Eesti koondise peatreener Jürgen Henn tõdes enne homset Rahvuste liiga kohtumist Slovakkiaga, et Balti turniiri võiduga lõppenud juunikuise akna järel on Eesti jalgpall suures plaanis liikunud ülesmäge. Koondise liidrid Karl Jakob Hein ja Karol Mets mängivad igapäevaselt tippliigades, teisedki põhimehed saavad korralikul tasemel mängupraktikat ning ka Eesti klubide eurosuvi tõi positiivseid emotsioone. Ent kas ja kuidas see õnnestub suvisel EM-finaalturniiril 16 parema sekka jõudnud Slovakkia vastu homme Lilleküla kodumurul heaks mängupildiks ja tulemuseks vormida, on siiski võimatu ennustada.

"Raske on võrrelda. Ütleks, et mitte väga erinev, aga suvi on olnud natuke positiivsema fooniga kui eelmised pool aastat. Kõik need positiivsed sündmused suve jooksul, mis on Eesti jalgpalliga kaasas käinud, tekitavad ikka inimestes ootust ja lootust ja head tunnet ja positiivsust," arutles Henn pressikonverentsil, millele järgnes tavapärane viimane mängueelne treening Lilleküla murul.

"On mängijaid, kes vajavad sellist kindlust, mis tuleb sellest, et mängid koduklubis hästi ja regulaarselt. Suvi on ka selles plaanis olnud mängijatele positiivne. Päris mitmed või isegi enamik mehi, kes on välismaal, on saanud päris korralikult minuteid. See on kindlasti faktor, mis aitab usule ja enesekindlusele kaasa.

On tähtis, et tunned end väljakul kindlalt. Ja muidugi aitab natuke kaasa positiivne foon väljastpoolt. Samas peame siin seespool jääma realistideks ja hindama oma võimalusi adekvaatselt näiteks selles osas, kui avatult saame mängida," nentis koondise peatreener.

Ent vastusega küsimusele, kui palju seesama positiivne foon teda ennast mõjutab, jäi Henn hetkeks pisut hätta. "Kuidas ma nüüd ... Ma isegi ei oska sellele vastata. Minu pinge sellest ei sõltu. See tekitab veel kindlama tunde ja usalduse mängijate vastu. Minu pinge on ikka sama suur," sõnas ta viimaks.

Kes keda asendab ja kes kus tegutseb?

Mängust Slovakkiaga jäävad kindlasti eemale mängukeeldu kandev Maksim Paskotši ja vahetult koondisega liitumise eel haigestunud Rasmus Peetson. Rohkem tervisemuresid koondisel pole, tõsi, ühe pisikese erandiga. "Ainult mul endal jalg natuke ühest kohast, aga see ei tohiks suur hoop olla!" lõõpis Henn.

Detailsemaks minnes - milline näeb Slovakkia vastu välja Eesti koondise keskväli? Kes võtab sisse koha kaitsvama, kes ründavama poolkaitsjana, kui omaduste poolest näivad koondise poolkaitsjad pigem üksteisele sarnased suure tööraadiusega mehed?

"Oleneb, kes millise pilguga vaatab!" muigas Henn. "Saan küsimusest aru, kuna teie peas ei ole seda plaani, mis on minu peas – mina näen teatud mängijaid mingites rollides selgemalt. Minu jaoks on olemas selged omadused, mida on vaja kuue peal ja mida kaheksa peal või ründaja all mängides. Teie jaoks on võib-olla natuke hall mass, aga minu jaoks nad eristuvad.

Ma küll tunnen neid mängijaid pigem hästi, aga on vaja veidi aega, et saaks selgeks, kes on võimeline rahvusvahelisel tasemel mingit rolli mängima ja kuidas nad sobituvad. Ja tähtis on, et see valik on suur. Mulle teeb head meelt, et pole paigas, kes on need 11, kes alustavad ja kes pingilt sekkuvad. On mehi, kes pakuvad konkurentsi.

Mul on mehi, kes on võimelised mängima nii äärel kui ka kümne peal. Tunnen, et treenerite tiimina peame vahel ka natuke kastist välja mõtlema - mitte panema alati iga hinna eest väljakule oma parimad mängijad, ükskõik mis positsioonil nad mängivad, vaid saama paika, mis mängijad toimivad koos hästi. Teatud kohad on vaja paika loksutada ja hoida samas ka tihedamat konkurentsi meeskonna sees," sõnas Henn.

Kas valikud sõltuvad pigem Eesti või Slovakkia tugevustest? "Mõlemat. Siin ei saa kindlasti ainult ühte või teist esikohale seada. Peame leidma hea balansi. Aga nagu öeldud, meil on päris hea valik, et seda mängu käigus ühele või teisele poole muuta," lausus juhendaja.

Universaalsus on hinnas

Kes asendab aga Paskotšit? Kas Märten Kuusk, kes on paremkaitsja positsioonil karjääri jooksul varemgi tegutsenud? Siinkohal Henn kõiki kaarte otsesõnu ei avanud, kuid vihjeid pakkus.

"Kuna mängime tõenäoliselt pigem neljaga taga ..." alustas treenerina pea alati seda asetust eelistanud Henn muigvelsui, "siis usume, et saame selle arvuga hakkama, kes meil on. Kui vaadata suuremat pilti, siis Maks on klubis mänginud nii parem- kui ka keskkaitses. Märten on mänginud paremkaitses. Rasmus on mänginud Levadia eest euromängudes paremkaitses, tema omadused kattuvad Paskotši omadega. Kindlasti peavad olema põhipositsioonid paigas, et mängijate seas ei oleks väga suurt segadust, aga meil on mehi, kes on võimelised mängima nii üht kui ka teist positsiooni. Peame olema universaalsed."

Samasugust universaalsust illustreeris ta ajakirjanike palvel Robi Saarma näitel - kas tegu on koondise valikus pigem ründaja või poolkaitsjaga? "Jällegi sõltub, kuidas nimetad! Ründaja võib teatud momentides ju mängida ka äärel. Hindangi tema puhul mitmekülgsust – ta võib mängida vasakul, paremal, kümne peal. Tal on väga hea tsenderdus ja löögijalg.

Sõltub mänguolukorrast, millist Robit me vajame – kas paremale sellist, kes toob palli rohkem kasti? Või liinide vahele meest, kes saab kasutada oma head lööki? Või vasakule, kus ta tuleb sisse ja aitab mängu avada mingite diagonaalidega? See mitmekülgsus on väga oluline. Ütleks, et näen teda ründajana, kes võib mängida kõiki kolme positsiooni, teatud olukorras ka tipuründes."

Õppida on veel palju

Kuidas tagada see, et uuendused ei lõhuks meeskonna toimivust? "Eks see sõltub ka sellest, kuidas meil treeneritena õnnestub lühikese ajaga erinevad võimalused, ruumid ja käigud selgeks teha. See paraneb pikema aja jooksul, kui me töötame koos – mängijad õpivad ka ise paremini lähtuvalt meie plaanist neid käike lugema. Peame aru andma, et oleme koos treeninud ... vist kuus päeva? Oleme väga-väga alguses oma meeskonna ehitamisega. Kindlasti tuleb perioode, kus peaksime oma käigud paremini ära tundma. Teatud momentides kindlasti seda suudame, aga tahame venitada neid perioode aina pikemaks," kirjeldas Henn tööplaani.

Kui palju saab kaasa võtta Balti turniirist, kui arvestada, et vastased on Rahvuste liigas tugevamad ja ka mäng käib siiski punktide peale? "Kindlasti on väga oluline hinnata ja tähele panna, et vastane on teistmoodi, meid pannakse uutmoodi proovile. Suvised mängud on muidugi olulised, sest tegime suure muutuse formatsiooni näol, mis eeldab teisi ülesandeid.

Selle sammu oleme teinud, põhimeestel on põhiülesanded teada. Saame näha, millised on nõrgad kohad selliste vastasetega. Mis suvest toimis, mis mitte, mis vajab veel teadvustamist? Alles kolmas mäng ja esimesed treeningud!" rõhutas Henn, kes pidi esmakordselt ka leppima sellega, et kahe töise koondiseakna vahele jäi tervelt kolm kuud. "Suvi oli väga teistsugune tõesti, aga jalgpalli sain väga palju vaadata ikka – selles mõttes oli hästi!" kinnitas ta heatujuliselt.

Lõpetuseks: mida öelda homse vastase Slovakkia kohta, kes alistas suvisel EM-il alagrupis Belgia, pääses 16 parema sekka ja oli sealgi ülilähedal, et šokeerida hilisemat finalisti Inglismaad? "Kogenud võistkond, väga hästi kokku mänginud. Suudavad mängida nii sirgjooneliselt kui ka kombineerivamalt," loetles Henn. "Aga neil on sisse töötatud plaan, mida näitavad ka nende tulemused. EM-il oli seda näha, et treenerid väga ei roteerinud. Mehed teavad hästi oma rolle ja ülesandeid – kindlasti meile väga tugev väljakutse ja väga tugev vastane. Ainult selliselt sa saadki jõuda EM-il 16 parema hulka!" kõlas peatreeneri analüüs.

Eesti ja Slovakkia vaheline Rahvuste liiga alagrupimäng algab neljapäeva õhtul Lillekülas A. Le Coq Arenal kell 21.45.