Keskkaitsja Uku Kõrre lootis, et istub pärast hooaega 2024 lennuki peale ja põrutab välismaale, kuid lauale tulnud pakkumised jäid nõrgaks. Siis aga tuli "kompliment" Nõmme Kaljust ning kergelt mugavustsooni langenud pärnakast sai pealinlane, kes on jalgpallilisest elevusest ja kirest taas pungil.

24-aastane Uku Kõrre on Premium liigas end juba tõestanud keskkaitsja, kes on kuue hooajaga saanud kirja 170 kohtumist. Mullu mängis ta Pärnu JK Vapruse särgis 28 korda, sellest eelneval hooajal aga tegi ta kaasa kõik matšid algusest lõpuni. Näis, nagu Kõrre oleks Vaprusega nii ühte kasvanud, et mistahes lahkuminek ei tulnud mõttessegi. Tema enda peas olid asjad aga teistmoodi ritta seatud.

Kõrre räägib Soccernet.ee-le, et pärast hooaega 2024 nägi esialgne plaan ette minekut välismaale. Valikuid iseenesest tekkis, kuid mitte midagi sellist, millest kinni haarata. "Me kõik teame selliseid pakkumisi. Nõrgad, ebakindlad ..." muigab ta. Nii valmistaski ta ette mõtet, et alustab treeninguid Vaprusega, lastes samal ajal variantidel veel koguneda. Siis tuli kõne Premium liiga hõbedaklubist Nõmme Kalju FC.

"Kõik käis väga kähku: järgmine päev olin kontoris, sellest järgmisel juba trennis," meenutab ta, kinnitades, et säärane kiire ning konkreetne asjade käik soodustas otsuse langetamist. "Kalju huvi oli kindlasti kompliment, jah. Eks see, mida mulle kontoris räägiti, kõlas muidugi mesijutuna, aga samas, kui tahad mängijat endale saada, siis peadki miskit mokale määrima. Ega see vale ju ei ole. See kõik kokku näitas Kalju suhtumist positiivsest küljest."

Kuigi Kõrre sõnul oli Pärnust lahkumine ikkagi raske, siis oli see samm vajalik. "Olin Pärnus olnud juba väga pikalt ja ei saa salata, et tekkis kerge mugavustsoon," tunnistab ta. Lisaks paelus teda tõsiasi, et lisaks uuele väljakutsele annab Kalju võimaluse mängida ka karikate peale. Kõik see tegi kokku ahvatleva paketi. "Ja ega ma ei ole kahjuks enam kõige noorem jalgpallur ka - siiski juba 24," muheleb ta, "aga õnneks on mul kaitsjana teiste mängijatega võrreldes paariaastane varu."

2017. aasta alguses Pärnu Jalgpalliklubist Vaprusesse liikunud Kõrre toonitab, et jääb siiski Pärnu patrioodiks ning loodab südamest, et fännid mõistavad seda sammu "lennata pesast välja". Ja kes teab, äkki jõuab ta ühel hetkel tagasi suvepealinna. "Ma loodan, et mu karjäär kestab veel vähemalt kümme aastat ja oleks ju tore lõpetada kodus. Praegu aga - uutele jahimaadele!" jõuab ta tagasi olevikku.

Kuidas tundub põlisele pärnakale aga Tallinn kodupaigana? See pole Kõrre jaoks tegelikult üldse mitte uus kogemus, sest ta omandas mõne aasta eest Tallinna ülikoolis kehakultuuri erialal bakalaureusekraadi. "Päris ilma kätisteta vette ei kukkunud. Võib-olla ühe kätisega siis!" kirjeldab ta lõbusalt, Sõle Spordikeskuse basseinist loetud meetrite kaugusel. Kõrre sõnul jääb pealinn duellis Pärnuga ikka kaotajaks, kuid mõnusaks hindab ta ka siinset elu-olu.

Edukas hooaeg 2023 püsib eredalt meeles

Teist hooaega järjest rõhub Kalju oma tegemistes noorusele, mis paigutab 2000. aasta aprillis sündinud Kõrre uutmoodi gruppi. Peatreener Nikita Andrejev rõhutas juba varem, et näeb liitunud keskkaitsjas liidripotentsiaali ning nende ootustega on pallur kursis. "Kui Pärnus andsid mulle midagi juurde kõik, kes minust vähegi vanemad olid - näiteks [Kevin] Aloe, [Martin] Käos ja [Sander] Kapper -, siis siin tunnen, et pean ise olema see, kes oma teadmisi edasi annab ja kutte toetab," räägib ta. Kõrre hoiakust on näha, et võtab liidrirolli sissesulandumist täie tõsidusega. "Ma loodan, et mulle sobib see," lisab ta veel.

Liidriks olemine nõuab aga teatavat enesekindlust, millega igaüks hoobelda ei saa. Kõrre räägib, et pärast hooaega 2023, mil ta valiti tänu stabiilsetele ning samal ajal silmapaistvatele esitustele Soccernet.ee lugejate poolt paremuselt kolmandaks kaitsemängijaks, oli justkui uue reaalsusega harjumine kohati päris keeruline. Küll ei õnnestunud meeskonnaga edu saavutada, siis kuhjusid pisivigastused, mis takistasid tugitalal end parimast küljest näidata.

"See tõestas, et hooajad pole vennad, aga kui sa lükkad end sellest kõigest läbi, siis oled tegelikult kõva vend. Kas ma lükkasin läbi - ütleks, et see jäi piiri peale. Oleks saanud kõvasti paremini minna, aga usun, et lõpetasin hooaja heal noodil. Midagi põdeda pole," analüüsib ta üheksa võitu, kaheksa viiki ja 19 kaotust toonud hooaja 2024 järel.

Küll aga on Kõrrel kuklas peamiselt ikka tunamullune minek, mis on põhjaks praegusele eesmärgile - ületada oma 2023 hooaeg ning teha arengus veel samme edasi. Eelistatult kiiresti. Kõrre kirjeldab, et ta ei ole endale sellega otseselt pinget peale pannud, vaid pigem räägib temas iha ja kirg. Täpselt nagu osake mõnest Nõmme Kalju sloganist.

Ning küll jõuab enesekindlus ka järele. "Kui ma oleks hullult hea enesekontrolli ja enesevalitsusega ning mu enesekindlus oleks kogu aeg laes, siis ma ei mängiks siin Eestis. Õpin end vaikselt kuidagi niimoodi ka käsitlema," kinnitab välismaa ambitsiooniga keskkaitsja, kes jättis eelmisel hooajal erinevate murede tõttu (ka punase kaardi pärast) vahele kaheksa liigamängu. Kui aga tervis oli korras, oli ta selge 90 minuti mees.

Kalju mõistes näib see tähendavat midagi enamat. Kõrre kirjeldab, et uues koduklubis on keskmine tase tuntavalt kõrgem, ka perioodil, kus on palju testitavaid. See sunnib Vaprusest tulnud pallurit heas mõttes pingutama ning võtab samal ajal võimaluse lasta end lõdvaks. "Teatud keskkonnas sa lihtsalt ei lähegi enam edasi, aga siin tunnetasin kohe, et saan oma arengus juurde panna," põleb ta. "Kihvt on siin ka see, et kõik push'ivad kogu aeg üksteist. See on valjuhäälne, alati positiivne - ka treeneritelt. See tõmbab täiega käima ja aitab õnnestumistele kaasa!"