Frank Liivak usub oma kvaliteeti ja ihkab Küprosel püsiva(ma)lt Häberli radaripildile tungida


Kui jõulud ja aastavahetuse veetis Frank Liivak teadmises, et Eesti meeste A-koondise Küprose laagrisse ta ei sõida, siis paar päeva enne kogunemist olukord muutus. Mõned mängijad langesid rivist ning varunimekirja kuulunud Liivak kutsuti meeskonda. Ääreründaja hindab võimalust kõrgelt ja ihkab end Thomas Häberlile tõestada.
Seni on Liivakul neid vahetuid võimalusi nappinud. 27-aastase ääreründaja arvel on küll 25 koondisemängu ja kolm väravat, aga 2021. aasta alguses peatreeneriks saanud Thomas Häberli ametiajal on ta seni saanud vaid ühe kutse. Ääreründaja kaasati meeskonda 2022. aasta novembris peetud Balti turniiriks, kus ta sai mängus Lätiga platsile mõneks minutiks.
2019-20 juhendas koondist Karel Voolaid, kelle käe all oli Liivak põhimees. Aga kuna Häberli kasutab 3-5-2, mitte 4-5-1 asetust, on vajadus ääremängijate järele kaks korda väiksem. Nüüd üle pika aja avanenud võimalusest kavatseb Liivak igal juhul maksimumi võtta, et anda Häberlile alanud aastaks peamurdmisainet.
Liivak rõhutab, et Eesti koondisesse kuuluda on tähtis ja uhke asi. "Ikkagi vägev, see on ju Eesti koondis! Eks ma muidugi lootsin ja arvestasin. Alguses oli väike pettumus, aga nüüd olen siin ja väärin siin olemist. Pean peatreenerile tõestama, et minuga saab arvestada ka suuremates mängudes."
Kuidas seda teha? "Kõik algab trennidest. Mul pole isiklikult olnud väga palju võimalusi end treenerile näidata. Iga trenn on väga oluline, samuti eesootav mäng. Kui näitan, et süda ja tahe on õige koha peal, siis sellest peaks piisama. Enda kvaliteedis olen piisavalt kindel, et kuulun ka nii-öelda suurde koondisesse. Minu jaoks on siin iga päev võimalus," sõnas Liivak ja lisas, et suhtlus Häberliga oli 2023. aastal vähene.
Iirimaa õpetas palju, ka paremkaitsjana mängimist
Eelmised poolteist aastat kuulus Liivak Iirimaa kõrgliigaklubisse Sligo Rovers, kuhu siirdus 2022. aasta keskel FCI Levadia ridadest. "Iirimaa algas väga hästi. Esimene pool hooaega läks isiklikus plaanis edukalt. Oleks klubi suutnud end eurosarjakohale kangutada, olnuks ideaalne. 2023. aasta hooaeg oli aga võistkonnale väga raske. Eesmärk oli eurosarja jõuda ja sihtisime meistritiitli peale mängimist.
Esimese paari nädalaga saime kinnituse, et oleme selleks võimelised, aga siis hakkas kõik tükk tüki haaval lagunema. Tuli järjest rohkem vigastusi ja avastasime ühel hetkel, et koosseis on õhuke. Sellest tulenevalt mängisin ma üle 10 mängu neljases liinis paremkaitsjana (nagu Soccernet.ee aprillis kirjutas, teenis Liivak seeläbi hüüdnime Eesti Cafu – O. J.), mis oli mulle esmakordne kogemus. Aga täitsa vahva oli."
Sügiskuudel langes senine põhimees Liivak pigem vahetusmängijaks ja novembri alguses tulnud teade, et Sligo talle uut lepingut ei paku, polnud üllatus kellegi jaoks. "Armastus sai otsa," nagu Liivak ise toona olukorra kokku võttis.
Seega hetkel tegeleb Liivak uue töökoha otsimisega, jaanuariga avanes hulganisti üleminekuaknaid. "Iga päev ärkan üles mõttega, et äkki täna? Selle jaoks peab alati valmis olema. Külma tõttu tuleb treenimise jaoks veidi nuputada, aga saab kenasti hakkama."
Liivak märgib, et võtab olukorda rahulikult ka põhjusel, et see pole tal karjääris esimene korda intensiivse ootamise režiimis tegutseda. "Paljude jaoks on see veider. Inimestega rääkides ikkagi imestatakse: kuidas see võimalik on, et ei tea, mis sinust nüüd saab? Lõpuks läheb kõik hästi, lihtsalt hetkel on teadmatus.
Mingi nägemus sihtide ja kohtade eelistustes on olemas, aga tegelikult on hetkel ikkagi kõik asjad avatud. Tundub, et Iirimaa liigas mängimine aitab klubiotsingutel natuke rohkem kaasa. Huvi on üles näidatud rohkem, kui Eestis mängimise puhul."
Aga kas Liivak on turul endiselt ääreründajana või seoses kevadsuvise eksperimendiga ka paremkaitsjana? "Ennekõike ikka ääreründajana, aga täpselt nagu tavalisema töö peal saab uued omandatud oskused CV-sse kirja panna, siis mina samamoodi.
Olen ääremängija, wing-back ja saan ka paremkaitses hakkama. Halba see igatahes ei tee. Mina jalgpallurina seda saadud kogemust väärtustan. Klubil läks hooaeg nagu läks, aga sain konstantselt mänguaega ja intensiivsused olid kõvad. See aasta tuli ikkagi kasuks. Eks näis, kas olen valmis ründamiselõbust loobuma, aga kätt millelegi ette ei pane," kirjeldas Liivak oma plaane ja olukorda.
Eesti meeskond lendab Küprosele laupäeval. Eesti – Rootsi maavõistlus mängitakse reedel, 12. jaanuaril kell 20.00 Stelios Kyriakides staadionil. Otsepilti näitab Viaplay.
Foto: Oliver Tsupsman
Sündinud: 7. juuli 1996
Positsioon: ääreründaja
Klubikarjäär: 2015-16 Alcobendas Sport (Hispaania), 2017-18 Sarajevo (Bosnia), 2018-20 FC Flora, 2021-22 FCI Levadia, 2022-2023 Sligo Rovers (Iirimaa)
Koondisekarjäär: 25 A-maavõistlust, 3 väravat
Saavutused: Eesti meister 2019, 2020, 2021
Muu: 2013-14 hooajal jõudis ta Napoli U19 võistkonna liikmena noorte Meistrite liigas 1/8-finaali
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta