske eel käest lahti ja lihtsad kaks punkti jäävad toomata. Föönix läheb pausile 21:18 eduseisus.
"Kütt valis noorena vale ala. Temast oleks võinud väga hea korvpallur saada," lausub Föönixi peatreener Illimar Pilk, kes võitnud TTÜ meeskonna ridades Eesti meistrivõistlustelt pronksmedali. "Kütt on kolmest jalkavennast kõige emotsionaalsem, läheb närvi nii enda kui ka kohtunike peale. Vahel tuleb see meile kasuks, aga sagedamini ikka kahjuks."
Föönixi parima lauavõitleja Küti relvadeks korvpalliplatsil on lisaks pikkusele ja hästi ajastatud hüpetele ka sööduoskus. "Kuna ta on väravavaht, siis tema pikad söödud on erakordselt täpsed. Kui meil on näiteks kolm sekundit enne sireeni audisissevise, siis saadan alati Küti söötma. 99% palle jõuavad kenasti kohale. Kahjuks sageli Teeverile, kes siis korvi alt mööda viskab!" sõnab Pilk, tögamisrõõmu varjamata.
Kütt alavalikut küll ei kahetse, aga möönab, et korvpall tal kõige hullemini välja ei tule. "Võib-olla mingisugust korvpallitarkust tuleb juurde, aga selle arvelt jalad jäävad jällegi nõrgemaks. Seega kõik on tasakaalus. Füüsiline vorm võiks parem olla, siis äkki naudiksin korvialust madistamist isegi rohkem, aga kui liiga palju oskusi pole, siis tuleb võitlusvõimuga kompenseerida! Hasart ja võiduhimu on ikka sees, niisama mängida ei viitsiks," räägib Paide Linnameeskonna noortetöö juht.
Teisel veerandajal on näha nii hasarti kui ka võiduhimu. Kui veidi varem Kütile arusaamatu ründevea vilistanud kohtunikud tema kasuks 15. minutil viga ei anna, keevad emotsioonid veidi üle ning tulemuseks tehniline viga. Föönix leiab end erinevate sündmuste koosmõjus 26:35 kaotusseisust, kust hakatakse aga peagi välja ronima.
Tähtsasse rolli tõuseb Teever, kelle vabaviskest tuleb tabloole seis 34:37. Peagi sunnib Teeveri hea kaitsetöö vastase jooksu tegema. Järgnenud rünnakul loob endine Eesti koondise ründaja teravuse ning Föönixi kaotusseis on kõigest 40:42. Poolaja lõpus jääb viimane vise just Teeveri hooleks, aga buzzer beater ei taba ja Föönix läheb pausile 44:45 kaotusseisus.
Teeveril jagub nahaalsust, Neemelol jõudu
Peatreener Pilk tõdeb, et kuigi Teever on kossuplatsil kõva jutupaunik, eriti trennis, siis tema liidriomadused tulevad meeskonnale kasuks. "Kui sa tuleksid vahel meie trenni vaatama, siis seal kostuva jutu järgi oleks Teever kõige kõvem korvpallur üldse. Aga tõsiselt rääkides, siis ta on rahvaliiga kontekstis kiire, mis minu kui peatreeneri jaoks väga kasulik.
Rahvaliigas on sageli vastaste parimateks mängijateks nende tagamehed. Mina panen vastaste liidreid katma Teeveri, kes suudab nendega kaitses hakkama saada. Nahaalsust tal ju jagub. Ning meeskonnamängija on ta samuti – ei võta liiga palju enda peale, vaid pigem annab söödu sõbrale. Aga kui on üksinda korvi all, siis viskab tavaliselt paraku mööda," muigab Pilk.
Kolmandal veerandajal haarab Mõigu KEK aga taas ohjad ja asub vahet tasapisi paisutama. Föönix teenib teise poolaja esimesed punktid alles kolme ja poole minuti möödudes. Jalgpallur-korvpalluritest paistab kolmandal veerandajal enim silma Neemelo.
"Kuidas ma sain palli üldse sinnapoole lükata? Füüsikaseadusi tunned vä? Täitsa perses …" sajatab Karu esmalt kohtunikke, kes talle tõesti liiga tegid. Pall läks auti Mõigu mängijast, mitte Neemelost. Ülekohus sütitab aga sportliku viha. 25. minutil sunnib Neemelo hiilgav jalgade töö läbimurdel olnud vastase jooksu tegema.
Järgnenud rünnakul murrab Neemelo marekdoroninlikult korvi alla ning toob meeskonnale kaks punkti, mis vähendavad kaotusseisu 49:55 peale. Kolm minutit hiljem realiseerivad Teever ja Neemelo kiirete söötude toel kauni kiirrünnaku, aga kokkuvõttes läheb veerandaeg Föönixil ikkagi nurja – viimase 10 minuti eel ollakse 54:65 kaotusseisus.
"Kui ma Föönixi treeneriks asusin, siis polnud Neemelo veel kordagi trennis käinud. Aga panin ta mängu ja mis juhtus? Karu noppis teiste pikkade vahelt kõik lauapallid ära! Ta on füüsiliselt ikka hästi tugev. Tõsi, kui hakkame mingeid korvpalliliikumisi tegema, siis ta neist aru ei saa ja hakkab ise kah naerma ning ütleb mulle, et pandagu ta kohta, kus väga liikuma ei pea. Aga ta on ääremängija kohta kiire ja vastaste pikkadel on Neemelot raske katta. Ning ka vise on täitsa okei," räägib Pilk.
Vaatamata Neemelo jõule, Küti pikkusele ja Teeveri teravusele tuleb Föönixil aga seekord Mõigu KEK-ile alla vanduda. Viimasel veerandajal jõutakse küll korraks nelja punkti kaugusele (66:70) ja Teever innustab kaaslasi, et "saame kaitses kätte!", aga Mõigu ei murdu.
Teeveri kaugvise 1.30 enne lõppu teeb seisuks 70:76, aga lõpuks võidab Mõigu 82:74. Kütt viskab 9, Teever 6 ja Neemelo 2 punkti.
"Tarmo Kink tõdes, et ei hakka end lolliks tegema."
Soccernet.ee käis Föönixi mängu kaemas veebruaris. 12. märtsil pandi Optibeti rahvaliiga koroonakriisi tõttu teadmata ajaks pausile. Föönix oli tolleks hetkeks teeninud 14 mängust 5 võitu ja 9 kaotust. Ingemar Teeveri punktisaak ühe mängu kohta oli 6,4, Tarmo Neemelol 7,7 ja Kert Kütil 15,6 punkti, mis oli Föönixi paremuselt teine näitaja.
Kas uuel hooajal võib oodata mõnda endist jalgpallurit praegusele kolmikule appi tõttamas? Föönixi orgunnimees Teever seda ei välista, aga tõdeb muiates, et nipsust see korvpallimäng ka välja ei tule: "Oleme paar venda juba välja praakinud. Tarmo Kink käis ühel mängul, aga sai aru, et päris tema mäng see korvpall pole. Tõdes, et kahjuks ei saa treeningutel osaleda ja ei hakka end lolliks tegema. Jarmo Ahjupera käis ka proovimas ja tegi mulluse hooaja kaasa, aga tal tekkisid muud huvid."
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: Brit Maria Tael
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta