BBC ja Professionaalsete Jalgpallurite Liidu poolt ellu viidud uurimus droogidest tänapäeva jalgpallis andis ka uurijaid jahmatanud tulemuse - müüt vutist kui "puhtast spordist" pole kahjuks sugugi täielik tõde.

Šokeerivad uurimustulemused, hirmutav statistika

Uurimus, mille põhiosaks oli üle 700 inglasest profipalluri küsitlemine, tõi välja, et ligi 160 praegustest professionaalidest Inglismaal kasutab dopingut - põhiliselt steroide, speed'i ja teisi tulemust parandavaid drooge.

Küsitletutest iga kahekümnes tunnistas, et teab tuttavaid profipallureid, kes kindlalt ebaausaid vahendeid kasutavad. "See teeb 4 täismeeskonda, kes teavad konkurentide halbadest harjumustest," tõdes Leicesteri Ülikooli professor Ivan Waddington. "Kõige rohkem teadsid kolleegide pahedest 19-24aastased pallurid - järelikult on see alles tõusev trend."

See polnud veel kõige hullem - umbes sama paljud tunnistasid, et neile on korduvalt süstitud aineid, mille koostist või mõju nad ei tea. Vaatamata mõnele möödunud aastal ilmnenud dopingujuhtumile, on seni usutud, et jalgpallist on doping eemale hoitud, et droogid on kergejõustiklaste mure, ent šokeerivad tulemused on selle müüdi paraku hajutanud.

Rahutud suhted

Probleemiga on seotud ka Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee (IOC). Nimelt andis maailma juhtiva jalgpalliorganisatsiooni FIFA juht Sepp Blatter teada, et ta ei nõustu WADA seatud sanktsioonidega.

Tema sõnul tuleks iga dopingujuhtu tuleks vaadelda eraldi ja hoiduda mõttetult suurte karistuste määramisest. Olümpiaalana peab jalgpall aga WADA käskudele alluma, vastasel juhul võib vutti ähvardada olümpialt eemaldamine. Üldiselt vaadelduna on jalgpallur tavaline sportlane ja ei vääri erilist kohtlemist, leiavad paljud IOC'i ning WADA ametnikud.

Vastuolulised on ka pallurite endi suhtumised. 1999. aastal väitis prantslane Emmanuel Petit, et aina kiireneva mängutempo ja tiheneva mängugraafiku juures pole proffidel vormi hoidmiseks enam muud võimalust kui pöörduda stimulantide poole.

Marc Overmars tunneb probleemi ees aga hirmu. "Doping tõesti hirmutab mind! Aina enam tundub mulle, et pallur, kellest äsja möödusin, on taas minu ees. Kuid see on ju võimatu, ma olen üks kiiremaid mehi mängus," kurtis ta paari aasta eest. Inglismaa ühe suurima klubi Londoni Arsenali juhendaja Arsene Wenger leiab, et vastutuse peaksid võtma ametnikud: "Peab tegema suuri pingutusi, et tagada mängu puhtus droogidest, ent praegu ei tehta seda piisavalt Inglismaal ega ka Euroopas."

Viimase aja juhtumitest

Itaalia jalgpall, kus antidopinguline poliitika on eriti karm, oli pea kaks aastat ametlikult dopinguvaba, ent viimase paari nädala jooksul on keelatud steroidide suhtes positiivse dopingutesti andnud nii Mohamed Kallon Milano Interist kui ka Manuele Blasi Parmast. Veel on sel aastal teistes liigades testidest leitud morfiini, efedriini ja nandrolooni. Inglise koondise kaitsemängija Rio Ferdinand ei osanud ilmselt arvatagi, millise kadalipu ta peab läbima põhjusel, et "unustas" enne koondise kohtumist Türgiga droogitestile minna. Kuigi paar päeva hiljem andis ta puhta proovi, ähvardab teda nüüd pikk mängukeeld.

Need üksikud juhtumid kahvatuvad aga portugallaste "saavutuste" ees: üle-eelmisel hooajal jäi sealses kõrgliigas keelatud ainetega vahele koguni kolmkümmend pallurit. Möödunud nädalal leiti Lissaboni Sportingu hotellitubadest, mida nad kasutasid UEFA karikasarja kohtumise eel, mitu süstalt, meeskonna arst selgitas seda vajalike vitamiinide andmisega palluritele.

Aastaid on kogu jalgpallisüsteem tervet spordimaailma hõlmavat droogiprobleemi eitanud, viimase aja juhtumid aga tõestavad, et elu pole nii lilleline, kui üldsus arvanud on.

Välisajakirjanduse põhjal,BBC ja Professionaalsete Jalgpallurite Liidu poolt ellu viidud uurimus droogidest tänapäeva jalgpallis andis ka uurijaid jahmatanud tulemuse - müüt vutist kui "puhtast spordist" pole kahjuks sugugi täielik tõde.

Šokeerivad uurimustulemused, hirmutav statistika

Uurimus, mille põhiosaks oli üle 700 inglasest profipalluri küsitlemine, tõi välja, et ligi 160 praegustest professionaalidest Inglismaal kasutab dopingut - põhiliselt steroide, speed'i ja teisi tulemust parandavaid drooge.

Küsitletutest iga kahekümnes tunnistas, et teab tuttavaid profipallureid, kes kindlalt ebaausaid vahendeid kasutavad. "See teeb 4 täismeeskonda, kes teavad konkurentide halbadest harjumustest," tõdes Leicesteri Ülikooli professor Ivan Waddington. "Kõige rohkem teadsid kolleegide pahedest 19-24aastased pallurid - järelikult on see alles tõusev trend."

See polnud veel kõige hullem - umbes sama paljud tunnistasid, et neile on korduvalt süstitud aineid, mille koostist või mõju nad ei tea. Vaatamata mõnele möödunud aastal ilmnenud dopingujuhtumile, on seni usutud, et jalgpallist on doping eemale hoitud, et droogid on kergejõustiklaste mure, ent šokeerivad tulemused on selle müüdi paraku hajutanud.

Rahutud suhted

Probleemiga on seotud ka Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee (IOC). Nimelt andis maailma juhtiva jalgpalliorganisatsiooni FIFA juht Sepp Blatter teada, et ta ei nõustu WADA seatud sanktsioonidega.

Tema sõnul tuleks iga dopingujuhtu tuleks vaadelda eraldi ja hoiduda mõttetult suurte karistuste määramisest. Olümpiaalana peab jalgpall aga WADA käskudele alluma, vastasel juhul võib vutti ähvardada olümpialt eemaldamine. Üldiselt vaadelduna on jalgpallur tavaline sportlane ja ei vääri erilist kohtlemist, leiavad paljud IOC'i ning WADA ametnikud.

Vastuolulised on ka pallurite endi suhtumised. 1999. aastal väitis prantslane Emmanuel Petit, et aina kiireneva mängutempo ja tiheneva mängugraafiku juures pole proffidel vormi hoidmiseks enam muud võimalust kui pöörduda stimulantide poole.

Marc Overmars tunneb probleemi ees aga hirmu. "Doping tõesti hirmutab mind! Aina enam tundub mulle, et pallur, kellest äsja möödusin, on taas minu ees. Kuid see on ju võimatu, ma olen üks kiiremaid mehi mängus," kurtis ta paari aasta eest. Inglismaa ühe suurima klubi Londoni Arsenali juhendaja Arsene Wenger leiab, et vastutuse peaksid võtma ametnikud: "Peab tegema suuri pingutusi, et tagada mängu puhtus droogidest, ent praegu ei tehta seda piisavalt Inglismaal ega ka Euroopas."

Viimase aja juhtumitest

Itaalia jalgpall, kus antidopinguline poliitika on eriti karm, oli pea kaks aastat ametlikult dopinguvaba, ent viimase paari nädala jooksul on keelatud steroidide suhtes positiivse dopingutesti andnud nii Mohamed Kallon Milano Interist kui ka Manuele Blasi Parmast. Veel on sel aastal teistes liigades testidest leitud morfiini, efedriini ja nandrolooni. Inglise koondise kaitsemängija Rio Ferdinand ei osanud ilmselt arvatagi, millise kadalipu ta peab läbima põhjusel, et "unustas" enne koondise kohtumist Türgiga droogitestile minna. Kuigi paar päeva hiljem andis ta puhta proovi, ähvardab teda nüüd pikk mängukeeld.

Need üksikud juhtumid kahvatuvad aga portugallaste "saavutuste" ees: üle-eelmisel hooajal jäi sealses kõrgliigas keelatud ainetega vahele koguni kolmkümmend pallurit. Möödunud nädalal leiti Lissaboni Sportingu hotellitubadest, mida nad kasutasid UEFA karikasarja kohtumise eel, mitu süstalt, meeskonna arst selgitas seda vajalike vitamiinide andmisega palluritele.

Aastaid on kogu jalgpallisüsteem tervet spordimaailma hõlmavat droogiprobleemi eitanud, viimase aja juhtumid aga tõestavad, et elu pole nii lilleline, kui üldsus arvanud on.

Välisajakirjanduse põhjal,