Käärlöögiga esikoha haaranud Tammik: vahel ikka tuleb tuju, et prooviks!


Teist aastat järjest Eesti naiste koondise aasta ilusaima värava eest jagatava Annika auhinna pälvinud Lisette Tammik lausus, et esikoha tulnud käärlöögi õnnestumise taga on aastaid lihvitud oskused.
Tammiku käärlöök päästis Eestile juulikuus võõrsil Luksemburgi vastu peetud EM-valikmängus viigipunkti. Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi (EJAK) hääletusel osalejad pidasid seda peaaegu üksmeelselt aasta ilusaimaks tabamuseks, sest 38 hääletajast andis Tammikule esikoha 37. Flora ründaja võitis auhinna teistkordselt, mullu peeti ilusaimaks tema väravat Iisraeli võrku.
Alates 2020. aastast välja antava auhinna on seni võitnud vaid kolm naist - esmalt Kristina Bannikova, seejärel kaks korda Vlada Kubassova ning nüüd kahel korral järjest Tammik. Vana aasta lõpus peetud jalgpalligalal aasta parima jalgpalluri auhinda vastu võtnud Kubassova lausus toona, et jagaks seda hea meelega hea sõbranna Tammikuga. Kas nood kaks ongi nüüd otsustanud, et teevad Eestis kõik auhinnalauad puhtaks?
"Meile meeldib neid jagada, jah!" naeris Tammik. "Aga tuleb nagu tuleb. Anname endast igal aastal parima ja esmatähtis on siiski tiimi edu. Kui saame ka individuaalselt parimad olla, siis see on lihtsalt boonus. Natuke viskame nalja selle üle küll, aga fookuses on võistkond."
Tammiku sõnul õppis ta juba väikesest peast, et jalgpallis ei saa isiklikku edu liialt taga ajada. "Sain need õppetunnid kätte, et kui hakkad liialt keskenduma individuaalsele auhinnale, kaob tiimimäng ära. Oleme ju kõik ühe eesmärgi nimel väljas. Arvan, et mängijatest keegi ei mõtle, et tahab olla mängu parim ja selle eest auhinna saada. Jah, parim tahad ikka olla, aga kõige tähtsam on siiski võit."
Ilus värav on siiski erilisem kui lihtsalt värav. "Kindlasti! Ja lüüa koondise eest niisama värav on juba suur au, aga veel aasta ilusaim ... Meil on alati väga rasked vastased, vahet pole, mis klassist. See on teine tase."
Kas ja kuidas saab käärlöögiväravaks üldse valmistuda? "Ütleksin, et minu võimekus on kujunenud aastate pikkusest palli toksimisest lisaks trennidele ka peale trenne ja igal võimalikul hetkel," kirjeldas Tammik. "Minu lapsepõlv möödus veel enne nutiajastut - ma olin ikkagi veel see viimane generatsioon, kes veetis enamiku oma ajast õues teiste tüdrukute ja poistega mängides. Suur osa tuleb sellest. Kindlasti ka üldse pikk jalgpalliajalugu - alustasin varakult ja mängisin palju poiste vastu. Ja kindlasti ka kõigi nende elementide harjutamine ka trennis."
Kui sageli Tammik siis käärlööke harjutab? "Vahel ikka tekib tuju!" muigas ta. "Iga nädal just mitte, aga teinekord tuleb ikka mõte, et prooviks. Aga väravat lüües tuli see puhta lihasmälu ja instinkti pealt. Oled värava poole seljaga, pall tuleb ja proovid lihtsalt pihta saada!" kirjeldas ta aasta värava sündi kerge muigega.
Välismaalgi karastunud 26-aastane Tammik mängib juba mitmendat aastat taas Eestis, ent ta on ka siinses keskkonnas viinud enda suhtumise võimalikult professionaalsele tasemele. "Olen juba sellises vanuses, et mul on hästi välja kujunenud rutiin. Ma pole enam arengufaasis ega isegi lihvimisfaasis, vaid eeskätt on tähtsad enda vormis hoidmine, taastumine ja terve olemine. See on ajas veidi muutunud. Toitumine, uni ... detailid, mis lähevad veel omakorda detailideks. Muidugi on asju, mida pärast trenne lihvida, aga nii suurt rõhku ma sellele enam ei pane."
Tammik on ammu harjunud, et tema päevarežiim keerleb jalgpalli ümber. "Aja planeerimine on suur oskus, aga ma olen jalgpalli nii kaua mänginud, et mul on olnud terve elu aega seda õppida. Jalgpall on sellele oskusele kindlasti kõvasti kaasa aidanud. Kõik on võimalik! Mul on väga suur armastus selle mängu vastu ja nende inimeste vastu, kellega saan seda koos teha. See on nii suur edasiviiv jõud! Kuna olen võistkonnaala valinud, saan teiste inimestega suhelda ja sõpru leida. Ja isegi kui olete väga erinevad isiksused ja ei klapi, toob sport väga erinevad inimesed kokku. Näed, et kõik suudavad ühe kindla eesmärgi nimel vaeva näha ja ollagi sõbrad," kirjeldas Tammik.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta