2018. aasta jalgpalli MM-il end suurde pilti mänginud ja aasta hiljem maailma kõige kallima kaitsja tiitli omandanud Harry Maguire pidi kerkima Inglismaa koondise ja Manchester Unitedi superstaariks. Aga neli aastat pärast Unitediga liitumist on temast saanud rahajanuline puuk, kes on valmis riskima oma karjääriga, et hoida klubi pantvangis. Mis juhtus?

Harry Maguire võib tähendada iga inimese jaoks midagi erinevat. Inglismaa koondise peatreeneri Gareth Southgate’i jaoks on Maguire põhimees, kes kannab põhiraskust võistkonnas, mis on viimastel suurturniiridel jahtinud medaleid.

Inglismaa koondise fännide jaoks on tegemist suure peaga populaarse kaitsjaga, kellest sai 2018. aastal internetinali, kui ta ajas MM-i ajal juttu kolme naisega, kellest üks on ta abikaasa.

Manchester City lootsi Pep Guardiola jaoks oli Maguire mees, kes oleks võinud 2019. aastal täita klubist lahkunud Vincent Kompany saapad, kuid suurema rahapaki lauale löönud United tõi ta hoopis endale.

Kreeka politsei jaoks on Maguire inglasest turist, kes sattus seadusega pahuksisse, vägivallatses korrakaitsjatega ja pakkus altkäemaksu. Samas tema advokaadi jaoks on Maguire süütu härrasmees.

Ghana parlamendisaadiku Isaac Adongo jaoks tähendab Maguire majanduslikku sabotööri ehk meest, kes võttis kunagi vastaselt palli ära ning oli maailma parim kaitsja, aga hakkas ühel hetkel töötama omade vastu.

Andestavate Unitedi fännide jaoks on tegu hea poisiga, kes mängib vahel hästi ja annab endast alati parima, kuigi mõnikord ei tule asjad nii välja nagu tahaks. Punaste Kuradite toetajate teise leeri jaoks on ta aga üks paras naljanumber, kes on väärt sõimu ja tögamist.

Manchester Unitedi juhendaja Erik ten Hagi jaoks oli ta kapten. Suur rõhk sõnal "oli", sest staatusele vaatamata langes 2019. aastal klubile 87 miljonit eurot maksma läinud mees keskkaitsjate pingereas kolmandaks, neljandaks või isegi viiendaks valikuks.

Keskkaitses eelistati äärekaitsjat

Maguire alustas möödunud hooaega põhikoosseisus, aga pärast 1:2 kaotust Brighton & Hove Albionile ja 0:4 pakki Brentfordilt kukkus ta pingile. Ülejäänud aasta jooksul osutus ta Premier League’is algkoosseisu valituks vaid kuuel korral. Neis mängudes löödi Unitedile kokku küll vaid üks värav, aga vastasteks olid ka tabeli tagumisse otsa kuulunud West Ham, Bournemouth, Leeds, Everton, Nottingham Forest ja Fulham.

Isegi Unitedi põhimeeste Raphael Varane’i ja Lisandro Martinezi puudumine ei andnud talle võimalust - tema asemel mängis hoopis äärekaitsja Luke Shaw. Kuigi Shaw'le oli roll võõras, mängis ta Maguire’i üle, sest Southamptoni kasvandiku kasuks rääkis sööduoskus ja kindel tegutsemine palliga.

Manchesteris on Maguire'il mänguajaga kitsas käes, aga seda tahtis talle võimaldada teine United - West Ham. David Moyesi juhendatav Konverentsiliiga meister pakkus kaitsja eest 35 miljonit eurot, aga Maguire polnud üleminekuga nõus, sest ta tahtis oma praeguselt leivaisalt allesjäänud kahe lepinguaasta eest 17 miljonit eurot kompensatsiooni. Klubi oli seevastu valmis maksma ainult 7 miljonit.

Nüüd, kui Varane ja Shaw on mõlemad vigastatud, leidis suve jooksul Maguire'ist aktiivselt vabaneda soovinud United, et praegu teda ikkagi ära ei lasta, sest kaitsjaid napib ja üleminekuakna sulgumise eel ei jõutaks talle enam asendust tuua. Ent küllap Varane ja Shaw paranevad, Maguire aga istub endiselt pingil. Ja kui ta jätkab sama ahnelt, istub ta seal veel kaks aastat. EM toimub samas juba järgmisel suvel ...

Maguire'ist on saanud nii Unitedi peatreeneri kui ka juhtkonna jaoks puuk - putukas, kes tahab armetult verd (loe: raha) ning on nõus kaotama oma elu (loe: koha koondises), et ohver tühjaks imeda. Southgate on juba nentinud, et kuigi Maguire on seni olnud koondises oluline lüli, pole tema koht vähese mängupraktika ja teiste kaitsjate hea vormi tõttu sugugi kivisse raiutud. John Stonesi ja Tyrone Mingsi vigastused päästsid Maguire'ile eesootavas aknas veel koondisekoha, aga kui kauaks?

Kuidas läks nii, et lootustandvast rekordimehest on nelja aastaga saanud haigus, mis hoiab üht maailma suurimat jalgpalliklubi pantvangis, ning ta on valmis riskima oma eluga, et pureda kätt, mis on toitnud ja hoidnud teda ka rasketel hetkedel - näiteks siis, kui mehel oli tarvis Kreekas klubi mainet rüvetada? Vastuse leidmiseks tuleb alustada algusest.

⚔️ Harry Maguire in the stands watching the Sheffield United game...

Once a blade, always a blade!#TwitterBlades pic.twitter.com/XMYg27DHou — The Sportsman (@TheSportsman) August 4, 2018

Muinasjutuline teekond Inglismaa tippu

1993. aastal Sheffieldis sündinud Harry Maguire'i teekond Inglismaa jalgpalli tippu oli täis kiitust. 7-aastaselt Sheffield Unitedi akadeemiaga liitunud Maguire tegi profidebüüdi 18-aastaselt esiliigas ning ta valiti kohe mängu parimaks. Uueks hooajaks kukuti küll tugevuselt kolmandasse divisjoni, aga Maguire’ile sobis seal - klubi valis ta tšempionaadi parimaks mängijaks ning ta pääses BBC hooaja sümboolsesse koosseisu.

Maguire jätkas tublilt. Järgmisel kahel hooajal käis ta väljakul 105 mängus ehk ta ei pääsenud platsile vaid seitsmel korral. Pidev mänguaeg ja silmnähtavad võimed viisid ta 2014. aasta suvel kolme miljoni euro eest Premier League’is pallinud Hull Citysse. Oranžis särgis oli algus aeglane, kuid teine hooaeg esiliigas, mille lõpuks klubi tõusis tagasi tippseltskonda, oli juba parem.

Täieliku läbimurde tegi inglane kolmandal aastal. Varasemast kolm Premier League’i mängu kirja saanud mees tegi hooajal 2016-17 kaasa juba 29 mängus ning nii mängijad kui ka fännid valisid ta meeskonna parimaks.

Tema suure tõusu taga seisis tugev töötahe ja metsik edujanu. Üks anonüümseks jääda soovinud endine Hulli töötaja rääkis The Athleticule, et Maguire kirjutas talle pidevalt pärast mänge. "Ta tahtis meeleheitlikult areneda," ütles töötaja. "Ta õppis sel ajal, et pidev jooksmine ei muutnud esitusi paremaks, sest tähtsam on õige kohavalik. Juhtus tihti, et pärast meie nurgalööki jooksis Maguire kõige kiiremini oma värava alla tagasi - see näitas tema tahet."

Meeletu tahte toel jõudis ta 2017. aastal Leicester Citysse. Ja pärast edukat debüüthooaega, mil Maguire oli kõrgliiga ainus mees, kes mängis kaasa kõik minutid, valiti ta taaskord klubi ja fännide poolt meeskonna parimaks. Kuu pärast meistrivõistluste lõppu sõitis ta koos Inglismaa koondisega Venemaale - ees ootas jalgpalli MM.

Harry Maguire: From England Fan At Euro 2016 To Scoring In World Cup Quarter-Final. pic.twitter.com/MhoYxzjbzv — Out Of Context Man Utd (@ManUtdNoContext) September 3, 2021

2018. aasta finaalturniir märkis Maguire’i populaarsuse tippu. Fännidelt hüüdnime "Slabhead" (eesti keeles hiidkolju) saanud kaitsja mängis võtmerolli, kui Southgate’i Inglismaa jõudis poolfinaali. Kaks aastat varem sõpradega EM-i vaatamas käinud mehest sai järsku põhimees ning rahvale see meeldis. Ta oli toetajate silmis andekas ja sümpaatne pallur.

Pärast MM-i oli Maguire Inglismaa jalgpalli kõige tahetum keskkaitsja. Ta oli õhus võimas, kaitses suurepärane ning tema imetlusväärsed esitused kolmeses tagaliinis näitasid, et ta suudab vajadusel ka liinist välja astuda ning omadele söötu jagada. Järgmisel suvel tahtsid Leicesteri meest mõlemad Manchesteri suurklubid. Unitedi toonasel peatreeneril Ole Gunnar Solskjaeril oli laual veel Toby Alderweireldi, praegu Man Citys põhiraskust kandva Nathan Ake ja Kalidou Koulibaly kandidatuur. Aga norralane ihkas just Maguire’it.

City peatreener Guardiola tundis, et 194 sentimeetrit pikk inglane on ideaalne asendus klubi legend Kompanyle, seega lajatati Rebaste lauale veidi üle 80 miljoni euro. Lisaks pakuti neile vastu ka Nicolas Otamendit ja Eliaquim Mangalat. Leicester nõudis aga rohkem, sest pool aastat varem oli Liverpool ostnud Southamptonilt 85 miljoni eest Virgil van Dijki. City ütles ei, kuid United andis survele järele ning 2019. aasta 5. augustil sai Maguire’ist Punaste Kuradite mängumees.

Harry Maguire’s game by numbers vs. Chelsea

100% attacking aerials won
86% pass accuracy
7 clearances
4 interceptions
0 fouls committed
0 goals conceded
0 x dribbled past

Colossus. 🙌🙌🙌pic.twitter.com/5eOCcOZFje — Statman Dave (@StatmanDave) August 13, 2019

Unistuste algus Unistuste Teatris ...

Neli aastat on pikk aeg, mistõttu on loogiline, et laiem üldsus on unustanud Maguire’i esimese hooaja Unistuste Teatris ehk klubi kodustaadionil Old Trafford. Avavoorus, kui United alistas 4:0 Chelsea, valiti ta mängu parimaks. Transfermarkt.com-i andmete põhjal mängis ta kogu hooaja peale rohkem minuteid kui ükski teine profipallur kogu maailmas (!), seda nii klubi kui koondise eest. Sealhulgas oli ta mitu nädalat vigastatud, ent pingutas valuvaigistite mõju all edasi.

Lepinguläbirääkimiste ajal arutati sedagi, et Maguire’ist võib tulevikus saada klubi kapten. Talle endalegi üllatuseks maandus pael tema käel kõigest kuus kuud pärast debüüti. Aga see ei tähendanud, et ta olnuks selle rolli jaoks sobilik. Pigem viitas see Unitedis valitsenud liidrite põuale.

Maguire oli endiselt heas kirjas ka väljaspool väljakut. PFA ehk profimängijate ühendus andis talle auhinna selle eest, et ta aitas koroonapandeemia ajal Manchester Unitedi heategevusorganisatsiooni. Samal ajal ilmus Facebookis Maguire’i kodukoha Mosborough' grupis postitus, kus seisis: "Meiega võttis ühendust kohalik poiss Harry Maguire ja meil on teile häid uudiseid. Manchester Unitedi ja Inglismaa koondise jalgpallur pakkus meile toidupakke, et anda neid vanuritele. Harry tajub, kui keeruline on hetkel vanuritel ning nende sõpradel, peredel ja hooldajatel, kes neid aitavad."

Lisaks oli ta üks esimesi Premier League’i mängijaid, kes pööras tähelepanu sotsiaalmeedias levivale diskrimineerimisele ning palus, et platvormid võtaksid selle vastu midagi ette. Maguire oli üldsuse jaoks heasüdamlik inimene, fännidele ta meeldis. Unistuste algus Unistuste Teatris ...

... millest sai mõne aja pärast õudusunenägu

Maguire’i allakäik sai alguse 2020. aasta suvel, kui ta sõitis koos abikaasa Ferni, isa Alani, venna Joe ja õe Daisyga puhkusele Kreekasse, Mykonose saarele. Rahulik perereis muutus neljapäeva õhtul õuduseks, kui kohalik politsei saatis jalgpalluri kaheks päevaks trellide taha. Harry ja Joe mõisteti süüdi altkäemaksu pakkumises, kehaliste vigastuste tekitamises ja korrakaitsjate ründamises, ehkki süüalused eitavad kõike tänaseni.

Olukord algas ühe baari ees, kus Maguire’i sõnul lähenesid võõrad mehed ta õele ning panid ta joogi sisse mngit ainet, mistõttu oli naine lähedal teadvuse kaotamisele. Maguire’i sõber Ashden Morley, kes viibis sealsamas, ütles kohtus, et Fern märkas, kuidas Daisy silmad vajusid pahupidi. Seltskond kahtlustas mürgitamist. Maguire palus oma autojuhil viia Daisy tagasi ööbimispaika või haiglasse. Nende sõnul takistasid neid tsiviilriietes politseinikud, kes käskisid juhil sõita jaoskonda.

Jaoskond nägi Maguire’i vendade ja nende sõbra sõnul välja imelik ning nad kartsid, et nad sattusid inimröövi ohvriks. Nende sõnul hirm süvenes, kui kaheksa tavariietes Kreeka meest jalgpallurile lähenesid. Nad karjusid, et mängija karjäär on läbi, pekstes samal ajal tema jalgu. Kolm inglast väitsid, et neil polnud õrna aimugi, et tegu oli politseinikega, seega hakkasid nad vastu.

Kreeka politsei lükkas Maguire'ite versiooni ümber - nende väitel proovisid korrakaitsjad lahendada baari ees aset leidnud vaidlust. Kolm meest võeti vahi alla, kuna nad sõimasid ja ründasid politseinikke. Avalduses oli kirjas, et süüalused ründasid jaoskonnas töötajaid. Väidetavalt pakkus üks kinnipeetutest ka raha, et neid vabastataks.

Maguire’ile määrati 21 kuu ja 10 päeva pikkune vanglakaristus, mis ei jõustunud, kuna tegu oli ta esimese seaduserikkumisega ning teda süüdistati väärtegudes. Maguire ütles pärast istungit, et andis oma kaitsjatele korralduse otsus vaidlustada. Ta lisas: "Olen veendunud, et oleme süütud - pigem oleme mina, mu perekond ja sõbrad ohvrid." Ent praegugi, kui esialgsest kohtuotsusest on möödas juba pea kaks aastat, pole toimikut ikka veel suletud.

United kaitses oma mängijat ning ta jätkas kaptenina. Aga näis, et Mykonosel kogetu jättis Maguire’i esitustele suure jälje. Hooaeg 2020-21 algas tema jaoks halvasti, kui esimeses ja kolmandas voorus kaotati vastavalt 1:3 Crystal Palace’ile ja 1:6 Tottenhamile. Seejärel sai ta rahvuskoondise eest Taani vastu 31 minutiga kaks kollast kaarti. Gary Neville’i veetavale Overlapi Youtube-kanalile antud intervjuus tunnistas ta, et otsis psühholoogilist abi.

Pärast seda sai kaitsja end uuesti käima ning klubi lõpetas Premier League’i hooaja teisel kohal. Kui Maguire jäi Euroopa liiga finaalist Villarreali vastu vigastusega eemale, leidsid paljud, et see on Unitedi jaoks suur kaotus. Solskjaeri võistkond kaotaski lõpuks dramaatilises penaltiseerias. Tervenenud kaitsja läks koondisega EM-ile, kus oli suurepärane, kuid Inglismaa kaotas finaalis penaltitega Itaaliale. Maguire'i karjäär oli pealtnäha taas rööbastel, paraku viisid need rongi aina kindlamalt kuristiku suunas.

Hooaeg 2021-22 ja haihtunud enesekindlus

Enne tunamullust hooaega oli United enesekindel. Klubiga liitus suvel Jadon Sancho ning kadunud poeg Cristiano Ronaldo naasis Juventusest. Maguire’ile leiti tipptasemel partner, kui Real Madridist osteti Raphael Varane. Aga optimism sai otsa juba oktoobris. Viie nädala jooksul kaotati Leicesterile, Liverpoolile, Man Cityle ja Watfordile, kokku lasti nelja mängu jooksul endale lüüa 15 väravat. Mängus Watfordiga, mis jäi Solskjaeri luigelauluks, sai Maguire punase kaardi.

Jacob Harry Maguire top performer that one against Andorra etc pic.twitter.com/wKBy656RCn — Shake (@Neo_Ntene) February 8, 2022

Pole ju hullu midagi, sest üks eemaldamine ei määra ühegi mängija nägu, eksole? Tavaliselt mitte, aga Maguire’i enesekindlus kadus sellega sootuks ning uitab tänaseni mööda ilma. Mõni aeg hiljem, kui Maguire skooris koondise eest Albaania vastu, tõstis ta tähistuseks käed kõrvade juurde. Stuudioekspert ja Unitedi legend Roy Keane ütles selle kohta nii: "Arvan, et ta näitas sellega, et kriitikud peaksid vait olema. Aga minu meelest on see piinlik."

Enesekindlusele ei teinud head ka Ronaldo kohalolu. The Athleticu allikate kohaselt mõjus Portugali superstaar mitmele mängijale halvasti. Kõikjal võitnud legendaarne ründaja nõudis nii mängijatelt kui juhtkonnalt palju - see oli igati positiivne. Aga platsil nähtu viitas sellele, et mitu tiimikaaslast soovis igal võimalikul moel talle meele järele olla - Ronaldole söödeti isegi siis, kui teised mehed olid parematel positsioonidel.

Lisaks õõnestas Ronaldo saabumine klubi struktuuri. The Athleticu väitel teatas Ronaldo toonasele peatreenerile Ralf Rangnickile ühel kriisikoosolekul otsesõnu, et Maguire ei tohiks alustada. Ent ütles see Ronaldo mis ta ütles - Rangnicki otsuseid see ei mõjutanud. Maguire jätkas algkoosseisus ning kui hooaja lõppedes sai peatreeneriks ten Hag, andis too mõista, et kõik mängijad alustavad puhtalt lehelt. Maguire vajus seejärel küll pingile, ent oli talvel peetud MM-il taas tasemel ning Ten Hag avaldas turniiri järel lootust, et keskkaitsja võiks oma enesekindluse ka klubisse kaasa võtta. Kuid nii ei läinud ...

Mees, kes oli neli aastat tagasi Inglismaa tahetuim keskkaitsja, on nüüdseks Manchester Unitedi pingipoiss. Täna tahab teda ainult West Ham, kes annaks talle mänguaega ja võimaluse jääda koondisesse püsima, aga Maguire ei taha minna - tema ihkab raha. Klubi austusväärsest kaptenist on saanud puuk, kes ripub ahnelt tööandja naha küljes ega plaanigi sealt lahkuda. Armastatud alalhoidlikust koondislasest on saanud vilekoori ülbevõitu sihtmärk.

Mis juhtus Harry Maguire'iga?

Nagu sääraste lugude puhul ikka, pole kindlat vastust kellelgi. Parimal juhul teab seda Maguire ise, kuid pole välistatud, et temagi ei oska allakäigu põhjust täpselt aimata. Alljärgnevalt on välja toodud viis kõige tõenäolisemat põhjust, mis võisid Maguire'i elu ja karjääri praeguse olukorrani viia.

1. Ronaldo röövis enesekindluse

Enne 2021. aasta suve, kui Cristiano Ronaldo pühkis Juventuse tolmu jalgelt ja taasliitus Unitediga, lõpetas klubi Premier league’is 74 punktiga teisel kohal, meistriks kroonitud Man Cityst jäädi maha 12 punktiga. Solskjaeri United mängis küll kohati nürilt, aga oli näha, et meeskond on teel tippu. Lisada sinna juurde veel Ronaldo, siis on täiesti arusaadav, miks kogu klubi ja fännid olid hooaja eel optimistlikud.

Aga nagu teame, tegi United oma Premier League’i ajaloo (liiga asutati 1992. aastal) kõige halvema hooaja - punkte kogunes vaid 58, koht tabelis oli kuues. Kuigi Ronaldo lõi kõikide sarjade peale 24 väravat, oli näha, et ta pigem tegi võistkonnale kahju. Jah, ta soovis, et standard oleks kõrgem ning mängijad pingutaksid rohkem, kuid kõrvalt vaadates näis effekt olevat vastupidine.

The Athletic kirjutas, et mitmed allikad, kes olid tuttavad klubi hingeeluga, väitsid, et Ronaldo isiksus koormas paljud mängijad vaimselt üle. Samal ajal kaotas ka Maguire oma seisuse. Kui vaadata seda, mida Ronaldo tegi hiljem, siis poleks üllatav, kui talle tegi haiget, et Maguire oli lugupeetud ning ta tahtis tema kohta endale.

Ronaldo suur egoprobleem tuli esile möödunud hooaja algfaasis, kui mängija keeldus Tottenham Hotspuri vastu vahetusest sekkumast ning marssis omavolil riietusruumi. Pärast seda osales ta veel kahes Premier league’i kohtumises, seejärel läks Saudi Araabiasse.

Aga enne seda andis ta poolteist tundi pika intervjuu ajakirjanik Piers Morganile, kus peedistas klubi, peatreenerit ning käitus üleüldiselt lapsikult. Kõik see viitab sellele, et Ronaldo tahtis suure tõenäosusega ise olla kapten. Ja kuna ta ei olnud, astus ta Maguire’i vastu ning pole raske arvata, kellel on rohkem autoriteeti … Inglane vajus sügavasse auku ju ajal, mil ta mängis koos Portugali legendiga.

2. Kadunud ambitsioon

Maguire oli Hull Citys väga ambitsioonikas. Nagu ütles üks toonane klubi töötaja, siis kaitsja uuris pidevalt, kuidas saada paremaks mängijaks. Kõrget ambitsiooni näitas ka üpris kiire tõus jalgpallimaailma tippu.

Aga tänaseks tundub, et küünal on vett saanud - sädet enam pole. Seda näitab ka see, mida Maguire ütles märtsikuus. "Olen 30-aastane ja ma ei peaks sellel tasemel enam mitte midagi mitte kellelegi tõestama. Mul on koondises üle 50 mängu. Olen Inglismaa kaitsjatest parim väravakütt. Olen mänginud Unitedi eest ligi 200 mängus ning olnud klubi kapten kolm aastat," ütles kaitsja The Athlteticule.

Võimalik, et Maguire on lihtsalt vaimselt nõrk ja Ronaldo murdis ta tahtejõu, aga see selleks. Ambitsioonita on keeruline tipus püsida, eriti veel Man Unitedis. Punaste Kuradite legendaarne keskkaitsja Rio Ferdinand, kes liitus klubiga 2002. aastal, rääkis loo, kuidas punasärgis 66 väravat löönud Dwight Yorke'i aeg sai klubis otsa.

"Olin just Unitediga liitunud. Kõndisime Yorke’iga treeningplatsilt minema, kui peatreener Sir Alex Ferguson kutsus mind oma kabinetti. Ta küsis mult: "Kas sa tahad siin klubis olla pikalt?" Vastasin, et jah, tahan siin võita kõik tiitlid. Ferguson ütles: "Esimese asjana peaksid sa Yorke’ist eemale hoidma, sest ta ei jää siia." Olin segaduses - mis mõttes? Ferguson jätkas: "Ta oli imeline mängija ja tegi siin suurepäraseid asju, aga ta on muutunud mugavaks." Sel hetkel sain aru, et pole vahet, kes sa oled - Unitedis peab igas trennis ja mängus andma endast kõik, sest kellegi koht pole kindel," meenutas Ferdinand.

Kuigi ajad on muutunud ning Fergusoni asemel istub pukis Erik ten Hag, siis osad tõekspidamised on säilinud. Ten Hag on küll avaldanud soovi, et Maguire võiks jääda klubisse ja võidelda oma koha eest, aga fakt, et teda taheti müüa, räägib teist keelt. Kaitsja on jätkuvalt klubis. See viib järgmise punkti juurde. 

3. Kreekast saadud hingehaavad

Viiest punktist võib-olla ehk kõige tõenäolisem põhjus on Mykonosel kogetu. Oli ju Maguire enne seda tippmees, kuid pärast vaimset ja füüsilist kannatust pole ta olnud endine. Kuigi hetkel on ebaselge, kas intsidendis on Maguire süüdi või mitte, võib selle kivi igal juhul saata tema kapsaaeda. Nimelt paljud jalgpallurid, kes käivad välismaal puhkamas, võtavad endaga ühes turvatöötajad. Maguire seda ei teinud, sest varem tal probleeme ei tekkinud.

Kuigi Mykonose situatsioon oli räsiv, siis pärast seda sai ta uuesti ree peale. Seega on väga võimalik, et juhtunu tegi talle karuteene, ent ei vedanud teda põhja.

4. Unitedi kaootiline keskkond

Hooajal 2019-20, mil Maguire liitus Unitediga, oli eelmise tšempionaadi 32-liikmelisest koosseisust alles vaid kümme meest. See illustreerib, kui muutlik oli aeg klubis, mida on viimase nelja aasta jooksul juhendanud Solskjaer, Michael Carrick, Rangnick ja ten Hag. Lisaks treeneritele ja meestele on palju segadust olnud ka tagatubades. Seda ennekõike omanike ehk Glazerite perekonna tõttu.

I don't condone vandalism but this protest against the Glazers is much bigger than today's game against Liverpool.

This had to happen. Glazers need to leave Manchester United! 😤#GlazersOut #MUNLIV #MUFC #Gla pic.twitter.com/G530YMButU — Nikhil Deshpande (@Chaseeism) May 2, 2021

Alates ajast, mil USA ärimehed ostsid 2003. aastal Unitedi, on fännid nende vastu meelt avaldanud. Viimastel aastatel on protestid muutunud eriti suureks ning 2021. aastal jäeti ühe tõttu ära kohtumine Liverpooli vastu, kuna kurjad toetajad murdsid Old Traffordile sisse. Pahameel on tingitud sellest, et omanikud ei hooli klubist ning nad ei keskendu jalgpallile. Seda näitavad viimaste aastate üleminekuaknad, kus mängijaid tuuakse pigem nime ja haibi kui sobivuse pärast (viimase aja näited on Mason Mount, Antony, Cristiano Ronaldo, aga neid on veel). Lisaks ei suudeta müüa mehi - sealhulgas ka Maguire’it. Ka treeningkompleks on ajast ja arust.

Juhtkonna ebapädevus on edasi kandunud ka väljakule. Viimastel aastatel on kõikidest suurtest täiendustest oma palga välja mänginud vaid Bruno Fernandes, Casemiro ning niivõrd-kuivõrd ka Lisandro martinez ja Raphael Varane. Seni on ülejäänud mehed lati alt läbi jooksnud. Endine treeneritetiimi liige rääkis Athleticule, et Maguire on hea mängija düsfunktsionaalses keskkonnas. Ta usub, et kui kaitsja oleks liitunud Cityga, oleks ta tänaseni maailma tipus, seda tänu stabiilsetele oludele ja Guardiola tarkusele.

Lisaks sellele, et ülejäänud keskkond Maguire’i kõrval on pisut lombakas, pidi mees oma debüüthooajal mängima hiigelminuteid, sest kedagi teist polnud tema asemele panna. Nagu ennist mainitud, vedasid teda hooaja lõpus valuvaigistid. Ka see on võimalik, et ta põles suure koormuse all läbi.

Samamoodi saab klubi süüdistada selles, et Maguire määrati kapteniks. Ilmselgelt polnud ta veel selleks küps, aga kaptenipaelaga kaasnevad kohustused ja ootused, mida peab täitma. Ja vaadates seda, mis toimub platsil ja mujal, on näha, et Maguire ei ole endiselt selleks koormaks valmis. Maguire’i elu ei teinud lihtsamaks ka Ronaldo. Aga kuidas oleks hooaeg 2021-22 läinud, kui inglase asemel oleks kaptenipaela kandnud keegi, kes sobib sinna rolli? See on miski, mida me ei saa kunagi teada.

Maguire oli kaptenina kohustatud andma intervjuusid, aga Athleticu sõnul arvavad isegi Maguire’i lähedased, et ta pole hea vestleja. Polnud vahet, kas ta andis intervjuusid, vabandas sotsiaalmeedias või vaikis, fännid ikka kritiseerisid. Samas on pahameel arusaadav, sest meeskonna liidril on vastavad ootused.

The Athletic kirjutab, et osa Unitedi liikmetest nägid Maguire’it rohkem klubi kui meeskonna kaptenina. Seda peamiselt seetõttu, et ta on platsil  ja selle ääres pigem vaikne persoon. Kui United võitis Inglismaa karikasarja poolfinaalis Brightonit, oli Maguire mängukeelu all. Aga lisaajal, mil kaitsja oli koos teistega pingi juures, juhendas ja julgustas omasid tema kõrval olnud Fernandes.

"Kui suurt hinda maksnud mängijal hakkab Manchester Unitedis minema halvasti, tehakse temast naljanumber, ja sellise surve all on igal inimesel raske," rääkis Maguire’i endine kolleeg The Athleticule. "Kuidas peaks üks inimene hakkama saama, kui iga eksimuse järel on rahvas tal kõri kallal? Pole reaalne, et säärane asi inimest ei mõjuta. See ei tähenda, et ta on maailma parim või et ta oleks ideaalne mängija, kuid see jõhker kriitika tema suhtes pole õigustatud."

5. Kättemaks klubile

Kõik see, mida Maguire on klubi pärast pidanud kogema - eelkõige solvangud nii teatud tiimikaaslaselt kui fännidelt -, teeks paljudele haiget ning küllap on ka tema kõrvu jõudnud jutud, et kui ta oleks liitunud Cityga, oleks temast saanud hoopistükkis teine mees. Järgmisel aastal saab ta 31-aastaseks, seega tipp, kuhu ta oleks pidanud jõudma, jääb nüüd juba kaugeks. Seetõttu võib oletada, et ta ihkab väikest kättemaksu. 

Samas klubi on jäänud Maguire'ile truuks ka siis, kui ajad on olnud keerulised. Seda näidati enim välja Kreekas toimunu valguses. Aga tundub, et Maguire’it see viimane ei huvita.

Tema ripub ikka klubi naha küljes, tahab armetult verd ning on nõus kaotama oma elu, et ohver tühjaks imeda. Kümme miljonit on hind, mille üle on Maguire valmis kandma maha oma reliikviat. Kümme miljonit …

Mis oleks olnud, kui asjad läinuks paremini? Seda me ei saa kunagi teada. Kas Maguire saab end uuesti jalule? Seda näitab aeg ...