Tokyo suveolümpiamängude avatseremoonia toimub reedel kell 14, aga võistlused Jaapani pealinnas algavad juba kolmapäeval. Nagu tavaks, on üheks enneaegseks startijaks jalgpalliturniir, kus Rio de Janeiro olümpiavõitu kaitsevad Brasiilia mehed, aga Saksamaa naised mitte.

Saksamaa naiskonnal ei õnnestunud nimelt olümpiamängudele kvalifitseeruda, sest nad ei mahtunud 2019. aasta MM-finaalturniiril kolme parema Euroopa naiskonna sekka. Rohkem kohti polnud aga Vana Mandri naiskondadele ette nähtud, sest olümpiale pääsebki ainult 12 naiskonda ning vastavalt Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) põhimõtetele peavad esindatud olema kõik maailmajaod.

Kõigile ruumi ei olnud ja nii peavad olümpiaturniiri lisaks Saksamaale kõrvalt vaatama ka teised tunamulluse MM-i veerandfinalistid ehk Norra, Prantsusmaa ja Itaalia. Tol turniiril 1/8-finaalis konkurentsist langenud Brasiilia, Kanada, Austraalia ja Hiina on aga Tokyos kohal, sest pääsesid sinna läbi oma maailmajao valikturniiri.

Meeste turniiril olulistest puudujatest rääkida ei saa, sest tegu on U23 esinduste võistlusega, kus koondisejalgpalli tavapärased jõujooned ei maksa. Juhuslikkust suurendab asjaolu, et FIFA reeglid ei kohusta klubisid mängijaid olümpiaturniiriks vabastama ning paljud seda ka ei tee. Samas on igal koondisel lubatud kaasata kolm vanusepiiri ületavat mängijat, mis muudab olukorra ootamatumaks.

Nagu näha, pole tegemist ühestki otsast tavalise koondiseturniiriga. Samas on elu näidanud, et kui riigilipp lehvib ja hümn kõlab, pääsevad mängijatest valla jõud ja oskused, mida rutiinne klubimäng ei pruugi esile tuua. Meeste olümpiaturniirid on kaootilised, aga pigem ikkagi huvitavad võistlused. Naiste olümpiaturniirid aga ülimalt kaalukad ja seetõttu pingest praksuvad.

Soccernet.ee abil on läbi terve olümpiaturniiri võimalik Jaapanis aset leidvatel sündmustel silma peal hoida, aga sissejuhatuseks olgu vastatud mõned tähtsad küsimused:

Milline on turniirisüsteem? Meestel täpselt selline, nagu EM-finaalturniiril vahemikus 1996-2012 ehk neli neljaliikmelist alagruppi, millest igaühe kaks parimat pääsevad sõelmängudele. Kohtasid 5.-8. välja ei mängita, pronksikohtumine peetakse.

Naistel täpselt selline, nagu 2009. ja 2013. aasta EM-finaalturniiridel ehk 12 naiskonda jaotatud kolme alagruppi, veerandfinaalidesse pääsevad iga grupi kaks paremat ning kaks paremat kolmanda koha omanikku. Pronks mängitakse välja, tagumisi kohti mitte.

Miks algab jalgpalliturniir enne avatseremooniat? Mitte ühelgi tõsiseltvõetaval jalgpalli koondiseturniiril ei pea ükski võistkond pidama kolme päeva jooksul kahte matši ehk mängupäevale peavad järgnema vähemalt kaks puhkepäeva. Arvestades formaati, on minimaalne päevade arv, mis turniiri läbiviimiseks vajalik, seega 16 (poolfinalistid peavad kuus matši (6 päeva), kuhu vahele on vaja viite kahepäevast pausi (5x2=10 päeva).

Olümpiamängude avatseremoonia peetakse alati reedel, millele järgneb 16 võistluspäeva, millest viimane on poolik, et ära mahutada lõputseremoonia. Kui jalgpalliga varem ei alustataks, oleks nii meeste kui ka naiste turniiri kohtumiste ajakavva mahutamine võimalik ainult teoreetiliselt. Seetõttu ongi juba alates 1992. aastast jalgpalliga alustatud varem.

Nagu spordimaailmas sageli juhtub, osutus jalgpall majakaks, mille järel joonduti. Tokyo suveolümpiamängudel algavad võistlused enne avatseremooniat ka pesapallis, softpallis, sõudmises ja vibulaskmises.

Kes on naiste turniiri suurim staar? Kohal on Brasiilia legendid Marta (35-aastane, kuuekordne maailma parim jalgpallur) ja Formiga (43-aastane poolkaitsja, kes osaleb oma 7. (!) olümpiamängudel), samuti terve Hollandi staariparaad eesotsas Sari van Veenendaali, Vivianne Miedema ja Lieke Martensiga.

Kanada kapten on endiselt 186 koondiseväravat löönud Christine Sinclair, Tšiili väravat kaitseb hetkel maailma parimaks puurivahiks peetav Christiane Endler, Suurbritannia ridadest leiab Lucy Bronze'i ja Steph Houghtoni, Jaapani liidriks on legendaarne Saki Kumagai ja Austraaliat veab fantastiline Sam Kerr. Rootsi kaitses saab nautida Magdalena Erikssoni esitusi.

Aga siis tuleb USA naiskond, kelle ridadest leiab koguni üheksa mängijat, kel koondisekogemust vähemalt 100 mängu jagu. Kapteniks on seekord kaitsja Becky Sauerbrunn, aga suurima tähelepanu saavad ilmselt endiselt Carli Lloyd ja Alex Morgan, samuti Julie Ertz ja Lindsay Horan. Suurimaks staariks on aga Megan Rapinoe, sest ta ei ole üksnes sportlane, vaid ka ühiskonnategelane.

2019. aasta MM-i käigus toonasele USA presidendile Donald Trumpile vastandumisega võttis Rapinoe sisse vägeva positsiooni, sest pärast avalikku sõnasõda riigijuhiga lõi ta ridamisi tähtsaid väravaid ning juhtis naiskonna MM-tiitlini. Rapinoe püss väljakul pole vaikinud ja suuvärk pole vaibunud, mis tähendab, et temas on potentsiaali kerkida mitte jalgpalliturniiri, vaid terve Tokyo olümpia üheks nähtavamaks atleediks.

Naiste turniiri alagrupid:

• E-alagrupp: Jaapan, Kanada, Suurbritannia, Tšiili
• F-alagrupp: Hiina, Brasiilia, Sambia, Holland
• G-alagrupp: Rootsi, USA, Austraalia, Uus-Meremaa

Kes on meeste turniiri suurim staar? Viis aastat tagasi Rio de Janeiros oli Brasiilia üheks kolmest vanusepiiri ületanud mängijast Neymar, kes lõigi finaalis Saksamaa võrku kuldmedali otsustanud penalti. Neymari seekord ei ole, aga kohal on selline mees nagu 38-aastane FC Barcelona legend Dani Alves. Paremkaitsja mängib hetkel klubijalgpalli Sao Paulos ja kannab mõistagi Brasiilia kaptenipaela. Teist nii tituleeritud meest kohal ei ole.

Aga tuntud mehi ikkagi on. Elevandiluuranniku ridadest leiab Eric Bailly (Manchester United) ja Saksamaad aitab kogenud Max Kruse (Beriilini Union). Hispaania rivistusse kuulub aga koguni kuus äsja EM-il poolfinaali jõudnud meest (Unai Simon, Pau Torrres, Mikel Oyarzabal, Eric Garcia, Pedri ja Dani Olmo).

Uus-Meremaa kaitseliinis seisab 33-aastane ohtra Premier League'i karastusega Winston Reid (Brentford) ja ründes tormab Chris Wood (Burnley). Muuseas, Uus-Meremaa on Elevandiluuranniku kõrval ainuke koondis, mille rivistusest vähemalt pooled mehed ei kuulu kodumaaklubide ridadesse.

Meeste turniiri alagrupid:

• A-alagrupp: Jaapan, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko, Prantsusmaa
• B-alagrupp: Uus-Meremaa, Lõuna-Korea, Honduras, Rumeenia
• C-alagrupp: Egiptus, Hispaania, Argentina, Austraalia
• D-alagrupp: Brasiilia, Saksamaa, Elevandiluurannik, Saudi-Araabia

Kes puuduvad? Hispaania puhul räägiti Sergio Ramose osalemisest, ent sellest lõpuks asja ei saanud. Egiptus tahtis väga kaasata olümpiakoondisesse Mohamed Salahit, ent Liverpool ei andnud selleks luba. Argentina unistustes nähti suve, kus Lionel Messi võidab esmalt Copa America ja sõidab siis nooremate kolleegidega Tokyosse, et lisada oma kollektsiooni teine olümpiakuld 2008. aastal Pekingis võidetu kõrvale. Sarnaseid täitumata lootusi evisid teisedki koondised.

Kõige hullemini läks Saksamaal, kes sõitis Tokyosse puuduliku koosseisuga, kuna klubid lihtsalt ei lubanud mängijaid olümpiakoondise juurde. Peatreener Stefan Kuntz vandus tuld ja tõrva, aga parata polnud midagi. Hispaania klubid tahtnuks talitada samamoodi, aga seal riigis kehtib seadus, mis käsib klubidel mängijad olümpiakoondise jaoks vabaks anda. Ning riikliku spordiseaduse vastu ei saa ka FIFA reeglid.

Miks võivad naised teha meestele sama, mida hokinaised Pyeongchangis ja Sotšis? Esmalt tuleb lahti seletada, mis kolm ja seitse aastat tagasi taliolümpiamängudel juhtus. Nimelt osutus naiste turniiri finaal mõlemal puhul lummavaks sportlikuks draamaks, millele meeste esikohamatš vastu ei saanud.

Isegi mitte Pyengchangis, kus vastu kõiki ootusi finaali jõudnud Saksamaa meeskond seal venelastest hokimehi koondanud OAR-i võistkonna vastu mängu lisaajani viis. Ammugi mitte Sotšis, kus Kanada võttis finaalis Rootsi üle rutiinsena tundunud võidu. Hokivõistluste parimaid hetki pakkusid kahel eelmisel taliolümpial naiskonnad.

Kas Tokyos võib jalgpallis juhtuda sama? Vabalt võib, sest naiste jalgpall on pärast 2016. aasta Rio de Janeiro suveolümpiat teinud läbi meeletu arengu, mida toetasid kaks väga menukaks osutunud finaalturniiri (2017. aasta EM Hollandis ja 2019. aasta MM Prantsusmaal), mis mõlemad näitasid naiste jalgpalli varasemaga võrreldes hoopis atleetlikumast ja küpsemast küljest.

Kui palju jalgpalli telekast näeb? Kanal 2 ja Kanal 12 vahendusel kahjuks väga vähe. Näidatakse ainult mõlemat finaalmatši. Aga tark jalgpallisõber leiab probleemile lahenduse.