Järvela reisikiri nr 2 | Legendiks võib saada Messi kombel viiekaid lüües, aga on ka põnevamaid variante
"Miks meist/neist meedias üldse ei kirjutata/räägita, kuigi tulemused on väga head?" on küsimus, millele spordiajakirjanikud peavad üpris sageli kas sportlaste või nende fännidega peetavates eravestlustes vastama. Küsimuse toon on enamasti uudishimulik, kohati murelik ja vahel ka vaenulik.
Tippsportlast tiivustab saavutusvajadus. Tahtmine proovida üles leida oma võimete piirid ja neid rivaalide vastu testida. Tasu pingutuse eest jaguneb mitmesuguseks. Kõige nähtamatum osa sellest on isiklik rahulolu, mille täpset ulatust teabki ainult sportlane ise. Sportlane võib saada tasu ka auhinnaraha või sponsortoetuste näol, mis muidugi tähtis, sest raha on vaja.
Aga enamike sportlaste jaoks on väga tähtis ka avalik tunnustus. Sotsiaalmeedia ajastul on varasemaga võrreldes hõlpsam seda iseendale tekitada, aga isiklik Twitter, Instagram või Facebook on ikkagi silotorn teiste samasuguste kõrval. Nagu ka oma alaliidu kodulehekülg. Ihaldatakse ikkagi silma paista turuplatsil, kuhu kogu linnarahvas kokku on tulnud.
Eesti spordis on turuplatsiks number üks ETV õhtune spordisaade ja turuplatsiks number kaks Delfi spordiportaal. Seal pildile pääsemine on paljude Eesti spordialade ja sportlaste jaoks väga oluline eesmärk ning kui see ei õnnestu, tekitab see päris sageli nii nõutust kui ka trotsi, mida eriti ETV suhtes üldse vaka all ei hoita.
Miks osad pääsevad turuplatsile ja teised mitte? Ühelt poolt muidugi tähelepanuressursi piiratus. Eetrit jagub teatud arv minuteid ja saadet ei tehta mitte kunagi pikemaks, vaid püünele pääsevad tähtsamad ja huvitavamad teemad, teised jäetakse kõrvale. Veebiportaalides on "eetrisse pääsemise" lävend madalamal, aga tähtsa positsiooni hõivamine samamoodi keeruline.
"Arvatakse, et spordiajakirjandus seisneb tulemuste vahendamises, aga see on väga ekslik arusaam. Spordiajakirjandus ei peitu tulemustes, vaid lugudes," ütles üks Islandi spordiajakirjanik aastate eest Tallinnas toimunud seminaril. Just selles maksiimis peitubki põhjus, miks mõned saavad tähelepanu ja teised mitte.
Muidugi kirjutatakse ja räägitakse arvestatav osa spordilugusid läbi tulemuste ja/või saavutuste. Nagu näiteks Lionel Messi eilne erakordne sooritus, kui ta lõi oma koondisekarjääris esimest korda üle kolme värava. Argentina kapteni viiekas Eesti võrku pälvis tähelepanu üle maailma, sest ta on globaalne superstaar ja legend.
Sääraste ülemaailmse tähtsusega sündmuste vastu on võimetu igasugune pehmemat sorti jõud või narratiiv. Täpselt nagu Rafael Nadali 14. tiitel Roland Garrosis või Walesi koondise jõudmine MM-finaalturniirile pärast 64-aastast pausi ja veel nii, et otsustavas mängus alistati Ukraina. Need sündmused vallutavad eetri igal juhul.
Ent tippspordis, ja eriti selle kõige rikkalikumas valdkonnas jalgpallis, on järgmisel tasandil võimalik eeter vallutada juba teisiti. Seal ei määra enam tulemus, vaid lugu, mis võiks olla huvitav ja/või erakordne. Ei pea tingimata veeretama ninaga herneid või mängima vee all kabet, aga kui tegu pole esimese või teise kategooria staariga, siis pelgalt võistlusprotokollist ei pruugi piisata.
Et legendiks võib saada ka teisiti kui viiekaid lüües, meenutas eile El Sadari staadionil mitte Argentina koondise kapten Lionel Messi, vaid pressiruumi seinal asunud suur joonistus. Seal oli jäädvustatud keegi Michael Robinson, kellest kuulsin esimest korda. Tekkis küsimus, miks peaks Osasuna jalgpalliklubi staadionil meeles peetama sellist tegelast?
Kiire otsing näitas, et iirlane kuulus klubi ridadesse kaks ja pool hooaega (1987-89) ning lõi 58 mänguga 12 väravat, mis pole ründaja kohta teab mis eriline näitaja. Ent suur joonistus on pühendatud just Robinsonile, sest legendiks sai ta mängijakarjääri järel, kuna jäi Hispaaniasse elama ning tegi karjääri jalgpallisaate "El dia despues" juhina, kellena töötas 14 aastat (1991-2005).
Hea näide, kuidas jalgpall suudab tänu mitmekesisele ja rikkalikule kultuuriruumile legende toota ka muudmoodi kui väljakul. Sportlik saavutus pole midagi erilist, Osasuna ajalugu tunneb palju edukamaid jalgpallureid. Aga Robinsoni lugu on eriline ja seetõttu on just tema vallutanud eetri, milleks antud juhul siis umbes kaheksa ruutmeetrit seina.
Robinsoni kujutava joonistuse näol on tegu ühega paljudest jalgpalli pakutavatest jäneseurgudest, kuhu sukeldudes ei tea kunagi, millisele Imedemaale välja jõuad ning millised Ärtuemandad ja Valged Jänesed seal ringi hulguvad.
Need jäneseurud saadavad jalgpalliobjekte ja -ühendusi igas maailma otsas. On igaühe vaba valik, kas need üles otsida, sinna sisse ronida ja uurida, mida näidatakse. Või siis piirduda platsil nähtavaga. Aga vundamendi, millel jalgpalli vägevus püsib, moodustavad just (sajad) tuhanded säärased pisikesed lood igas maailma otsas. Võrratuid viiekaid taguvate superstaaride sära toetub Robinsonidele.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta