Kui eestlased on laulurahvas, siis iirlased ristiklehe-, Guinnessi- ja … hüüdnimerahvas. Mullu suvel Sligo Roversiga liitunud Frank Liivaku esimene hüüdnimi oli Frank the Tank, aga viimastel nädalatel on ta seoses uue positsiooniga Estonian Cafu ehk Eesti Cafu.

Esmalt noorematele jalgpallisõpradele selgitus - kes või mis on Cafu? 1994 ja 2002 Brasiilia koosseisus maailmameistriks tulnud paremkaitsjat peetakse oma positsiooni uuendajaks. Cafu eristus kolleegidest kiiruslike ja ründavate omaduste poolest ning muutus nii oma klubide (1997-2003 AS Roma ja 2003-08 AC Milan) kui ka koondise ründejoonise väga oluliseks osaks.

Seega võib öelda, et Cafu on (väga) ründava äärekaitsja sünonüüm ning Frank Liivakule on see külge hakanud seoses 17. märtsil juhtunuga. Sligo Rovers kohtus Derry Cityga ja 43. minutil tuli vigastuse tõttu välja vahetada rootslasest paremkaitsja Johan Brannefalk. Teda asendanud Karl O'Sullivan sai aga pea kohe pärast sekkumist samuti vigastada ja teiseks poolajaks platsile ei naasnud.

Kümne minutiga oli Sligo Rovers ilma jäänud oma mõlemast paremkaitsjast. Hüppeliigesevigastuste paranemisprognoos ülearu optimistlik polnud ja kohtumisele järgnenud koondisepausi ajal pidi Sligo peatreener John Russell nuputama: kuidas positsioon aprillis mehitada?

"Levadias mängisin Marko Savici juhendamisel ju aastajagu wing-back'ina (viiese kaitseliini tõusev äärekaitsja – O. J.). Sligo peatreener proovis mind ühes koondisepausi ajal peetud sõprusmängus sel positsioonil. Mul tuli mäng täitsa korralikult välja ja nüüd ongi nii olnud," räägib Liivak Soccernet.ee-le.

Ääremängija on paremkaitsjana tegutsenud kõigis kolmes aprillis peetud mängus. Nii Bohemiansi (0:1), Dundalki (2:1) kui ka Shelbourne'i (2:1) vastu toimetas ta neljase kaitseliini parempoolse liikmena avavilest lõpuni. "Kunagi olin tõesti puhtakujuline ründaja, aga kui kaugemaid aegu ka meenutada, siis peale väravavahi polegi positsioone, kus ma mänginud poleks," sõnab Liivak.

Paremkaitsja töö on Liivaku sõnul huvitav, olulisi kohanemisraskusi pole olnud. "Täiesti nii ka pole, et ma enda karistusalas kunagi palle poleks kaitsnud. Levadias wing-back'ina mängides mu kaitsvad omadused arenesid. Esmalt pidin harjuma baaskehaasenditega, mis kaitsjatel ründajatest veidi erinevad. Praegu tunnen end paremkaitsjana igatahes üpris mugavalt.

Iirimaa liiga stiil kätkeb endas päris palju kõrgeid pikki palle ja õhuvõitlusi. Vast need ongi põhiasi, kus mul kõik automaatselt välja ei tule, vaid vaja on täit keskendumist, et igas olukorras parim lahedus leida. Õnneks on mul tugev keskkaitsja kõrval, kes aitab enamiku pikkade pallidega välja.

Ründefaasis on äärekaitsjal aga kohati isegi lõbusam kui ääreründajal, sest ruumi on rohkem. Terve väljak ju ees. Ääreründajana tuleb sageli ka selja taha vaadata, aga kaitsest on lihtsam palliga edasi minna ja sööte leida," muljetab Liivak.

Sligo Roversi treenerid väärtustavad statistilist tagasisidet kõrgelt ja mängijatele antakse ohtralt numbrilist tagasisidet ehk nende esitusi hinnatakse ikkagi sündmus-, mitte tundepõhiselt. Liivaku statistilised näitajad positsioonivahetusest kannatada pole saanud – vastase karistusalasse jõuab ta endisel määral ja Russelli see rõõmustab. Liivaku äär – parem – on olnud viimastes kohtumistes selgelt Sligo ründavam.

"Tagasiside on olnud positiivne. Mind ennast ka üllatas, kui mugavalt ma end seal tunnen. Vigastatud paremkaitsjatega tehakse nalja, et enne naasmist vaadaku hoolega minu videoid. Eks näis, mis juhtub, kui nad tervenevad, aga praegu on peatreener rahul ja siis pean ka mina rahul olema. Päris vahva on!" muljetab Liivak.

Vahva on mitte ainult Liivaku ja tema ülemuse Russelli, vaid ka teiste meelest. Iirimaa on sarnaselt ülejäänud Briti saartega koht, kus armastatakse hüüdnimesid, mille abil on võimalik rõhutada positiivse või negatiivse kangelase mõnda iseäralikku aspekti, kusjuures seda ei tehta mitte otseselt öeldes, vaid ikka mingi viguriga natuke ümber nurga. Näiteks Ragnar Klavanile panid Liverpooli fännid üksvahe hüüdnimeks Lord Klavan, millega prooviti kirjeldada tema tüünust.

Teine variant, mida armastatakse, on otsida mõni äge sõna, mis jalgpalluri nimega riimub. Näiteks kui Tarmo Kink lõi Middlesbrough' särki kandes Burnleyle kaks väravat ja sellega meeskonna võidule juhtis, hõiskasid Põhja-Inglismaa klubi toetajad "Go Parmo Kink" ja kasutasid ka ise leiutatud sõnapaari Parmo-Tarmo. Parmo on nimelt üks juustuga küpsetatud liharoog, mis Middlesbrough' inimeste seas väga menukas. Et Kingi eesnimi sellega riimub, oligi paslik paar sündinud.

Liivaku esimene hüüdnimi Inglismaal tuletati riimi abil, selleks oli Frank the Tank. Aga paremkaitsesse liigutamise järel pandi kokku positsiooni etalon Cafu ning Liivaku pass ja nii sündis Estonian Cafu ehk Eesti Cafu. "Keegi tuli sellega välja ja nüüd kuulen seda ikka igalt poolt. Kõik teavad, et paremkaitsja pole mu naturaalne positsioon, aga ju ma siis teen midagi õigesti, et sellise tunnustava hüüdnime olen külge saanud," sõnab Liivak.

2019 ja 2020 FC Flora ning 2021 FCI Levadia koosseisus Eesti meistriks tulnud Liivak leiab, et meeskonnakaaslaste õnnetuse läbi talle osaks saanud uus kogemus tuleb suures plaanis ainult kasuks. "Ainult ühe positsiooni mängija olles pole peatreeneril nii kerge sinuga arvestada. Lisaks omandan erineval positsioonil tegutsedes teistmoodi jalgpallitarkust, mida saan ka oma nii-öelda põhikohal tegutsedes ära kasutada.

Noorena ma ei saanud aru, mida tähendab kogenud jalgpalluriks olemine. Nüüd, kui endal hakkab ka vaikselt vanust kogunema, saan teatud elementides kogemuse tähendusest üha paremini aru ja oskan seda ka mängudes ära kasutada," räägib Liivak.

Häberli silmis pole kaitsvad omadused olnud piisavalt head

Eesti A-koondist on Liivak esindanud 25 kohtumises, kus löönud kolm väravat. Põhimehe staatust evis ta aastatel 2019 ja 2020, kui peatreeneriks oli Karel Voolaid. 2021. aasta alguses asus rahvusmeeskonna juhendama Thomas Häberli, kes vähendas drastiliselt ääremängijate osakaalu rivistuses.

Seni neljase kaitseliini ja ääreründajatega ehk nelja ääremängijaga tegutsenud Eesti koondis läks üle asetusele 3-5-2, kus rõhk keskkaitsjatel, keskpoolkaitsjatel ja ründajatel. Ääremängijaid on selles asetuses vaja vaid kaks ehk varasemast olukorrast kõigest 50% ulatuses. Häberli põhjendus oli lihtne – kui äärtel valitseb defitsiit, siis keskkaitsjate ja ründajate seas terav konkurents.

Koondise peatreener on süsteemile truuks jäänud ning pole ühestki otsast aimata, et plaanis oleksid ümberkorraldused. Liivaku perspektiivist tähendab aga 3-5-2 asetus, et koondisesse pääsemine on varasemaga võrreldes palju keerulisem. Häberli on ta A-maavõistluse tarbeks meeskonda kutsunud vaid korra – mulluseks Balti turniiriks, kus Liivak sai matšis Lätiga väljakule alles 90. minutil.

Ühekski Rahvuste liiga või valikkohtumiseks Häberli seni Liivakut kaasanud ei ole. Kas muutunud olukord Sligos, kus ääreründaja Liivak omandab praktikat paremkaitsjana, võiks Häberli meelt muuta, sest tegemist on nüüd ju mitmekülgsema jalgpalluriga?

"Tahaksin loota. Paha praegune olukord ei tee, kui vaadata, mis formatsiooniga koondis mängib ja teades, et wing-back on positsioon, mida võin mängida. Häberli on mulle öelnud, et valikud on seni läinud teisiti pigem minu kaitsvate omaduste pärast," lausub Liivak. "Loodan, et ta näeb, et olen wing-back'i positsioonile sobiv lahendus."

Kuna Brannefalk ja O'Sullivan ravivad oma hüppeliigesevigastusi veel mõnda aega, saab Liivak end paremkaitsjana tõestada ka Sligo järgmistes kohtumistes.

Frank Liivak

Sündinud: 7. juuli 1996
Positsioon: ääreründaja
Klubikarjäär: 2015-16 Alcobendas Sport (Hispaania), 2017-18 Sarajevo (Bosnia), 2018-20 FC Flora, 2021-22 FCI Levadia, 2022-... Sligo Rovers (Iirimaa)
Koondisekarjäär: 25 A-maavõistlust, 3 väravat
Saavutused: Eesti meister 2019, 2020, 2021
Muu: 2013-14 hooajal jõudis ta Napoli U19 võistkonna liikmena noorte Meistrite liigas 1/8-finaali