Kui praegu Nõmme Kaljuga treeniv poolkaitsja Ilja Antonov sai hiljuti Internetist halva uudise, et ta peab pikaaegsest koduklubist Levadiast lahkuma, siis vahel pakub Internet ka head. Kalju ründaja Alex Matthias Tamm avastas just sealt oma koondisekutse!
21-aastane väravakütt oli juba mullu juunis Eesti koondise peatreeneri Thomas Häberli plaanides, ent vigastus jättis Tamme rahvusesinduse tegemistest kõrvale. Sügisel oli Tamm veelgi suuremalt tervisega kimpus, mistõttu ei saanud ka oma koduklubi Kaljut soovitud määral aidata, ent tervena näidatud potentsiaal tõi jaanuarikuiseks treeninglaagriks kutse Eestit esindama.
Kuidas Tamm headest uudistest teada sai? "E-kiri tuli koondise mänedžeri Miko [Puparti] kaudu. Aga kui aus olla, siis lõplikku kinnitust nägin Soccernetist. Ja siis vaatasin, et see meil on ka tulnud mulle. Olin rõõmus!" rääkis Tamm Soccernet.ee-le, kuidas luges Soccernet.ee-st häid uudiseid.
"Kuna eelmised kutsed pidin vigastuste tõttu ära ütlema, siis saabus rahulolu. Tundsin, et nüüd on minu võimalus," kirjeldas ta esmaseid emotsioone. Tervis on tal tänaseks korras: "Loodame, et on hästi. Hetkel midagi tunda ei anna."
Pole kogu potentsiaali realiseerinud
Tamm mängis mullu Premium liigas 27 mängus, milles lõi 12 väravat ja andis 5 resultatiivset söötu. Resultatiivsuspunkte kogunes seega seitsme võrra rohkem kui 2021. aastal, mil tabamusi oli kaheksa ja sööte kaks. Kuigi aastat võib ründaja jaoks nimetada murranguliseks, siis ise ta täit rahulolu ei tunne.
"Tunnen, et kuidagi vedasin iseennast alt nende vigastustega. Kuigi need ei olnud minu mõjuväljas, ma ei saanud neid kontrollida, aga ... läks nii kahjuks. Tuleb edasi töötada," ütles Tamm.
Puhata ta hooaja järel liialt pole saanud. Kõigepealt tegeles vigastusest taastumisega ja seejärel tuli juba hakata jooksmisega koormust tõstma. Alanud aastalt loodabki ta eelkõige, et mured hoiaks eemale: "Ma ootan õnnestumisi ja seda, et tervis ei veaks alt."
Hoolimata noorusest on Tamm Nõmme Kalju jaoks väga oluline lüli. Ta debüteeris Eesti kõrgliigas juba 16-aastaselt ning kahe põhimehena mängitud hooaja järel tunneb ta, kuidas on vaja võtta vastutus: "Kuigi olen noormängija, siis praegusel hetkel algab mul juba kuues hooaeg esindusvõistkonnas. Eks ma tunnen, et see liidriroll vaikselt kandub minu peale. Sisimas mulle meeldib see."
2019. aasta suvel liitus Tamm laenulepingu alusel Šveitsi klubi Zürichi Grasshopperiga. Sealset perioodi jäid varjutama vigastused ning 2020. aasta kevadel koroonapandeemia puhkedes naasis ta kodumaale. Tammest on viimase aasta jooksul räägitud korduvalt kui Kalju kõige potentsiaalsemast müügiartiklist, ent kesktormaja kinnisilmi välismaale ei torma.
"Kuna eelmisel hooajal tulid need vigastused, siis ma sisimas tunnen, et mul on midagi veel tegemata jäänud siin Eestis. Enne, kui Eestist ära lähen, tahaks lõpetada hooaja sedasi, et olla kasvõi parim väravakütt. See on mul sisimas selline asi, mida tahan saavutada. Eelmine hooaeg jäi mul poolikuks. Ma ei suutnud oma täit potentsiaali realiseerida," tunnistas ta.
Kogenud koondislased lisavad laagrile väärtust
Sel nädalal on Alex Matthias Tamm saanud nautida Eesti A-koondislase elu. Esmaspäeval tegi ta Lillekülas jalgpalliliidu hallis füüsilisi teste, teisipäeval reisis koondisega Portugali ja kolmapäevast alates on treeningutel uhada saanud. Tamm endale liigseid pingeid peale ei pane.
"Võtan üks päev korraga. Seda olen õppinud oma lühikese karjääri jooksul. Siin võib üleöö kõike juhtuda. Tahan oma võimaluse ära kasutada," ütles ründaja, kes on eri noortekoondiste eest löönud kokku viis väravat.
Kui jalgpalli avalikkuses on ikka arutatud, kas või kui palju peaks sedatüüpi treeninglaagris olema koondise raudvarasid ning mil määral tuleks kaasata potentsiaalikaid noori, siis Tamme sõnul on kogenud põhitegijate kohalolu hädavajalik.
"See lisab rohkem väärtust ja endal on ka kuidagi kindlam olla. Nende kogemus aitab ka mind," arvas ta.
Pealegi on õhustik A-koondises hoopis midagi muud kui noortekoondistes ning pikaaegsed sinisärgid annavad parema aimduse seatavatest ootustest. "Elu A-koondises on kindlasti teistsugune [noortekoondistega võrreldes]. Kõik need taustajõud, mis on koondise juures, mängijad, kogu see atmosfäär ja professionaalsus. Kasvõi see, et lähed sinna ja võtad seljakotis ainult putsad kaasa, ülejäänu tehakse kõik ette-taha ära. See on teistmoodi," võrdles ta.
Eesti koondis kohtub sel pühapäeval, 8. jaanuaril kell 19 Portugalis maavõistluse raames Islandiga. 12. jaanuaril minnakse sealsamas vastamisi Soomega. Eesti koondise ridades on eesootavateks kohtumisteks ühes Tammega ühtekokku 12 potentsiaalset debütanti.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta