Hull soomlane aitab Eesti saalikoondise EM-ile? "Kui kirg on olemas, siis suudame kõike teha!"
Eesti saalijalgpallikoondis ja EM-finaalturniir? Tundub utoopia? Kes on üldse hull soomlane? Eesti koondise uus peatreener Mikko Kytölä (39) nimetab ennast heas mõttes hulluks ja usub siiralt, et Eesti jõuab kunagi Soome näitel suurturniirile.
Ta esindas mängijana 11 hooajal Soome suurklubi Kampuksen Dynamo, kellega krooniti viis korda riigi meistriks. Lisaks on ta mänginud Itaalia kõrgliigas ja esindanud Soome koondist enam kui 100 mängus. Treeneritööd on Kytölä mängijakarjääri kõrvalt teinud alates 2008. aastast, juhendades noortevõistkondi, naiskondi ja olnud mängiv treener Kampuksen Dynamos.
"Tunnistan, et olen saalijalgpalli järele hull inimene! Kirglik spordihull! Ma olen suure osa oma täiskasvanu elust pühendunud saalijalgpallile. Kõige paremad hommikud on siis, kui olen saalijalgpallist, võitmisest ja mängimisest näinud head und," muigas Kytölä.
"Viimasel ajal olen vähem mänginud, sest treeneriamet ei lase mul enam mängida. Noored saavad aina paremaks ja mina olen üle läinud täiskohaga treeneritööle. Pean olema enda suhtes aus - tahan võistelda ja olla osa meeskonnast, treeneriamet on praegu selleks parim võimalik asi," rääkis läbi ja lõhki saalijalgpalli inimene.
Rahvusvahelised mängud
Kuidas soomlased Kytölä ja abitreener Ville Sihvonen (49) sattusid Eesti koondise juurde? Kytölä jättis esialgu vastamise kolleegile. Sihvoneni sõnul juhtus see juhuslikult. "Praegune Leedu koondise peatreener Mico Martic, kellega töötasin Soome koondises, kuulis kuskilt, et Eesti üritab leida uusi treenereid. Küsisin Mikkolt, mida ta sellest arvab, kui teeks midagi uut. Ta oli nõus. Esialgu oli kuu aega vaikus, aga siis lõpuks oli Eesti huvitatud ja nüüd oleme siin."
Miks ikkagi Eesti koondis? Kytölä sõnul said määravaks rahvusvahelised mängud. "Ma igatsen rahvusvahelisi mänge! Tahan seda uuesti tunda. Olin esialgsest pakkumisest huvitatud ja meil on Villega pikk ajalugu Soome koondises. Eesti on väga huvitav väljakutse, sest tundsime, et suudame Eesti saalijalgpalli aidata ja arendada. See oli üks peamiseid põhjuseid."
Sihvonen on sarnaselt Kytöläle endine mängija ja kogenud treener. Ta alustas saalijalgpalliga eelmisel sajandil, kui see spordiala Soome jõudis. Kümme aastat noorem Kytölä on Sihvoneni hinnangul praegu Soome parim saalijalgpallitreener. "See on põhjus, miks tahtsin Mikkole seda väljakutset. Aga miks Eesti? Mulle meeldivad samuti rahvusvahelised mängud!" sõnas ta.
Kytölä ja Sihvoneni sõnul oli Soome saalijalgpall 10-15 aastat tagasi Eestiga sarnasel tasemel. Kui Eesti edusammud on olnud minimaalsed, siis Soome sammud väga suured, sest mullu mängiti esmakordselt EM-finaalturniiril, kus jõuti veerandfinaali. Kaheksa parema hulgas kaotati hiljem Euroopa meistriks kroonitud Portugalile napilt 2:3. Sihvonen oli sellel turniiril Soome koondise abitreener.
"See on Soome saalijalgpalli edulugu! Soome koondis on väga konkurentsivõimeline ja kuulub praegu Euroopa parimate hulka," märkis Kytölä. "Koondisel läheb väga hästi! Tase kasvab kogu aeg ja paljud Soome mängijad on viimastel aastatel läinud välismaale profimängijaks, aga samal ajal tulevad paljud välismängijad ja -treenerid Soome. Siiski on paljud meeskonnad poolprofessionaalsed ja saalijalgpall on veel amatöörsport," lisas ta.
Küsimusele, kas Eesti jõuab kunagi Soome näitel EM-finaalturniirile, vastas Kytölä: "Ma arvan, et kindlasti. Kust meie Soomes alustasime? See ei ole nii, et alati on mänginud profimängijad. Nad on peamiselt amatöörid, kes lihtsalt armastavad sporti. Saalijalgpallis on kirg kõige olulisem ja kui Eestil on see olemas, siis suudame kõike teha!"
Kaks soomlast ja kaks eestlast
Kahe soomlase kõrval on treeneritetiimis ka kaks eestlast - endised Eesti koondise juhendajad Dmitri Skiperski (50) ja Madis Rajando (34), kes on Kytölä abilised. Ka nemad usuvad, et kui tehakse õigeid asju, siis võib Eesti ühel päeval EM-finaalturniiril mängida.
Skiperski meenutas üheksa aasta tagust aega. "Ma mäletan, et minu esimene mäng koondise peatreenerina oli Soome vastu ja Mikko mängis selles mängus. Kaotasime 1:3, mäng oli enam-vähem okei, nad valdasid rohkem palli, aga 1:3 ei ole suur kaotus. Kaheksa aastat hiljem jõudis Soome EM-ile.
Kui kõik osapooled - jalgpalliliit, treenerid, klubid, mängijad - pühenduvad ja annavad endast alati sada protsenti, siis on kõik võimalik. Kui ühendame oma jõud, vaatame kõik ühes suunas ja asjad langevad õigesti kokku, siis olen kindel, et saame EM-ile," sõnas Skiperski.
Rajando lisas omalt poolt: "Meie probleemid on erinevad. Igal klubil on probleemid, mängijatel on probleemid. Aga kui tahame ja pingutame, siis kindlasti suudame oma taset tõsta, aga see kõik võtab aega. Probleem on ka mõtlemises. Tuleb rohkem unistada ja pingutada."
Eesti treenerid loodavad kogenud soomlaste kõrvalt palju õppida. "See on tore võimalus saada häid kogemusi. Kui leiame inimesed, kelle kõrvalt on võimalik õppida, siis arvan, et seda võimalust tuleb igal juhul kasutada. Ma arvan, et Mikko ja Ville on head valikud. Loodan, et suudame neid kuidagi sellel teekonnal aidata," lausus Rajando.
Talle sekundeeris Skiperski: "Mulle tundus, et vajasime uut verd. Mikko ja Villega on hea alustada. Samas on see ka hea võimalus kogemusi jagada. Võib-olla saame ka meie neile kasulikud olla, aga kindlasti õpime midagi enda jaoks. Üritame ennast täiendada ja aidata Eesti saalijalgpalli."
***
Kytölä ja Sihvonen teevad debüüdi Eesti koondise eesotsas Taanis toimuval Balti- ja Põhjamaade karikavõistlustel, kus osalevad Eesti, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Gröönimaa, kes on jagatud kahte kolmeliikmelisse alagruppi. Eesti kuulub samasse alagruppi Läti ja Leeduga. Eesti esimene mäng toimub 12. detsembril Leedu ja teine 13. detsembril Läti vastu.
"Eesti koondise juhendamine on mulle suur au. Olen põnevil, et kohtun esimest korda mängijatega ja saan nendega alustada ühist teekonda. Eeldan, et üksteise tundma õppimine vajab veidi aega, seega on karikavõistlused alguseks suurepärane võimalus," sõnas Kytölä.
Kytölä lisas, et mängudele minnakse eesmärgiga koguda infot hetkeseisu kohta ja tutvustada mängupildiliselt enda mõtteid. "Meie eesmärgiks on tutvustada olulisi taktikalisi konseptsioone ja teha esimesi samme oma mängu arendamisel - seda nii kaitses kui ründes.
Eelseisvad mängud annavad meile väärtuslikku teavet meie hetkeseisu kohta ja toovad esile valdkonnad, mis vajavad lähitulevikus tähelepanu. Seda ka selleks, et olla võistlusvalmis aprillis toimuvas Euroopa meistrivõistluste eelvoorus," rääkis peatreener.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta