Eesti naiste A-koondise raudvara Signy Aarna tegi tippjalgpalliga lõpparve. 20 aastat elu ja tegemiste keskpunktiks ning suurimaks sihiks olnud valdkonna jätmine peaks loogiliselt võttes olema emotsionaalselt keeruline otsus, aga Aarna hingevalu ei tundnud. Võrratud mälestused on loodud ja just need ongi sportlase kõige hinnalisemad autasud.
Põlva FC Lootose kasvandik Aarna siirdus 2014. aastal Soome kõrgliigasse, kus mängis kokku üheksa hooaega. Esimesed neli Kuopio Pallokissat võistkonnas, tagumised viis Ahvenamaa esindusnaiskonnas Aland United. Saagiks 2020. aasta meistritiitel, viis pronksi (neli Alandi ja üks Pallokissat ridades) ja kolm karikavõitu (kõik Alandis).
Medalid ja karikad asuvad Põlvamaa-kodus, kus Aarna vanemad on tütre auhindade jaoks eraldi kapi üles pannud. "Kõige vingem osa võitmisest pole mitte medalid ja karikad, vaid inimesed ja emotsioonid. Võidujärgsed tähistamised naiskonnakaaslastega ja vahvad inimesed, keda sportlasteel olen kohanud. Selle kõik võtan endaga edaspidiseks kaasa. See jääb alles ja on minu jaoks tohutult väärtuslik," räägib Aarna Soccernet.ee-le.
Tippjalgpalliga lõpetamise otsus ei tulnud äkitsi, vaid oli Aarnal mõnda aega mõtetes mõlkunud. Sügisel oli olukord säärane, et Aland United polnud temaga veel uuest hooajast juttu teinud, aga Mariehamni lennujaam pakkus täiskohaga tööd. "Proovisin paar nädalat ja leidsin, et nüüd on õige hetk teha elus see otsus. Olen enda vastu alati aus olnud – Signy parimad aastad jalgpallurina on möödas. Seega otsus tuli päris rahulikult. On aeg edasi liikuda."
Kuna Ahvenamaa on viie seal veedetud aastaga saanud Aarnale koduseks kohaks, oli sealse lennujaama pakkumine talle meelepärane ka põhjusel, et võimaldab jätkata elamist ja hingelähedases paigas. Töö ise seisneb lennujaama hooldamises. Paberimajandust on, aga õnneks vähe. Enamik ajast tuleb ikkagi ise asjad reaalse tööga korda ajada, mis pealehakkajaliku iseloomuga Aarnale vägagi meelepärane.
"Talviti tuleb lennujaama maandumisrada suurte masinatega puhastada. Ma polnud elus nii võimsaid masinaid lähedalt näinudki, aga nüüd istun nende seljas ja puhastan lennurada. Päris äge värk! Lisaks tegelen turvakontrolliga ja äsja läbisin just tuletõrjekoolituse. Üldse olen siin pooleteise kuuga meeletult palju õppinud. Oleksin nagu uuesti koolis tagasi," räägib Aarna õhinal.
Et Ahvenamaa on väike koht, siis pole vana töö ehk tippjalgpall Aarna silmapiirilt kadunud, vaid kulgeb tema uue tööelu kõrval kindlalt omas sängis edasi. "Väike koht ja kõik teavad kõiki. Lisaks on Aland United minu jaoks koht, kus veetsin oma parimad jalgpalli-aastad. Lähedane klubi ja elan neile kaasa. Aga nüüd veidike teise nurga alt. Näiteks tribüünil istudes ja hot-dogi süües!"
106-kordne internatsionaal Aarna debüteeris Eesti koondises 2007. aasta 2. novembril, vähem kui kuu aega pärast 17. sünnipäeva. Leedus, Šiauliais peetud maavõistluses alistati 3:2 Läti. Järgmised koondisemängud tulid 2009. aastal, kui ta tegi ka oma esimesed etteasted naiste meistriliigas. Eesti naiskonnas tõusis ta kiiresti põhitegijaks ning 2011 valiti juba aasta parimaks naisjalgpalluriks.
Nende õnnestumiste tuules avanes Aarnal 2012. aasta jaanuaris võimalus harjutada kaks nädalat Euroopa tippnaiskonna Londoni Chelsea juures. "See oli ikka väga-väga tipp, ent mu tase polnud toona piisav, et läbilööki teha. Aga 2015. aastal olin küll nii heas hoos, et kui koondis võõrustas Inglismaad ja kaotasime 0:8, siis mina tundsin platsi peal, et isiklikult sain vastastega hakkama. Sel hetkel oli tunne, et võiks end kuskil proovida. Aga suures plaanis oligi Soome liiga minu tase. See on korralik tase ja korralik liiga. Midagi taga ma ei nuta."
2015 lõi Aarna Soome kõrgliigas 17 väravat, millega oli meistrivõistluste paremuselt neljas väravakütt. Medalit see hooaeg küll erinevalt eelmisest ei andnud, vaid tuli leppida neljanda kohaga, aga sellele vaatamata peab Aarna 2015. aastat oma üheks edukamaks. Just toona võitis ta oma teise Eesti aasta naisjalgpalluri auhinna.
"2014 väikesest Lootose klubist Kuopiosse minnes oli avastamist päris palju, sest tasemevahe oli ju suur. Kulus natuke aega sisseelamiseks, aga lõpuks õnnestus teha hea hooaeg ja teenida järgmine leping. 2015. aasta järel vahetus Pallokissat naiskonna treener ja tunne polnud enam sama. 2018 siirdusin Alandisse ja sain selle hea tunde tagasi. Tulemuste mõttes sai siin ikka üksjagu saavutatud."
Üheksa Soome kõrgliigas mängitud hooaega on selja taha jäetud, aga Eesti koondisega on veel lõpparve õiendamata, sest 106-kordse internatsionaal staatus tähendab, et 7. aprilli Eesti – Malta maavõistluses saadetakse Aarna ka pidulikult erru.
"Koondise juurest lahkuda on raskem kui klubijalgpalliga lõpparvet teha. Olen ju Eesti koondisega nii pikalt seotud olnud. Mäletan siiani väga eredalt, kui 2010 Horvaatia vastu põhikoosseisu kuulusin ja oma esimesed valiksarjaväravad lõin. Võitsime 3:0. Praegu naiskonna käsutuses olevad tingimused on toonasega võrreldes ülihead, aga murrangut pole õnnestunud saavutada, sest ülejäänud maailm liigub kiiremini kui meie.
Eelmisel aastal, kui Nastja ja Sirje (Anastassia Morkovkina ja Sirje Roops – O. J.) peatreeneriteks asusid, leidis naiskonnas aset väga suur emotsionaalne muutus. Tunne koondise sees on väga-väga hea. Asi liigub heas ja õiges suunas, mistõttu midagi kripeldama ei jää. Hea on lahkuda teades, et asjad arenevad kenasti."
Palli puutus Aarna viimati novembris, kui Eesti koondis pidas Montenegros kaks maavõistlust sealse naiskonnaga. Trenni teeb ta regulaarselt, aga "jooksu ning muid jõu- ja ilunumbreid", mitte jalgpalli. "Enne lahkumismängu pean ikka pallitrenne kah tegema. Küll ma siin Ahvenamaal selleks koha leian, võetakse mängu ikka," muigab ta.
* * *
Signy Aarna
Sündinud: 4. oktoober 1990
Positsioon: ründaja
Klubikarjäär: Põlva Lootos (2009-13), Kuopio Pallokissat (2014-17), Aland United (2018-22)
Koondisekarjäär: 106 A-maavõistlust, 26 väravat; debüüt 2. novembril 2007 Läti vastu (3:2 võit)
Saavutused: Soome meister 2020, Soome karikavõitja 2020, 2021 ja 2022, Soome MV pronks 2014, 2018, 2019, 2021, 2022, Balti turniiri võitja 2009, 2010, 2012, 2013, 2022, Eesti aasta naisjalgpallur 2011 ja 2015
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta