Meistrite liiga noorem vend Euroopa liiga on samuti saanud uue hingamise ehk sealgi heideldakse nüüd ühe suure tabeli tipmiste kohtade nimel. Manchester United või Frankfurdi Eintracht, AS Roma või äkki nüüd siis Tottenham Hotspur? Euroopa liigas ei tea kunagi!
Mõne maitse järgi on Euroopa liiga selline tõeliste gurmaanide paik, sest seal on justkui igal klubil võimalus end suureks mängida ja lõpuks karikas tõsta. Jah, see on alati laual ka Meistrite liigas ... või kas on ikka? Enam-vähem iga kord on paar-kolm kindlat soosikut, kellest üks siis lõpuks ka võidab. Kogu see trill ja trall selle nimel, et Real Madrid või siis äärmisel juhul keegi inglastest (Manchester City või Liverpool näiteks) võidaks.
Euroopa liiga on komplitseeritum ning võimeline rohkem üllatusi pakkuma. Seda suuresti tänu "tundmatutele" tiimidele, kelle mänge muidu ei satu vaatama, aga kui kolmapäeval-neljapäeval midagi teha pole, siis pilk jääb püsima. Jääb püsima, sest äkki läheb esimest korda üles astuval lõunanaabril RFS-il hästi? Jääb püsima, sest mida võiks suuta Fenerbahcesse juhendama liikunud Jose Mourinho? Jääb püsima, sest sellistes vetes pole Euroopa liiga kunagi varem olnud.
Või siis proovime teisiti. Eelmisel hooajal võitis Euroopa liiga Atalanta, kes ainsana leidis Leverkuseni Bayeri raudrüüst logiseva kruvi. 2022/23 rõõmustas sarivõitja Sevilla, enne seda Frankfurdi Eintracht, siis Villarreal, siis Sevilla, siis Chelsea, siis Atletico Madrid, siis Manchester United, siis ... Mida märkad? Tõenäoliselt seda, et selle läbilõike põhjal on olnud edukamad hispaanlased, aga see on ka kõik.
Näiteks eelmisel hooajal kolkis Atalanta lisaks Leverkusenile ka Liverpooli ja mõnda väiksemat veel. Aasta enne seda rullis Sevilla üle Manchester Unitedist, Juventusest ja AS Romast. Eintracht koksas omal ajal maha teiste seas nii FC Barcelona kui West Ham Unitedi. See Euroopa liiga pall on ikka paganama ümmargune ning loodetavasti on ta seda tänavu ka.
Uus süsteem sunnib kohe lendama?
Nagu ka Meistrite liiga puhul, siis nüüd võistlevad põhiturniiril varasema 32 (kaheksa neljast alagruppi) asemel 36 klubi. Nad kõik moodustavad ühe suure tabeli, mis kaheksa mänguvooru järel jaotub peaaegu võrdselt neljaks:
- punktisaagi poolest esimesed kaheksa tiimi pääsevad otse 1/16-finaali;
- järgmised kaheksa (kohad 9.-16.) lähevad paigutatult 1/16-finaali eelsesse play-off'i;
- järgmised kaheksa (kohad 17.-24.) lähevad play-off'i asetuseta;
- viimased 12 pakivad kotid ja naasevad koju, turvavõrk näiteks Konverentsiliigasse langemise näol puudub täielikult.
Punktide korjamine on samuti varasest erinev, sest kaheksa mänguvooru jooksul kohtutakse iga kord kellegi erinevaga. Vastased tõmmati loosipottidest koefitsientide järgi hinnanguliselt nii, et iga klubi teekond saaks kokkuvõttes võrdselt raske. Ehk üks mängupäev toob kirjade järgi vastu mõne raskekallase (näiteks Roma, Amsterdami Ajax või Lazio), teine aga kärbeskaallase (näiteks Anderlechti, RFS-i või Elfsborgi) ja nii edasi. Neist kaheksast matšist pooled peetakse kodus ja pooled võõrsil.
Igniting emotion ⚽🔥
The 2024/25 #UEL match ball 😍#UELmatchball | @decath_football pic.twitter.com/YMPXjnKvAx — UEFA Europa League (@EuropaLeague) August 29, 2024
Kuna tegemist on esimese hooajaga, mil mängitakse ühes suures tabelis, siis on mõnevõrra keeruline hinnata, kui kasulik on see suurtele ja kui sõbralik väikestele tiimidele. Kui mõelda, et mullu olnud nelikute seast esimene pääses kohe edasi, teine sai play-off'i, kolmas läks Konverentsiliigasse ja neljas langes välja, siis näib nüüdne süsteem ühes plaanis karmim. Sest eelmisel hooajal oli tehniliselt kõigil kolmel klubil võimalus pinnale jääda. Teisalt peaks tänavu esimese 24 sekka pääsemine olema vaid paari-kolme võidu küsimus.
Selgelt kõige raskem saab neid noppida olema kõige kehvema koefitsiendiga rootslaste Elfsborgil, kellele õnn ei naeratanud kohe üldse mitte. Esimesest potist tulevad vastu AS Roma (vastava grupi tugevuselt 1. klubi) ja Tottenham Hotspur (8.), teisest AZ Alkmaar (2.) ja Braga (3.), kolmandast Karabahh (1.) ja Galatasaray (2.) ning viimasest Athletic Bilbao (1.) ja Nice (3.). Teiste klubide jaoks said vastasseisud jaotatud "võrdsemalt".
Kas võidab Manchester United või Tottenham?
Mitmetes kihlveokontorites ollakse veendunud, et pärast 189 mängu on karika endale välja teeninud kas Manchester United või Tottenham Hotspur. Inglaste šarmi hinnatakse kõrgelt tänu iganädalastele tugevatele liigamängudele, sügavale mängijavalikule ja sellisele üleüldisele kõrgele nõudlikkusele, mis kaasneb üle terve maailma armastatud klubide esindamisega. See, et näiteks Karabahh põleb tahtest võita versus Tottenham januneb karika järele, on täiesti erinevad nähtused.
Manchester Unitedi kaasus niivõrd dramaatiline pole, sest Euroopa liiga karikas on käes 2016/17 hooajast ning pärast seda jõuti korra ka finaali. Nii eelmisest kui üle-eelmisest aastast on ka kodumaalt ette näidata trofee, mis ühest küljest võiks kinnitada, et klubil on jaksu ja ambitsiooni olla uuesti edukas Euroopas. Nimed Diogo Dalot, Bruno Fernandes, Kobbie Mainoo, Marcus Rashford, Alejandro Garnacho ja nii edasi peaksid seadma meeskonnale vastavaid ootuseid.
Algus saab Manchester Unitedi jaoks muidugi emotsionaalselt teistsugune, sest peatreeneril Erik ten Hagil on Twentega ülimalt soojad suhted. Mängis ta ju klubis pikki aastaid mitmes erinevas sutsus ning võitis 2000/01 hooajal Hollandi karika. Kevad hiljem lõpetas ten Hag justnimelt Twentes oma mängijakarjääri.
"Twente on andnud mulle palju. Ma läbisin nende akadeemia, mängisin nende noortetiimides ehk mul on seal pikk ajalugu. Kõikidest tiimidest jälgin Twentet kõige rohkem. Aga fännina, toetajana, mitte analüütikuna. See on teine asi," rääkis ta Manchester Unitedi ja Twente ühise mängu eel. "Oleksin tahtnud nende asemel kellegi teise vastu mängida. Mulle ei meeldi teha haiget sellele, keda armastan," ei hellitanud ta seejärel.
Sõnadega on osavalt juba ringi käinud ka Tottenhami juhendav Ange Postecoglou, kes teab täpselt, et tema jaoks teine aasta klubis on karikate tõstmiseks. "Jah, muidugi [võiksime sel aastal karika võita]. Ma tavaliselt ei võida midagi, ent võidan alati teisel aastal. Selles osas pole midagi muutunud. Ütlesin selle nüüd välja ka - ma ei ütle asju välja, ilma et ma neisse usuks," rääkis mees, kelle sõnu toetavad edukad hooajad Glasgow' Celticu, Yokohama F. Marinosi, Brisbane Roari kui South Melbourne'iga.
Superarvuti räägib täiesti teist keelt!
Opta superarvuti on ära teinud oma kalkulatsioonid ning mänginud tänavust hooaega lausa 10 tuhat korda läbi! Selle järgi loksutati paika protsendid ehk kes ikkagi on kõige tõenäolisem võitja. Esimeselt realt ei vaata vastu ükski inglane. Ka mitte teiselt ega kolmandalt. Neljandalt aga juba küll - Tottenham.
Superarvuti paneb kõige rohkem panuseid Portole (17,8%), kes on kodumaal viimase viie aastaga võitnud kaks meistritiitlit, kaks hõbedat ja ühe pronksi. Viimast eelmisel hooajal, mille järel lahkus ametist uutele jahimaadele meeskonda seitse aastat tüürinud Sergio Conceicao. Nüüd on pukis Vitor Bruno, kelle käe all on uut hooaega alustatud viie võidu ja kaotusega - ei kellelegi muule kui valitsevale meistrile Lissaboni Sportingule. UEFA klubide koefitsientide järgi on Porto tugevuselt kolmas klubi.
𝐄𝐮𝐫𝐨𝐩𝐚 𝐋𝐞𝐚𝐠𝐮𝐞 𝐏𝐫𝐞𝐝𝐢𝐜𝐭𝐢𝐨𝐧𝐬 🔮
Who will win the UEFA Europa League in 2024-25?
The Opta supercomputer has answered that very question.
Read below to find out its justifications ⬇️🔗 — Opta Analyst (@OptaAnalyst) September 24, 2024
Teisele kohale hinnatakse Athletic Bilbao (10,9%) edu, kel on kodumaalt all eelmise hooaja viies koht. Tänavune seitsmest liigamängust koosnev hoog on pronksikoha vääriline - senised kaks kaotust on tulnud mängudes FC Barcelona ja Atletico Madridi vastu. Ehk kannustab üliosavate Williamsitega (Nico ja Inaki) Athletic Bilbaod Euroopa liigas ka see, et finaal peetakse nende enda koduväljakul San Mamesil.
Kolmas favoriit on - üllatus-üllatus! - Tšehhi hõbedaklubi Praha Slavia (9,6%), kelle tänavune ainus punktikaotus (viik) tuli juulis Eesti koondise ääremängija Vlasi Sinjavski koduklubi Slovacko vastu. Ning alles siis tulevad Tottenham Hotsput (8,6%), AS Roma (8,2%) ja Manchester United (7,1%). Veerandfinaališansid on etemad veel ka Laziol (võiduprotsent 6,1) ja Galatasarayl (5,2), kes sai suvel rikkamaks Napolist lahkunud Victor Osimheni võrra.
Kuigi Opta superarvuti Fenerbahcele suurt lendu ei ennusta (võit 3,1%; 11. koht) võib ajaloo tegemise huvides neile siiski pöialt hoida. Asi on muidugi peatreener Jose Mourinhos, kes on Euroopa liigas võidutsenud juba kahel korral - nii Porto kui Manchester Unitediga - ning saaks edu korral olla esimene treener kolme erineva klubiga võidetud tiitliga. Teda aitavad sel teel kadestusväärselt hea ründeliin eesotsas Edin Džeko, Dušan Tadici ja Allan Saint-Maximiniga, keda toetab keskväljalt märtsis Eestit ühe väravaga purustada aidanud Sebastian Szymanski.
Mängud kolmapäeval, 25. septembril:
- 19.45 Bodö/Glimt - Porto
- 19.45 AZ Alkmaar - Elfsborg
- 22.00 Manchester United - Twente
- 22.00 Nice - Real Sociedad
- 22.00 Kiievi Dinamo - Lazio
- 22.00 Midtjylland - Hoffenheim
- 22.00 Galatasaray - PAOK
- 22.00 Anderlecht - Ferencvaros
- 22.00 Razgrad Ludogorets - Praha Slavia
New Europa League starts today!
Most evenly matched MD1 ties (Elo ratings):
Malmö 🇸🇪 - Rangers 🏴
Midtjylland 🇩🇰 - Hoffenheim 🇩🇪
Roma 🇮🇹 - Athletic Bilbao 🇪🇸
Nice 🇫🇷 - Real Sociedad 🇪🇸
Most unevenly matched ties:
Tottenham 🏴 - Qarabag 🇦🇿
FCSB 🇷🇴 - RFS 🇱🇻
Man Utd 🏴 - Twente 🇳🇱 pic.twitter.com/0UxsXtDPUm — Football Meets Data (@fmeetsdata) September 25, 2024
Mängud neljapäeval, 26. septembril:
- 19.45 Fenerbahce - Union Saint-Gilloise
- 19.45 Malmö - Glasgow' Rangers
- 22.00 AS Roma - Athletic Bilbao
- 22.00 Frankfurdi Eintracht - Plzeni Viktoria
- 22.00 Tottenham Hotspur - Karabahh
- 22.00 Amsterdami Ajax - Besiktas
- 22.00 Lyon - Olympiacos
- 22.00 Braga - Tel Avivi Maccabi
- 22.00 FCSB - RFS
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta