Inglismaal on mure - muud spordialad kahvatuvad jalgpalli, täpsemalt Premier League'i ees. Kas seetõttu tuleb hakata kuidagi Premier League'i tugevust piirama või peab leppima sellega, et inimesed vaatavad niikuinii seda, mis neile tõeliselt meeldib? Teemat arutasid "Uduse Albioni" saates Kristjan Jaak Kangur ja Ott Järvela.
Teema sissejuhatuseks rääkis Järvela: "Paar nädalat tagasi kirjutas ajakirjanik Owen Slot The Timesis artikli pealkirjaga "Premier League juggernaut is squeezing the life out of other sports" ehk "Premier League'i karussell pigistab teistelt spordialadelt elumahlad välja". Ta toob seal erinevaid näiteid, kuidas Premier League on ka Inglismaal muutunud sedavõrd võimsaks üksuseks.
Me näiteks teame, et Aafrikas spordiajakirjanikuna töötamiseks on sul väga vähe muid võimalusi peale selle, et kirjutada võimalikult palju uudiseid Premier League'ist. Okei, äkki midagi ka [Lionel] Messist ja [Cristiano] Ronaldost, aga umbes niimoodi see käib. Premier League on suutnud igalpool maailmas jõulise positsiooni sisse võtta. Nüüd tuleb välja, et olukord on sama ka Inglismaal - väga paljud väiksemad spordialad ei pälvi enam mitte mingisugust tähelepanu. Tuuakse välja, et eelmise aasta ujumise MM-il Fukuokas ei olnud kohapeal mitte ainsatki Inglismaa ajakirjanikku."
"Ja ometi on brittidel vettehüpetes olnud Tom Daley näol superstaar olemas. Nad võitsid Fukuokas ka medaleid ja ei kajastatud!" täiendas Kangur. "Mulle torkas silma see, et Times ütles, et neil pole üle kümne aasta olnud täiskohaga Inglismaa ragbi kõrgliiga reporterit. Ja näitamiseks Inglismaa kriketimängu Indiaga - kriket on Suurbritannias ülioluline ala - sõlmiti teleleping alles viimasel hetkel, sest huvilisi väga ei olnud."
Järvela põhjendas: "See lihtsalt on turumajandus, nii lihtne ongi! Kui Premier League on suutnud tekitada sellise mõju- ja energiavälja, et nende juures toimuv läheb auditooriumile niivõrd palju korda, siis otseloomulikult ajakirjandusväljaanded ennast ka selle järgi häälestavad ja sätivad. See on muidugi teiste spordialade jaoks keeruline, sest ajakirjanduse tähelepanu pole vajalik mitte üksnes selle jaoks, et olla pildis ja saada sponsorraha, vaid tegelikult on ajakirjanduse tähelepanu vajalik ka kontrollmehhanismina - spordiajakirjandus toob vajadusel välja erinevad ebakõlad, mis võivad olla konkreetse spordiala juures aset leidnud, ning aitab seeläbi sellel spordialal püsida tugevamana. Kui nendele vigadele juhitakse tähelepanu avalikkuse kaudu, siis sellel on reeglina korrigeeriv mõju."
"Tähelepanumajandus toimib niimoodi, et võitja võtab väga suure poti," märkis Järvela. "Teistel spordialadel ongi keeruline. Kui turul on olemas niivõrd võimas number üks, siis sinna kõrvale mahtuda on väga keeruline. Eestis on selleks number üheks veebimeedias ralli ja telemeedias laskesuusatamine, mille reitingud on kõikidest muudest spordialadest niivõrd pikalt eest ära, et ei tasu isegi võrdlema hakata, ei mahu samasse mõõtkavasse!
Aga inglased nendivad ka, et ega seal mingit lahendust ju ei ole - ei saa öelda, et ärge vaadake jalgpalli või ärge lugege sellest, et te peate muudest asjadest ka välja tegema. Eks lahendus nende spordialade jaoks on see, et nad peavad tekitama iseendale ajakirjanduse. Kui nad on tugevamad ja nutikamad, siis see ajakirjandus on säärane, mida küll toetatakse, aga mida ei hoita käpa all."
"Lahenduse nad peavad jah leidma ise, kui nad soovivad seda sellisel moel leida," nõustus Kangur.
Nii Järvela kui ka Kangur tõdesid lõpetuseks, et inimeste valikud on vabad ja kedagi saa sundida midagi vaatama.
Täispikk "Uduse Albioni" 59. saade:
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta