Iga liituja üle rõõmustav Lootos rõhub kambavaimule, valutades samal ajal südant Eesti naiste jalgpalli pärast
Põlva FC Lootos valutab uue hooaja eel pisut südant, olles üks kahest pealinnast või selle ümbrusest eemal asuvast võistkonnast. Nii seistakse silmitsi hoopis teistsuguste kitsaskohtadega. Nimetatule vaatamata ei mängi lõunaeestlased vinguviiulit, vaid ikka jalgpalli, nii kuis oskavad.
Põlva Lootos debüteeris kõrgliigas 2009. aastal, kätte saadi igati väärikas neljas koht. Samal pulgal püsiti veel kaks hooaega. Ent siis hakkas kõik justkui allamäge minema, päris selliseid tulemusi enam ei tulnud ning kuigi 2020 ja 2021 lõpetati naiste Meistriliigas viiendana, siis kahel viimasel hooajal on vastu võetud alles seitsmes ehk eelviimane koht. On tulnud tänada kas õnne, konkurente või iseend või hoopis kõiki kolme, et tippliiga uks on ikka ja jälle avatuna püsinud.
Näiteks eelmise hooaja lõpus tuli Lootosel osaleda üleminekuturniiril, et kinnitada oma sobivust kõrgseltskonda. Kuna Esiliigas mänginud Lasnamäe FC Ajax otsustas võimalusest loobuda, osales turniiril vaid kolm tiimi ning selgelt viimaseks jäi Pärnu JK Vapruse ja Viljandi JK Tuleviku Ühendnaiskond. Lootos ja Esiliiga võitnud Tallinna FC Ararat leppisid kahel korral viiki, turniiri võitsid parema väravate vahega pealinlased.
Nii ongi jõudnud Lootos ja Tartu JK Tammeka punkti, kus ainsatena esindatakse n-ö teist Eestit – sest ülejäänud kuus tiimi tulevad Tallinnast või selle lähiümbrusest. Kui mingis mõttes võib selline jaotumine tunduda soosiv, sest nii saavad põlvakad ajada täielikult oma asja ning keskenduda sealjuures oma kogukonnale, siis tegelikkus on hoopis karm. Alustades sellest, et pink on lühike, ning lõpetades sellega, et hooaja jooksul tuleb maha sõita tuhandeid kilomeetreid.
Soccernet.ee sai jutule Lootose tegevjuhi Indrek Käoga, naiskonna peatreeneri Kaido-Meinhard Kukli ja Ave-Lii Laasiga, kes on mängiva abitreeneri rollis. Juttu tuli nii muredest kui rõõmudest, nii vangerdustest kui eesmärkidest.
Muudatused? Ikka paremuse poole!
Lootos alustas ettevalmistust uueks hooajaks jaanuari keskel. "Seni on ettevalmistus sujunud normaalselt. Saime üle hulga aja treenida ka saalis, tegeleda üldfüüsilise poolega. Veebruaris alustasime pallitreeningutega – õnneks on ilmaolud sel aastal olnud soodsad," avasid Käo ja Kukli. "Põhiline rõhk on läinud sellele, et pika hooaja peale oma ressursid võimalikult hästi ära jagada, et oleks rohkem stabiilsust."
Võrreldes konkurentidega jättis Lootos tänavu Taliturniiri vahele ehk liigakaaslaste vastu vormi ei kontrollitud. "Seal oli erinevaid põhjuseid. Ühest küljest see, et hooaeg venis väga pikale ja võistkond vajas puhkust, samas ei olnud meil detsembris tehtud otsuseid treenerite osas. Kontrollmänge oleks ehk soovinud rohkem pidada – konkurentide kohta on seetõttu infot vähe –, aga lähtume sellest, et oluline pole niivõrd võimas start kui hea finiš!" domineerib positiivne mõttelaad.
Seda kannab endas ka Laas, kes kinnitas, et uue hooaja eel on tunne väga hea. "Arvan, et võistkond on hooajaks paremini valmis kui eelmisel hooajal, ning ootan hooaja algust huviga. Usun, et see hooaeg tuleb väga põnev, arvestades kõiki muudatusi, mis on ka teistes klubides treenerite muutumiste ja mängijate liikumistega toimunud," sõnas Lootose kapten.
Pöördeid on ka lõunaeestlaste juures olnud, suuremalt osalt vast ikka paremuse poole. "Mängijaid on liitunud rohkem kui lahkunud, tuumik on jäänud samaks. Tammekast liitusid Marie Rahel Lail ja Kätriin Altsaar, [Tallinna FC] Flora duublist Eleri Pärna ning Võru Heliosest Glairika Toomemägi, kes mängis mullu Lootose Vuttidega rahvaliigas," on uusi nägusid mitmeid. "Tagasi on koosseisus Anette Laureen Linnuste, Indra Liz Nemvalts ja Kati-Karoli Silla."
Hooaja esimeses pooles pole tiimiga Ita Lillot ja Katrin Piirimaad, kes siirdusid õpingute tõttu välismaale. Mõned liitumisjutud on veel käimas, kinnitati lisaks. "Lahkujatest on tippjalgpalliga teinud lõpparve juba eelmisel hooajal väga vähe mänguaega teeninud Karina ja Karmen Piirimaa, samuti Hanna Parv. Laenul olnud Wanda Prost ja Ragne Gromov meie juures ei jätka, Liisa Lepasaar liitus Paide Linnanaiskonnaga."
Nagu ikka, see pole veel kõik! "Oleme üsna suurt tähelepanu pööranud meditsiinilisele poolele: alustasime koostööd Põlva Haiglaga ning võistkonna juures on kaks uut meditsiinitöötajat," tõid mullused kaaspeatreenerid Kukli ja Käo välja, tänavu on pukis neist vaid esimene. Kuklit abistab Laas, kes läbis eelmisel aastal UEFA B koolituse ning treenib ka järelkasvuvõistkonda. Käo jääb taustajõuks.
Karm reaalsus - sõita tuleb kõvasti rohkem kui mängida
Seda, mida muudatused kaasa toovad või milliseks tänu neile hooaeg kujuneb, veel öelda ei saa. Küll aga on nende najal ikka hea unistada ja mõtiskleda, mida põhiturniiri 21 mänguvooru ning seejärel viimane ring tuua võiksid. "Kindlasti sooviks oma kohta liigas hoida sportlike tulemuste põhjal," sõnasid mehed. Laas lisas samast lainest, et proovitakse püüda paremat kohta kui mullu.
"Eesmärk on pikk hooaeg vastu pidada, vältida vigastusi ja teha mängulises kvaliteedis samm edasi. Oleme üks lühema pingiga võistkondi liigas ja valmistamas ette põlvkonnavahetust meie U16 võistkonna baasil. Sellega läheb natuke veel aega ja seetõttu on kindlasti oluline hoida võistkonnas positiivset sisekliimat ja häid omavahelisi suhteid," on tippe, mida vallutada, mitmeid.
Kui rääkida mängulistest nüanssidest, siis leidis kapten Laas, et ründes on piisavalt jõude, et paremini toimetada. Eelmisel hooajal löödi kolme ringiga vaid 15 väravat, näiteks 2021. aastal sahisesid vastaste puurivõrgud 24 kohtumise jooksul 32 korral. "Tean, et oleme palju rohkemaks suutelised kui eelmisel hooajal. Loodan, et suudame tänavu vastase kolmandikul palli rohkem vallata ja seeläbi rohkem väravaid lüüa," käis ründav poolkaitsja välja. "Pean meie tiimi suurimaks trumbiks ettearvamatust: oleme varasemalt näidanud, et suudame vastaseid üllatada väga erinevates olukordades!"
Samas tehakse seda mõneti ebaausast olukorrast: kui mäng on võõrsil, tuleb suure osa päevast veeta bussis. See on iga sportlase jaoks väsitav nii vaimselt kui füüsiliselt, ühtlasi mõjutab see ka muu elu rütmi, sest nii mõnedki mängud saavad avavile kell 12.30. See tähendab, et kui madistada tuleb Tallinnas või selle ümbruses, tuleks bussile käik sisse lükata juba kell kaheksa. Muidugi, pealinlased peavad ka samamoodi loksuma, aga tunduvalt vähem.
"Meie võistkond tegi eelmisel hooajal Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse kümme sõitu, lisaks kolm reisi Pärnusse. Sealtkandi klubid käisid kes korra, kes kaks Põlvas või Tartus. Sõidukilomeetreid kogunes meil umbes 6000! Kulutasime reisimisele ligi kaks korda rohkem aega kui mängimisele. Eks siin on mõtteainet nii klubile kui liidule," analüüsis Käo. "Jah, regionaalsus liigub samas rütmis muu Eesti eluga ja kogunebki lõpuks suurematesse keskustesse, ent naiste jalgpallile võivad Signy Aarnad tulevikus leidmata jääda …"
Praeguse graafiku järgi, mis hõlmab endas vaid põhihooaega, tuleb Harjumaale sõita üheksa korda, kuue erineva klubi juurde. "Muidugi, ega see rõõmsaks ei tee, et naiste jalgpalli kandepind niimoodi kokku kuivab. Olen erinevates rollides naiste jalgpalli juures olnud viimased 20 aastat ja näinud nii tõuse kui mõõnasid, aga seda poleks küll uskunud, et naiste jalgpalli kantsist – Pärnust – kõrgliigas mängiv naiskond ära kaob. Samas, märgid on olnud üleval olnud viimased 5-6 aastat. Mõned asjad on viltu läinud palju aega tagasi ja neid muuta enam ei saa," rääkis Käo.
Ta jätkas: "Liit pöörab küll aasta-aastalt naiste jalgpallile rohkem tähelepanu, lisandunud on naistreenereid. Probleemiks tundub siiski olevat see, et paljudes klubides on naiste jalgpall jätkuvalt teise- või isegi kolmandajärguline ja tegelema asutakse sellega alles siis, kui liit on mõne sunnimeetme kehtestanud. Näen, et naiste jalgpall vajaks pikemat plaani, ja klubid, kes tüdrukute ja naistega tegelevad ka pikemaks ajaks, vääriks kokkulepitud toetusi."
Flora on küll tugev, aga …
Lootos avab hooaja Tartus, kus heidelda tuleb eelmisel hooajal pronksmedalid võitnud Tammekaga. Järgneb koondisepausist tingitud vahe ning aprilli keskel sõidetakse Araratile külla. Kolmas voor toob vastaseks FC Flora. Kõigis nimetatud tiimides puhuvad mingitlaadi uued tuuled: tartlased vahetasid juhendajat – Sirje Kapperi asemel on pukis Hannes Värs ja Kaivo Sang – ning meisternaiskonnast on erinevatel põhjustel lahkunud mõned mängijad.
Sellest tingitult pakuvad Kukli ja Käo, et muudatused kanduvad ka mängudele. "Usun, et sellel hooajal on Meistriliiga ühtlasem. Kindlasti näeme üllatustulemusi. Samas võis selliseid märke näha ka eelmisel hooajal. Palju on lisandunud nooremaid mängijaid. Kõige suurem muutus on toimunud siiski treenerite osas: kuidas nad oma ideid ja mõtteid mängijateni viivad – saab olema põnev jälgida," sõnasid nad.
Välismaale lahkusid näiteks Mari Liis Lillemäe ja Vlada Kubassova (FC Flora) ning Eva-Maria Niit ja Rahel Repkin (Tammeka). "Mitmete mängijate siirdumine välismaale on väga positiivne. Ainult Eesti liiga taseme pealt on raske meie koondisel tõusta, kindlasti vajame juurde välismaal saadud kogemusi."
Aga, kõige selle taustal, kellele võiks minna tiitel? Laas usub, et seis saab olema mullusega sarnane. "Arvan, et liiga esikoha nimel saab olema tasavägine võitlus Flora ja Saku [Sportingu] vahel," sõnas ta.
Käo ja Kukli usuvad samuti Flora heasse minekusse, samas mitte nii jäägitult. "Sellel hooajal on raske kedagi otseselt favoriidiks pidada, paljude võistkondade koosseisudes on uusi mängijaid ja toimunud mitmeid liikumisi. Suurimaks tiitlisoosikuks on jätkuvalt Flora," kõlas vastus.
"Neist allapoole jäävad 3-4 võrdset võistkonda ja loodan, et näeme tasavägiseid mänge ja põnevust jätkuks hooaja lõpuni välja. Õnneks on veel elus Lõuna-Eesti vanim naiste derbi – Lootos ja Tammeka on kohtunud omavahel 44 korda – anname endast parima, et ka see pealtvaatajatele põnevaks teha!"
Naiskonna staar - Ave-Lii Laas
Ütled "Põlva Lootos", mõtled "Ave-Lii Laas". Põlvakate süda ja mootor on kahtlemata 25-aastane ründav poolkaitsja, kes on valmis nii väravaid lööma kui sööte jagama, samas ka vastase mängu lõhkuma. Laas on väle ning tehniliselt tugev, mis teeb temast võistkonna ühe tähtsaima lüli. Lisaks on tal ka 12 kohtumise jagu A-koondise kogemust.
Kusjuures, mullu põhihooajal Laasilt väravaid ei tulnudki. Miks? Sest ta hoidis neid üleminekuturniiri jaoks, et omasid kindlalt tippseltskonnas hoida! Kaks palli jõudis Vapruse ja Tuleviku võrku ning ühega kostitas ta Ararati, aidates Lootose 0:1 kaotusseisust viigile.
Kellel silm peal hoida? Mairit Laanesaar
Veel üle-eelmisel hooajal väljakul möllanud 18-aastane Mairit Laanesaar on üks Lootose põnevaimaid mängijaid - sest ta on kõigest aastakese jagu saanud väravat kaitsta ja on nüüd kindel esikinnas. Seda julgust on märgatud ka koondiserindel: Laanesaar on saanud U23/B-rivistusega treenida.
Eelmisel hooajal lõi Laanesaar kokku kaasa 23 mängus, minuteid kogunes üle 1600. Noore väravavahi talendikust ja töökust kiidab ka Laas. "Ta on postide vahel veel vähe tegutsenud, kuid on näidanud selle lühikese aja jooksul väga head edasiminekut. On kindlasti huvitav jälgida, kuidas ta sel hooajal edasi areneb," sõnas ta.
Laas lisas: "Ausalt öeldes, tegelikult ootan kõikidelt mängijatelt sammu edasi - olgu see siis tibusamm või suur hüpe. Võime ennast arendada ja paremuse poole minna tuleb kasuks nii jalgpallis kui ka eraelus. On väga lahe näha iga-aastaselt seda edasiminekut!"
Põlva FC Lootos
Peatreener: Kaido-Meinhard Kukli
Abitreener: Ave-Liis Laas
Füsioterapeudid: Indra Aru ja Iris Nurmsoo
Toetav roll / esindaja: Indrek Käo
Kapten: Ave-Lii Laas
Eelarve: 40 000 eurot (kogu klubi naiste jalgpall)
Koduväljak: Põlva Lootospark
Naiskonna värvid: kollane ja must / valge ja must
Koduleht: https://fclootos.ee/
Esimene mäng: 29. märtsil kell 19.00 vs. Tartu JK Tammeka (Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul)
Esimene Soccernet.ee telemäng: 12. mail kell 12.30 vs. JK Tallinna Kalev (Põlva Lootospargis)
Esialgne koosseis:
Väravavaht: Mairit Laanesaar.
Kaitsjad: Isabel Huma, Elina Kahar, Helene Lumi, Katrin Piirimaa, Ketlin Pindis, Eleri Pärna, Kristel Saadik, Kati-Karoli Silla.
Poolkaitsjad ja ründajad: Mari Abel, Kätriin Altsaar, Kärt Hüdsi, Kristin Kukli, Ave-Lii Laas, Marie Rahel Lail, Ita Lillo, Anette Laureen Linnuste, Indra Liz Nemvalts, Glairika Toomemägi.
Eeldatav algkoosseis:
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta