Möödunud Meistriliiga hooaeg tõi endaga kaasa palju positiivset, aga ka negatiivset. Publikuhuvi elavdumine annab lootust paremale tulevikule, kuid majanduslik olukord muutis tabelitipu nürimaks.

Samal ajal kui eelkõige uustulnuka Nõmme Kalju poolt pannakse senisest tunduvalt rohkem rõhku turundusele, lakkas pikka aega Eesti tippklubide sekka kuulunud FC TVMK üldse eksisteerimast.

Järgnevalt teemegi lühida ülevaate hooaja suurimatest üllatustest ning pettumustest.

Mis neist olulisim on, otsustavad meie külastajad, kes saavad juba praegu Meistriliiga hooaega kokkuvõtvast hääletusest osa võtta - anna oma hääled siin!

Hooaja plussid ja miinused:

+ Kalju uued tuuled/publikunumbrite tõus/fänluse areng

Nõmme Kalju tõusmine Meistriliigasse elavdas tunduvalt siinset jalgpallielu. Esmakordselt pannakse turundusele ja mängude promomisele märgatavalt rõhku ning uustulnuka eeskujul on elavdunud paljude teistegi klubide tegevus.

Niigi nutused publikunumbrid langesid viimaste aastatega veelgi, kukkudes mullu juba 148 pealtvaatajani keskmiselt mängu kohta. Tänavu pöördus langus lõpuks ometi tõusuks ning Meistriliiga mänge jälgis ligi neljandiku võrra rohkem inimesi kui mullu - keskmiselt 184 inimest.

Kuigi edasiminek näib selliste suurusjärkude juures marginaalne, tekitab see lootust, et kõik suundub ikkagi ülesmäge. Kindlaks märgiks olukorra paranemisest on ka erinevate klubide juurde tekkinud häälekad fännigrupid - elava kaasaelamise osas toimus tänavu selge edasiminek.

+ Sillamäe võimas tagasitulek

Viimati 1993/94 hooajal Meistriliigas mänginud Sillamäe Kalev ei jäänud oma sportlike eesmärkide poolest teisest uustulnukast sammugi maha ning tugeva hooaja teise poolega võideldigi end tabeli keskmikuks.

Ambitsioonikad uued tulijad, kes ei mõtle vaid liigasse püsimajäämisele, vaid sihivad kõrgele, tulevad Meistriliigale vaid kasuks. Tänu uute klubide tugevusele muutus liiga üldine tase tänavu tunduvalt kõrgemaks ning eelkõige tabeli teises pooles avaldus seetõttu pingeline konkurents.

On ütlemata positiivne, et nii Kalju kui Kalev ei jää edukate avahooaegade järel loorberitele puhkama, vaid tahavad järgmisel aastal juba kõrgeimate kohtade jagamisel sõna sekka öelda.

+ Taseme ühtlustumine

Eelpool mainitud uustulnukate tugevus tõstis selgelt Meistriliiga keskmist taset, kuigi tippklubid eelmise aastaga võrreldes pigem nõrgenesid.

Eelmisel hooajal tabeli keskmike sekka mahtunud või vähemalt kindlalt püsima jäänud Tartu Maag Tammeka, Tallinna Kalev ja Viljandi Tulevik pidid seekord tõsiselt pingutama, et tagumistest kohtadest pääseda.

Palju ütleb ka fakt, et tänavu kindlalt viimaseks jäänud Pärnu Vaprus oleks eelmisel aastal samade punktide kogumise korral veel üleminekumängudest pääsemise eest heidelnud. Nüüd tuleb neil aga vaid TVMK kadumist tänada, et kõrgliigakoha säilitamise lootus püsib.

+ Teleülekanded

Kauaoodatud teleülekanded said lõpuks teoks ning kahtlemata on sellel oluline roll väljundina sponsoritele, kelle sümboolikat ei näe enam vaid paarsada pealtvaatajat, vaid kogu Eesti.

Et kohalik jalgpall jõuab nüüd ka nendeni, kes muidu staadionitele ei juhtu, siis tõusid kahtlemata ka üldsuse teadmised kohalikust liigast. Võimalikult paljude inimeste seotus on aluspõhi jalgpalli tähtsuse kasvamisele ühiskonnas.

Kuna samal ajal tõusid ka publikunumbrid tribüünidel, sai ümber lükatud müüt, nagu ei viitsiks inimesed diivanilt mängude jälgimise võimaldudes enam ise kohapeale tulla.

+ TVMK administreerimine EJL-i poolt

Hukule määratud FC TVMK administreerimine oli Eesti Jalgpalli Liidu poolt ennekuulmatu ja julge samm, mis päästis siinse jalgpalli suuremast segadusest.

Selle asemel, et kohalik liigatabel korralikult sassi lüüa, Eesti tippmeeskonna jagu mängijaid töötuks jätta ning meedias jalgpallile negatiivset kajastust saada, lasti TVMK-l enda kulul lõpuni mängida.

Aus konkurents püsis lõpuni ning kui keegi peakski nurisema ühe klubi eelisseisuse üle, siis langetati TVMK vormiliselt hooaja lõpuks ka tabelis viimaseks. Seega ei saanud ükski teine klubi TVMK administreerimisest kahju - eurosarjade ja Balti Liiga kohad kuuluvad niikuinii järgnevatele.

- TVMK kadumine

Tuleb TVMK kadumine Eesti jalgpallile kokkuvõttes kahjuks või mitte, on pikaaegse tippklubi kadumine igal juhul kurb sündmus.

Veel aasta eest oma jalgpallikompleksi ja sisehalli rajamist plaaninud klubi kukkus omaniku Pjotr Sedini probleemide ilmnedes järsult ja pöördumatult.

See on selge märk, et praegusel majanduslikult üha raskemaks muutuval ajal ei ole kindel ühegi klubi tulevik, kes liialt ühest omanikust sõltub.

- Kihlveoskandaalid

Kogu maailmas jalgpallielu mustanud kihlveoskandaalid on viimastel aastatel tõsiselt raputanud ka Eesti väikest liigat.

Tänavu oli suuremat sorti skandaal Tallinna Kalevi mängude osas, aga probleem on selgelt laiem ega hõlma vaid üksikuid klubisid või mängijaid.

Palju toob selles osas selgust tänane päev - just täna avalikustatakse Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse koosoleku otsused seoses võimalike kokkuleppemängudega.

- Tippklubide nõrgenemine

TVMK mandumisest ja kadumisest juba rääkisime, kuid võrreldes eelmise aastaga on langus märgatav ka teiste Eesti tippklubide seas.

Helgem paistab tulevik vaid FC Flora jaoks, kes sai sel aastal lahti suurtest võlgadest staadioni väljaostmise osas. FC Levadia ja Narva Transi koosseisud nõrgenesid aga üsna märgatavalt ning mullune kindel viies, Tartu Maag Tammeka võitles seekord hoopis püsimajäämise eest.

Sellest hoolimata suutis Levadia oma trooni kaitsta, mis oli ligi poole põhikoosseisu ja treeneri lahkumise järel eriliselt kiiduväärne. Peale Flora ei suutnud aga keegi neile konkurentsi pakkuda ning kahe klubi ülemvõim näib pärast TVMK äralangemist veelgi süvenevat.

- Probleemid fänlusega

Eelnevalt mainitud fänluse arenguga kaasnevad paratamatult ka kasvuraskused. Fännide käitumisega seotud skandaale on kogunenud rohkem kui eelnevate aastate jooksul kokku.

Näha/kuulda sai näiteks eri klubide fännide vahelisi kähmlusi, rassistlikke loosungeid, vastaste fännisärgi põletamist, koondisemängul hümni laulnud esitaja peksmist ning korduvat politsei sekkumist tribüünidel toimuvasse.

Aasta krooniks oli muidugi Eesti ja Leedu koondiste mäss Läti politsei vastu Jurmalas. Otseselt see küll Meistriliigaga seotud ei ole, aga paraku näivad mõned inimesed seda justkui uhkusega meenutavat ning eeskuju võtvat.

Vägivald ei kuulu mingil kujul oma lemmikmeeskonna toetamise juurde!

- Klubide raske majanduslik olukord

Majanduslangus pole jätnud puutumata ka kohalikku jalgpalli. TVMK kadumine on loomulikult ilmekas näide, kuid see oli paljuski seotud ka konkreetse inimese probleemidega. Selge on aga see, et palkade maksmisega oli tänavu probleeme enamikel Eesti Meistriliiga klubidel.

Olukorra positiivseks küljeks on jõuvahekordade muutumine, kaartide ümbersegamine. Kuid probleemidega maadlevaid klubisid on tunduvalt rohkem kui neid, kes selle kõrvalt end tugevdada suudavad ja tipu poole murravad.

Raha on jalgpalli juures liiga vähe ning paistab, et jääb veelgi vähemaks. Sellise olukorra jätkudes suundub Meistriliiga amatöörluse poole, kuid loodetavasti nii kaugele asi siiski ei arene.

Vaata teisi hooaja kokkuvõtteid:

• Parimad vanameistrid
• Enim arenenud mängijad
• Parimad noormängijad
• Parimad ja halvimad üleminekud
• Parimad väravavahid
• Parimad ründajad
  
• Parimad poolkaitsjad
  
• Parimad kaitsjad