Paide Linnameeskond on kolm aastat järjest Premium liigas medalikolmikusse jõudnud, mis on Järvamaa esiklubi jaoks märkimisväärne saavutus. Mullu lõpetati liigahooaeg kolmandal kohal, kaotades meistriks kroonitud FC Florale 32 ja hõbemedali pälvinud FCI Levadiale 14 punktiga. Vahed olid suured, aga seda näljasem on Paide tänavusel hooajal.
"Loomulikult tahame anda lahingu, aga tiitel ei ole meie jaoks kinnisidee. Kindlasti tahame paremini tiitlimängus sees olla, et see vahe ei oleks nii suur," sõnas Paide Linnameeskonna spordidirektor Gert Kams Soccernet.ee-le.
"Mängime kõik mängud võidu peale, mingeid viike või kaotusi jahtima ei lähe. Kindlasti tuleb raske hooaeg, aga peame hakkama saama ja mäng-mängult minema," lisas mullu oma debüüthooajal Premium liigas 16 väravat löönud Paide ründaja Robi Saarma.
Sarnaselt näeb olukorda ka peatreener Karel Voolaid. "Klubi, treenerid ja mängijad loodavad maksimumi ja kui ütleme, et anname tiitliheitluses lahingu, siis see ongi mingis mõttes realsusesse vaatamine ja ka vastaste austamine. Eks hooaja algus näitab, mis trummi taguda saame, aga tahame ikkagi kõige tugevamat trummi põristada.
Meie võistkond on väga ambitsioonikas ja loomulikult on eesmärgid kõrged. Mängijad annavad endast kõik ja peame mäng-mängult minema hakkama, aga see kehtib tõenäoliselt kõikide võistkondade kohta," rääkis Paidet teist aastat juhendav Voolaid.
Paide alustas hooaega klubi ajaloo esimese superkarikaga, kui möödunud pühapäeval pöörati 0:2 kaotusseis Flora vastu teisel poolajal 3:2 võiduks. Seejuures sündis võiduvärav viimasel sekundil, kui skooris Saarma. Peatreener usub, et võistkonnale oli see eelkõige emotsionaalselt väga oluline võit.
"See oleks võinud halvema stsenaariumi korral lõppeda mitte 0:2, vaid näiteks 0:4 või 0:5 kaotusega, mis oleks võinud anda negatiivse löögi. Õhus oli palju erinevaid stsenaariumeid. Olime väga keerulises seisus, mida kindlasti tuleb ka liigahooajal ette, aga võistkond näitas ja tõestas, et niikaua, kuni mäng ei ole läbi, pole ka Paide mängust väljas. Selle peale saab palju asju ehitada," lausus Voolaid.
Suuremad koormused
Paide alustas ettevalmistust vanal aastal, mõned mängijad liitusid treeningutega jaanuari alguses. Kahe hooaja vahel on koormuseid veidi tõstetud, et teha samm kõige teravamale tipule lähemale. Selleks on kasutatud lihtsaid nippe. "Mängid mingeid mänge pikemalt, jooksed mingeid jookse pikemalt, vähendad puhkepause ja tõstad korduste arvu," selgitas Voolaid.
Ta lisas: "See ei ole seotud sellega, et jaanuar-veebruar on vundamendi ladumine. Mina kasutan Paides metoodikat, mis on progresseeruv läbi hooaja - võistkond peab ka hooaja lõpus olema väga heas vormis, ei saa kuidagi ära kukkuda. Selge on see, et jaanuaris-veebruaris teeme asju "julgemalt", aga maht ja koormused kasvavad ajas ja need on hästi väikesed kasvud, sest kui tahad neid kiiresti tõsta, on ülekoormuse oht ja riskid vigastustega. See on loogiline samm, kui tahad võistkonda edasi viia."
Voolaid ei varja, et võib-olla on sellepärast tekkinud ka mõned pisivigastused. "Kes kannatab paremini, kes halvemini. Mina treenerina pean seda kogu aeg jälgima. Võib-olla on mingisugused väikesed niginad-naginad sellega seotud," ütles Voolaid, aga lisas, et mitte midagi sellist, mis on mängijad nädalateks rivist välja löönud. "Kui on väikesed lihasprobleemid või tagareied-lähendajad annavad natuke tunda, siis anname puhkust, et vältida riske."
21-aastane Saarma, kes käis mullu hooaja teises pooles mängimas ajateenistuse kõrvalt, ei tunne, et koormused oleksid hüppeliselt kasvanud. "Teistel on pisivigastusi olnud, aga minul ei ole nii hull, vaid jõuan pärast trenne veel juurde teha. Ei tunne, et koormused oleks nüüd nii suured, aga arvan, et meeskond praegu harjub sellega. Tööd on juba kaks kuud tehtud ja arvan, et oleme hooajaks valmis," märkis ta.
Praeguse seisuga on Paidel vigastuste tõttu pikemalt väljas ründaja Siim Luts (lihasprobleem), poolkaitsja Dominqiue Simon (põlveprobleem) ja talvel Nõmme Unitedist saabunud poolkaitsja Dimitri Jepihhin (väsimusmurd), kuid Voolaid ei osanud öelda, millal nad naasevad. Nimetatud kolmik oli traumadega hädas juba eelmisel hooajal.
Lisaks pole sada protsenti mängukõlblik veel ka keskkaitsja Abdal Razak Yusif, kes jäi eemale superkarikafinaalist. Voolaidi sõnul oleks kannamurega kimpus olev ghanalane saanud "suure tahtmise" juures väljakule joosta, aga risk polnud seda väärt. Teda ei nimetatud lõpuks isegi koosseisu.
Saarma skoorib, teised mitte
Paide mängis enne superkarikafinaali seitse kontrollmängu, aga neist vaid kaks võideti (2:1 SJK-d, 1:0 Mettat), üks viigistati (1:1 Levadiaga) ja koguni neli kaotati (0:2 Tammekale, 0:4 RFS-ile, 0:4 Honkale, 0:2 Kuressaarele).
"Ma arvan, et me ei ole kõige paremini oma mängu käima saanud," tunnistas Saarma. "Töötame iga päev selle nimel, et olla stabiilsemad ja mängida ka tugevate vastu lühikeste söötudega, aga arvan, et tulemusi ei ole mõtet väga vaadata. Need on hooajaeelsed mängud, treener katsetab erinevaid taktikalisi nüansse ja kasutab palju erinevaid mängijaid. Suuri järeldusi nendest ei saa teha, sest nagu näitas ka superkarikas, siis suudame ka kehvemate mängude pealt Florat võita."
Voolaid: "Eks nendes mängudes oli kõike. Tammekaga oli selline talveunemäng. Klassikaline kuuajaline puhkus läks seitsmeks-kaheksaks nädalaks, aga mängijad väärisid natuke pikemat puhkust, sest eelmine aasta tõmbas väga paljud energiast tühjaks. Uuesti käivitamine ja uuesti kõikide asjade meenutamine on spordis huvitav - ei ole nii, et teeme nädal aega trenni ja kõik on valmis. Tuli palju asju meelde tuletada ja meiega liitusid ka uued mängijad, kes said ka märkimisväärselt mänguaega."
Koos superkarikafinaaliga lõi Paide kaheksa mänguga kokku seitse väravat, neist koguni kuus lõi Saarma ja üks läks vastase omaväravaks. "Raske on seda kommenteerida," nentis Saarma pärast superkarikafinaali Soccernet.ee-ga suheldes, misjärel sekkus korraks vestlusesse võiduka Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe. "Ma võin öelda, et see on väga okei, kui Robi lööb kõik väravad ära!" ütles ta lõbusalt.
Saarma lisas: "Teistel on ka võimalusi olnud. Võib-olla on see seotud õnnega või lihtsalt ei ole suudetud olukordi õigesti lahendada. Mul endal on ka rohkem võimalusi olnud, kui neid ära kasutanud olen. Üritan ja annan endast parima."
"Ma ei vaata sellele mureliku pilguga, et ainult Saarma on löönud," sõnas Voolaid. "Pigem vaatan selle pilguga, millised on meie võimalused ja potentsiaal. Ma näen, et võistkonnas on need mängijad olemas, aga saan ka aru, et meil on vaja täiendusi," vihjas peatreener ründeliini tugevdamisele.
Uued ääreründajad Gambiast
Paide jaoks oli suur küsimärk, mis saab Bubacarr Tambedoust. Tema testiperiood Moldova suurklubi Tiraspoli Šerifi juures pidi esialgselt lõppema jaanuari keskel, aga kuna Šeriff palus seda pikendada, siis Paide pidi paralleelselt tegelema võimalike alternatiividega. "Kui sai selgeks, et Tambedou lahkub, panime alternatiivid käiku," sõnas spordidirektor, kelle sõnul liitub Paidega kaks ääreründajat Real de Banjulist, mida juhendab Gambia kõrgliigas Vjatšeslav Zahovaiko ja kellega on Paide juba aastaid koostööd teinud.
"Šerifi otsus tuli 6. veebruaril, aga kuna paberimajandus, läbirääkimised ja kõik muu võttis aega, siis sellest tulenevalt võtab aega ka kahe uue mängija paberimajandus," lisas Kams, jättes uute mängijate nimed esialgu saladuseks.
Lisaks Tambedoule on kahe hooaja vahel Paidest lahkunud ka keskkaitsjad Ragnar Klavan ja Rasmus Kallas, poolkaitsja Edgar Tur ning ründajad Raimond Eino ja Jaagup Luts.
Liitunud on keskkaitsja Gerdo Juhkam, äärekaitsja Oliver Niit, poolkaitsjad Silver Alex Kelder, Oscar Hõim ja Dimitri Jepihhin ning Kameruni ründaja Vinny Loic Nkwinga, kes alustab hooaega duubelvõistkonnas. Lisaks naasid laenult äärekaitsjad Siim Aer ja Kevin Metso ning poolkaitsja Foday Trawally. Varasemalt oli meeskonnas ka Hollandi keskkaitsja Dehninio Muringen, kes eelmisel hooajal ei saanud Paidet esindada, aga tegi debüüdi superkarikafinaalis Flora vastu.
Suure tõenäosusega läheb Trawally naasjatest uuesti laenule. Lisaks talle ei ole hetkel ruumi ka poolkaitsja Foday Darboe jaoks. "Otsime mõlemale mängijale laenuvõimalust. Nad ei saa meie juures nii palju mänguaega, nagu neil oleks esindusvõistkonnas vaja. Nad on Premium liiga tasemel mängijad ja tahame neid näha mõnes Premium liiga võistkonnas, kus nad saaksid nädalast nädalasse mängida, mis oleks neile tunduvalt kasulikum," kommenteeris Kams.
Spordidirektori sõnul on meeskond suures plaanis paremas seisus kui eelmisel aastal. "Oleneb, kuidas seda tõlgendada, aga kui vaadata meeskonna komplekteeritust igal positsioonil, siis ma arvan, et oleme paremas seisus. Võime rääkida Ragnar Klavanist, keda Eesti jalgpallis ei saa asendada, aga samas arvan, et meie täiendused on piisavalt heal tasemel."
Lisaks mängijatele on Paides muutunud ka taustajõudude tiim, sest lahkunud on abitreener Erki Kesküla ja füsioterapeut Riina Riisik. Kui Riisiku koha täidavad Raiko Karpov ja Uku Pärn, siis Kesküla koht jääb esialgu tühjaks ja hoojale minnakse vastu ühe abitreeneriga, kelleks on ka mullu Voolaidi abistanud Ats Sillaste. Väravavahtide treenerina jätkab Jüris Sahkur, füüsilise ettevalmistuse treenerina Andrei Veis ja videoanalüütikuna Egon-Eret Rinaldo.
"Rolle saab alati iga hooaja alguses läbi rääkida. Kas on vaja inimesi juurde? Kas suudame ise rohkem teha? Kas see tekitab hoopis tööstressi? Kui stressi pole paari kuuga tunda, siis mõtlesime, et me ei otsigi inimest nii pingeliselt juurde, aga hoiame silmad-kõrvad lahti.
Me ei asenda inimesi sellepärast, et oleks rohkem inimesi. See ei olegi nii lihtne. Praegu saame hakkama, aga kõigi ülesanne on reageerida ja olla aus, kui keegi tunneb, et need mõned ülesanded, mis olen neile juurde andnud, hakkavad häirima," selgitas Voolaid.
Punkte vaja igalt poolt võtta
Tulles lõpetuseks tagasi artikli alguse juurde, siis kuhu need punktid ikkagi kadusid, mis jätsid Paide lõpuks Florast ja Levadiast nii kaugele, ning mida tuleb uuel hooajal paremini teha, et tiitlimängus püsida?
Saarma on selle enda jaoks lahti mõtestanud. "Ma arvan, et just need väikestega mängud. Seal läks meil päris palju punkte kaduma. Suurtes mängudes, okei, kaotasime ka päris palju punkte, aga olime mängudes sees. Tõenäoliselt otsustavad mängud väikeste vastu ka seekord - mida vähem koperdad, seda suurem võimalus on võita," sõnas ründaja.
Voolaid on samal arvamusel, aga ta usub, et tänavu on tagumised tugevamad kui mullu ning suudavad tippudelt veelgi rohkem punkte röövida. "Kui vaadata tabelisse, kuhu need punktid kadusid, siis kogu aeg käib alumiste-jutt, aga mida lähemale sina alumisele otsale oled - meie oleme lähemal kui Flora -, siis seda suurem on tõenäosus seal punkte kaotada," alustas Voolaid.
Ta jätkas: "Kalevis on kõik noored aasta vanemad. Narva jälle komplekteerib - huvitav. Tammeka ei ole kindlasti nõrgem kui eelmisel aastal, kuigi oli lahkujaid. Kuressaare on sada protsenti tugevam kui eelmisel aastal. Kuidas siis tõenäosus tõuseb, et hakkame järsku nende vastu rohkem punkte võtma? Tõenäoliselt läheb isegi keerulisemaks. Kas ma arvutan, et meil on nüüd Floraga 40 punkti vahe? Ei, ma pigem arvan seda, et alumised segavad kaarte ka Flora jaoks rohkem. Ja kui neid kaarte segatakse rohkem, siis ei ole ka vahed nii suured.
Võib-olla mängivad tagumised meie vastu julgemalt ja meil tekib rohkem võimalusi. Tammeka tuleb meie vastu mängima ja nad kindlasti tahavad meid 2:0 võita. Nad ei saa ainult oma poolel istuda, vaid nad hakkavad ka ründama. Kui nad tahavad rohkem punkte võtta, siis nad peavad mängima julgemalt ja ründavamalt, mis teeb mängud lahtisemaks ja põnevamaks võrreldes eelmise aastaga, aga võib-olla tõstavad natuke meie võimalusi lüüa rohkem väravaid ja mänge minimaalselt võita.
See ei käi nii, et siis olemegi Florale 15 punkti lähemal. Kindlasti tuleb ka suurematega mängud kallutada enda kasuks või minimaalseteks punktikaotusteks. Kui keegi saab sinu vastu kolm punkti, siis sina null, aga kui punktid lähevad üks ja üks, siis vahe ei suurene. Meil oli eelmisel hooajal palju selliseid mänge, kus saime suurte vastu null punkti - need on nagu kuue punkti mängud ja vahet tagasi teha on väga raske. Tuli uus mäng ja jälle kaotasime napilt."
Meeskonna staar - Robi Saarma
Saarma liitus Paidega eelmise aasta alguses, lüües hooaeg varem Nõmme Unitedi ridades Esiliigas 30 mänguga 28 väravat. Esimene hooaeg Premium liigas õnnestus suurepäraselt, sest 34 mänguga kogunes meeskonna parimana 16 väravat ja 9 resultatiivset söötu. Parimate väravalööjate edetabelis oli Saarmast eespool vaid Zakaria Beglarišvili. Lisaks valiti Saarma Premium liiga fännide lemmikuks.
"Ma arvan, et esimene hooaeg oli selline sisseelamine. Premium liiga ja Paide Linnameeskond oli minu jaoks hästi uus ja pidin iga päev palju uusi asju õppima," sõnas noor väravamasin. Kui juba esimene hooaeg oli nii võimas, siis milliseks veel järgmine hooaeg kujuneb? "Ise ma endale väga ulmelisi eesmärke ei pane, eks üritan endast parima anda, et meeskond hästi esineks ja loodetavasti panustan väravate ja väravatesöötudega," vastas Saarma tagasihoidlikult.
Saarma saab väga hästi aru, et nüüd on ootused veel suuremad ja võistkond vaatab rasketetel hetkedel tema otsa. "Ma arvan, et teisel hooajal, kui mind nähakse rohkem võtmemängijana, siis pean olema eeskujuks ka teistele. Tuleb lihtsalt olla enesekindel ja oma asjad ära teha."
Kui eelmisel hooajal mängis Saarma peamiselt paremal äärel, siis tänavu näeb teda kõigi eelduste kohaselt veelgi ründavamas rollis. "Ma ise näen ennast kui teist või alumist ründajat. Ma arvan, et seda näeb ka koondise treener. Paides olen saanud seda trennides harjutada ja ka klubi peatreener usaldab mind selllel positsioonil.
Koondises right wing-back ei sobi minu mängustiiliga. Ma ütlen ausalt, et minu kaitseomadused ei ole kõige paremad, mulle meeldib ikka palliga mängida. Kui koondise mõttes vaadata, siis Kostja positsioon oleks hetkel kõige parem minu jaoks," mõtiskles Saarma.
Voolaid: "Kui keegi ütleb, et Robi ei suuda äärel kaitsta nii hästi kui peaks, siis kas see painab mind? Ta oli [superkarika] mängu lõpus paremal äärel, aga lõi värava keskelt. Kuidas siis Ken Kallaste teda võtab? Ta läks üks-ühele täiesti keskelt. Kas annan talle vabadust ja võtan selle riski? Proovin tema potentsiaali avada, mõnikord on vaja teda äärel kasutada, aga ta on kõige ohtlikum ikkagi ründajana."
Kellel silm peal hoida? Dehninio Muringen
Veebruari alguses 24-aastaseks saanud Hollandi keskkaitsja liitus Paidega juba eelmisel sügisel, aga ta saadi ametlikult koosseisu registreerida alles tänavu. See ei takistanud tal Paidega treenida, seega peaaegu kõik mängijad on talle eelmisest hooajast tuttavad.
Seitse aastat Hollandi suurklubi Amsterdami Ajaxi noortesüsteemi kuulunud ning kodumaal ka ADO Den Haagi, Dordrechti ja Kerkrade Roda ridades mänginud Muringen moodustas superkarikafinaalis keskkaitsepaari Gerdo Juhkamiga, kes liitus Paidega talvel Tartu Tammekast.
Voolaidile jäi kontrollmängudest eredalt meelde kohtumine, kus keskkaitses olid Muringen ja Abdul Razak Yusif. "Sain seda paari proovida Seinäjoki vastu ja see töötas ideaalselt," sõnas peatreener rahulolevalt. "Rohkem seda [Yusifi vigastuse tõttu] proovida ei saanud."
Seejuures on märkimisväärne, et Paide Linnameeskonna ridades oma neljandat hooaega alustav Yusif on alates 2023. aastast klubis KTM-staatusega, mis on võistkonnale oluline boonus.
Suurim murekoht - kas täiendustega pannakse täppi?
Paide kapten Andre Frolov on universaal, kes võib vajadusel lappida erinevaid kohti, nagu ta näiteks mängis superkarikas Flora vastu paremal äärel. Ta saab korralikul tasemel hakkama, kuid see ei ole tema õige positsioon. Sten Jakob Viidas on ääremängija, aga kas ta veab välja, eriti arvestades seda, et Siim Luts on vigastusega kimpus, on küsimärk.
"Kas Viidas on samal tasemel Deabeasega? Kindlasti ei ole. Me teame seda. Ta on noorem ja vähemkogenum. Ta ei ole nii resultatiivne ja hetkel nii võimas, aga me ei viska püssi põõsasse. Ta on KTM ja peame tema peale üles ehitama. Ta peab oma kiiruse ja oskustega looma teistele nii palju võimalusi kui võimalik. Kas ta ei oska lüüa väravaid? Vastupidi, oskab küll. Aga kas ta läheb ja hakkab Märten Kuuse ja Marko Lipu vastu palle sisse rammima? Ma ei tea, aga kes on Premium liigas see ründaja, kes lihtsalt läheb lööb?" küsis Voolaid.
Paide jaoks on ülioluline, et ääremängijad, kes Gambiast tulevad, oleksid kvaliteetsed. Või kasvõi see, et nendest annab võimalikult kiiresti Premium liiga tasemel mängijaid vorpida. Lähiajalugu näitab, et osatakse täppi panna, sest nii Ebrima Singhateh kui ka Bubacarr Tambedou ei pidanud Eestis kaua vastu, sest klubid Euroopast korjasid nad endale. Kindlasti ootab uusi ääremängijaid ka Saarma, kes saaks siis rohkem endale meelepärasel positsioonil mängida.
Paide Linnameeskond
Peatreener: Karel Voolaid
Abitreener: Ats Sillaste
Väravavahtide treener: Jüris Sahkur
Füüsilise ettevalmistuse treener: Andrei Veis
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo
Füsioterapeudid: Raiko Karpov, Uku Pärn
Arst: Rostislav Zjablov
Mänedžer: Martin Kase
Kapten: Andre Frolov
EJL-i stipendiaadid: Siim Aer, Matrix Einer, Oskar Hõim, Marten Henrik Kelement, Kevin Metso, Sander Soo
Eelarve: 1 900 000 eurot (kogu klubi)
Duubelvõistkond: Paide Linnameeskond U21 (Esiliiga)
Koduväljakud: Paide linnastaadion ja Paide kunstmuruväljak
Meeskonna värvid: sinine ja valge
Koduleht: www.paidelinnameeskond.ee
Esimene mäng (ühtlasi ka esimene Soccernet.ee telemäng): 5, märtsil kell 14.00 vs. JK Narva Trans (Narva Kalev-Fama staadionil)
Koosseis:
Väravavahid: Mihkel Aksalu, Ebrima Jarju, Mattias Sapp.
Kaitsjad: Siim Aer, Gerdo Juhkam, Kevin Metso, Dehninio Muringen, Hindrek Ojamaa, Kristjan Pelt, Joseph Saliste, Abdul Razak Yusif.
Poolkaitsjad: Andre Frolov, Oskar Hõim, Dimitri Jepihhin, Silver Alex Kelder, Marten Henrik Kelement, Sergei Mošnikov, Karl Mööl, Herol Riiberg, Dominique Simon.
Ründajad: Mechini Gomis, Siim Luts, Kristofer Piht, Kaimar Saag, Robi Saarma, Sten Jakob Viidas.
Eeldatav algkoosseis (olemasolevatest mängijatest, kui kõik on terved):
Talvised koossseisumuudatused:
Sisse:
Siim Aer (äärekaitsja, Vaprusest) naasis laenult.
Oskar Hõim (poolkaitsja, Tabasalust) liitus klubiga.
Dimitri Jepihhin (poolkaitsja, Nõmme Unitedist) liitus klubiga.
Gerdo Juhkam (keskkaitsja, Tammekast) liitus klubiga.
Silver Alex Kelder (poolkaitsja, Kuressaarest) liitus klubiga.
Kevin Metso (äärekaitsja, Vaprusest) naasis laenult.
Dehninio Muringen (keskkaitsja, Rodast) sõlmis juba sügisel kahe-aastase lepingu.
Oliver Niit (äärekaitsja, Flora U21-st) liitus klubiga.
Vinny Loic Nkwinga (Kameruni ründaja, Nkufo akadeemiast) liitus klubiga ja alustab hooaega duubelvõistkonnas.
kaks ääreründajat (Real de Banjulist) liituvad klubiga, kui paberimajandus korda saab.
Välja:
Raimond Eino (ründaja) lahkus klubist ja liitus Saku Sportinguga.
Rasmus Kallas (keskkaitsja) lahkus klubist ja liitus Tammekaga.
Ragnar Klavan (keskkaitsja) lahkus klubist ja võib mängida Kalevi eest.
Jaagup Luts (ründaja) lahkus klubist ja liitus Tabasaluga.
Bubacarr Tambedou (Gambia ründaja) läks laenule Tiraspoli Šeriffi.
Edgar Tur (poolkaitsja) lahkus klubist ja liitus Levadiaga.
Lahtine:
Foday Darboe (Gambia poolkaitsja) läheb ilmselt laenule.
Foday Trawally (Gambia poolkaitsja) läheb ilmselt laenule.
Hooajaeelsed mängud:
14.01. Tartu JK Tammeka (PL) - Paide Linnameeskond 2:0
21.01. SJK (FIN) - Paide Linnameeskond 1:2 (Saarma 2)
28.01. RFS (LAT) - Paide Linnameeskond 4:0
03.02. Tallinna FCI Levadia (PL) - Paide Linnameeskond 1:1 (Saarma)
07.02. FC Honka (FIN) – Paide Linnameeskond 4:0
11.02. FC Kuressaare (PL) - Paide Linnameeskond 2:0
18.02. Paide Linnameeskond - Riia FK Metta (LAT) 1:0 (Saarma)
26.02. superkarikas Tallinna FC Flora (PL) – Paide Linnameeskond 2:3 (Saarma 2, omavärav)
PL - Premium liiga; FIN - Soome kõrgliiga, LAT - Läti kõrgliiga; võit; viik; kaotus.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta