Flora peletab Superkarika needust, Paidele avaneb väärt võimalus roheline vaim välja ajada
Kuld ja hõbe, kuningas ja kroonprints, troonil istuja ja selle nõudleja. Nimetagem Flora ja Paide Linnameeskonna hooaja avamängu kuidas tahes, intriig on igal juhul üleval ja stardipauk kõmatab tänu sellele pingest särisevas õhus. Superkarikas leiab omaniku juba 26. korda.
Kuidas mõõta Superkarika olulisust? Absoluutväärtuselt on kahtlemata tegu kõige vähemtähtsa auhinnaga, mille Eesti tippklubid hooaja jooksul välja mängivad, kuid emotsionaalse vundamendina võib hooaja esimese ametliku mängu võitmine mõjuda väga ergastavalt. Tõsi, ka uinutavalt, nagu lähiajalugu näitab, kuid sellest allpool.
Unisust ei maksa Flora ja Paide duellist siiski karta, sest mõlemal on omajagu tõestada. Flora näitas mullu, et kuuel järjestikusel hooajal omanikku vahetanud tiitli kaitsmine on jätkuvalt võimalik, kui oma rada rühkida. Paide sai seevastu veenvat kinnitust, et nendegi tee on õige, sest hõbemedaliteni ei olnud klubi varem iialgi küündinud.
Samas jäi lõpuks kahte esimest lahutama koguni 16 punkti. Ning mis veel tähtsam, omavahelistes mängudes valitses Flora - neljast neli väravate vahega 14:3, sealhulgas sügisene 7:1 ülesõit. Mänguliselt oli kahe meeskonna vahe küll märgatavalt väiksem kui võiks neist numbritest järeldada, aga on siiski fakt, et kõrgliigas on Paide suutnud Florast jagu saada vaid korra, 2015. aastal, ning isegi viigini küündimine on pigem harv nähtus. Niisiis: Flora asi on tõestada, et jõudude vahekorrad pole talvega muutunud, seevastu Paidel avaneb võimalus näidata, et on ikka küll.
Kahe hooaja vahel on mõlema meeskonna ridades olnud lahkujaid, aga ka uusi tulijaid. Tähtsaimaten siirdusid Florast välismaale Vladislav Kreida ja Vlasi Sinjavski, Frank Liivak vahetas ühe rohelise särgi teist tooni rohelise ehk Levadia oma vastu. Eestisse tulid aga tagasi koondislased Sergei Zenjov ja Henrik Ojamaa, tabeli keskelt meelitati endale Karl Romet Nõmm Tulevikust ja Sten Reinkort Tammekast, lisaks mitu meeskonnale sügavust andvat noormängijat.
Paide tegi hilised, aga olulised tõmbed Ghana keskkaitsja Ishaku Konda ja Guinea ründaja Sekou Camara näol, Ojamaade duelliks annab võimaluse Henriku noorema venna Hindreku palkamine ning Mait Toomile pakub väravas konkurentsi kogenud Mihkel Aksalu. Asendamist vajab seevastu Edrisa Lubega ja ennekõike Muhammed Sannehi panus - mõlemad mehed kolisid Tšehhi kõrgliigasse. Tuumik on mõlemal meeskonnal vangerdustest hoolimata mullusega võrreldes siiski üsna sarnane.
Superkarikafinaali eel ei saa paraku kummastki meeskonnast rääkides üle ega ümber ka koroonaviirusest. Paidet tabas see ettevalmistusperioodil ja seetõttu saadi ka pidada vaid kolm kontrollkohtumist, ent viimastel nädalatel on meeskond teisalt jällegi saanud korralikult trenni teha. Florat, kelle osad mängijad viiruse juba mullu läbi põdesid, sakutas tõbi aga vahetult enne hooaja algust ning sestap pole päris kindel, kas Superkarika pärast õnnestub tulla võitlema täiskoosseisuga.
Superkarika needus? Täitsa olemas!
Viimase kümnekonna aasta jooksul on koguni seitset puhku juhtunud nii, et Superkarika võitja jääb liigahooaja lõppedes tiitlita. Ainsate eranditena on sellist seaduspära suutnud kahel korral väärata Flora ise ning korra ka Levadia. Enne mullust Flora topelttriumfi läks aga koguni kuuel aastal järjest nii, et Superkarika pea kohale tõstmine kuulutas võitjale pigem kurja kui head.
Meenutagem. 2011. aasta kevadel sai Flora Superkarika Levadialt kätte alles penaltite järel ja krooniti sügisel üheksandat korda Eesti meistriks. Aasta hiljem tehti hooaja alustuseks tuul alla Narva Transile, kuid meistrivõistlustel jäädi alles kolmandaks. 2013. aastal kuulus superkarikas Kaljust jagu saanud Levadiale, kes edestas neid lõpuks ka liiga kulla- ja hõbedaheitluses. 2014. aastal krooniti Superkarika võitjaks Levadiast 1:0 jagu saanud Flora, liigahooaja lõppedes võitis Levadia aga oma üheksanda - ja seni viimase - meistritiitli, samas kui Flora jäi pronksile.
2015. aasta finaalis sõitis Levadia suureskooriliselt üle Tartu Santosest, aga pidi liigatiitli loovutama Florale. Aasta hiljem seljatas Flora karikafinaalis kindlalt Nõmme Kalju, kuid liigahooaja lõpus tähistas üllatustiitlit hoopis Infonet ja Flora jäi sootuks esinelikust välja. 2017. aastal vahetati rollid: Infonet klohmis karikafinaalis Florat koguni 5:0, kuid medalile ei jõutud ja tiitel oli Flora päralt. 2018. aastal sai Levadia Florast jagu nii karikafinaalis kui ka liiga kokkuvõttes, paraku ei aidanud see neid meistriks, sest Kalju jäi ettepoole.
Tunamullu oli Kalju kord Superkarikas võita, liigatiitlit aga kaitsta ei suudetud ja jäädi kolmandaks. Alles mullu suutis Flora mitme aasta pikkuse jada murda ja jääda löömatuks nii kevadel kui ka sügisel. Kas seekord saab tõeks põhimõte "võitja võtab kõik" või peab emb-kumb finalist hooaja lõppedes nentima, et võidetud sai esimene lahing, aga kaotatud sõda?
Flora abitreener Joel Indermitte: "Aeg lendab, käes juba hooaja algus ja võimalik mängida Superkarika peale. Sellised mängud on alati erilised ning võimalus tugeva Paidega kohe hooaja esimene tiitel välja jagada on põnev. Kindlasti on tulemas hea mäng, kuid mängu lõppedes tahame karika pea kohale tõsta just meie."
Tiitli- ja karikakaitsja keskkaitsja Märten Kuusk: "Hooaja algus on lõpuks kätte jõudnud ja enne seda on kohe võimalus võita üks karikas. Meeskond on valmis raskeks lahinguks ning anname endast kõik, et mäng võita."
Paide abitreener Indrek Zelinski: "Hea on hooaega alustada finaaliga ja seda Eesti ühe parima meeskonna ja valitseva meistri vastu. Oleme vaatamata sunnitud pausile saanud teha korraliku ettevalmistuse ja läheme Superkarikafinaali mängima kõrge motiveerituse ja hea emotsiooniga. Egas midagi, lükkame hooaja käima!"
Mulluse hõbedameeskonna äär Siim Luts: "Aasta esimene mõõduvõtt ja kohe karika peale. Treenerite poolt on juhised antud, meie ülesanne on need võimalikult hästi väljakul realiseerida. Superkarikaga koju on kindlasti selle aasta esimene eesmärk!"
Mäng toimub pealtvaatajateta.
5. märtsil kell 19.00 Sportland Arenal
Tallinna FC Flora - Paide Linnameeskond
Peakohtunik: Karl Koppel
Abikohtunikud: Riivo Stolts, Raul Kaivoja
Neljas kohtunik: Toomas Nõmmiste
Meeskondade koosseisud uueks hooajaks:
FLORA:
Väravavahid: Matvei Igonen, Karl-Romet Nõmm, Ingmar Krister Paplavskis.
Kaitsjad: Kristo Hussar, Ken Kallaste, Märten Kuusk, Michael Lilander, Marco Lukka, Henrik Pürg, Markkus Seppik, Erko Jonne Tõugjas.
Poolkaitsjad: Martin Miller, Markus Poom, Rocco Robert Shein, Markus Soomets, Konstantin Vassiljev, Henri Välja.
Ründajad: Rauno Alliku, Mark Anders Lepik, Henrik Ojamaa, Sten Reinkort, Rauno Sappinen, Sergei Zenjov, Taaniel Usta.
PAIDE:
Väravavahid: Mihkel Aksalu, Mattias Sapp, Mait Toom.
Kaitsjad: Siim Aer, Rasmus Kallas, Martin Kase, Ishaku Konda, Hindrek Ojamaa, Kristjan Pelt, Joseph Saliste, Abdul Razak Yusif.
Poolkaitsjad: Hadji Drame, Matrix Einer, Andre Frolov, Marten Henrik Kelement, Joel Kokla, Kevin Metso, Sergei Mošnikov, Karl Mööl, Kevor Palumets, Sander Sinilaid.
Ründajad: Henri Anier, Sekou Amadou Camara, Raimond Eino, Kevin Kauber, Jaagup Luts, Siim Luts, Deabeas Owusu Sekyere, Edgar Tur.
Eeldatavad algkoosseisud:
Coolbeti koefitsiendid:
Flora võit - 1,80
Viik - 3,85
Paide võit - 4,10
Huvitavaid fakte:
- Mullusel hooajal võitis Flora Paidet liigahooaja esimeses omavahelises mängus 3:1 (20., 73. Rauno Sappinen, 90+2. Konstantin Vassiljev - 45+2. Siim Luts), teises samuti 3:1 (51. Konstantin Vassiljev, 55. Rauno Sappinen, 86. Märten Kuusk - 66. Edgar Tur) ja kolmandas 1:0 (39. Märten Kuusk). Neljandas kohtumises jäädi peale koguni 7:1 (13. Deabeas - 33., 45+2. pen., 54. pen. Rauno Sappinen, 48., 56. pen. Frank Liivak, 67. Konstantin Vassiljev, 86. Martin Miller).
- Kokkuvõttes on Flora võitnud 48 omavahelisest meistriliiga mängust 41, viigiga on lõppenud 5 kohtumist ja Paide võiduga 1. Väravate vahe on Flora kasuks 148:26.
- Sel hooajal Paide nimekirja kantud meestest koguni kümme on varem kuulunud Flora esindusmeeskonna ridadesse.
- Eelmisel hooajal olid Flora ja Paide vastavalt 76 ja 80 väravaga liiga kõige resultatiivsemad meeskonnad. Ent kui Flora lubas endale lüüa vaid 17 väravat ja oli sellega liiga ülivõimsalt parima kaitsega meeskond, siis Paidele löödud 43 väravat asetavad nad vastavas arvestuses alles neljandaks, tahapoole ka Nõmme Kaljust ja Levadiast.
- Ei Flora ega ka Paide ole tänavusel kalendriaastal veel kaotust kogenud. Flora alistas jaanuarikuises karikamängus Kuressaare, kontrollkohtumistes aga Pärnu Vapruse, Narva Transi, Nõmme Kalju ja Tartu Tammeka. Lisaks tehti viik Rootsi kõrgliigaklubi Siriusega. Paide on oma kontrollmängudes saanud jagu samuti nii Tammekast, Kaljust kui ka Vaprusest.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta