Ma olen saanud jalgpalli heaks tegutseda nii vabatahtlikuna kui palga eest. Kõige kauem olen olnud aga lihtsalt fänn. Sellena täna kirjutangi. Jätkuks sellele, kuidas on eelnenud päevadel reageerinud Eesti jalgpallijuhid osade koondislaste ühisele olengule Venemaa koondise peatreeneriga.
Nende seisukohti lugenuna tundub mulle oluline küsida omakorda Eesti jalgpalli ajaloo kohta. Mis seob järgnevat seitset meest: Gustav Laanekõrb, Jaan Lepp, Aleksander Lugenberg-Mändvere, Aleksander Mänd, Ado Anderkopp, Johannes Roska-Orasmaa ja Aivar Pohlak? Ja mis seob eraldi neist esimest kuute?
Vastused: kõiki mainituid seob, et nad on olnud Eesti Jalgpalli Liidu presidendid. Pohlak alates aastast 2007, ülejäänud kuus tegid seda tööd ajavahemikus 1921-1940. Eraldi seob neid Teise maailmasõja eelseid Eesti jalgpallijuhte asjaolu, et nad hukati, hukkusid või jäid kadunuks Nõukogude Liidu vanglates aastatel 1941-1943.
Totalitaarsed režiimid tapsid noil aastatel ühel või teisel moel veel palju Eesti jalgpallureid, jalgpallifänne ja -juhte, igast rahvusest Eesti kodanikke. Sarnane tapamasin töötab alates eelmisest aastast meie lähinaabruses jälle täistuuridel. Täna meie kõrval eksisteerival Venemaal on väga palju sarnaseid jooni kadunud nõukogude impeeriumiga. Ja mitte ainult seeläbi, et Vene režiimi juhid - või näiteks selle jalgpallikoondise peatreener Valeri Karpin - ihalevad oma sõnavõttudes tagasi Nõukogude Liitu.
Koondis esindab Eestit
Mõtlesin nendele asjaoludele, kui proovisin mõista, miks võttis Aivar Pohlak sellise moraalse positsiooni nagu ta võttis, kui tegi esimese avaliku väljaütlemise ühisfoto kohta, millel mitmed tuntud Eesti jalgpallurid istuvad peolauas selle sama Karpiniga.
Pohlak oleks võinud Eesti Jalgpalli Liidu presidendina öelda näiteks, et need endised ja praegused Eesti koondislased tegid moraalselt valesti, kui poseerisid avalikult vallutussõda pidava režiimi tippfunktsionääriga, kes on avalikult ihalenud tagasi nõukogude aega. Selle asemel rääkis ta … Hoopis millestki muust.
Ma austan meie jalgpalli fännina Kostjat, Pareikot ja teisi väga. Ma olen olnud absoluutselt kõigi tol Instagrami fotol olevate jalgpallurite - välja arvatud muidugi Karpin - fänn. Toetanud neid hõigete, laulude, plaksutuste, postituste ja muuga. Esiteks seepärast, et nad mängivad ägedalt eesti jalgpalli, aga üle kõige seepärast, et nad esindavad koondises meid kõiki. Eestit. Meie ühiskonda, riiki, koosolemist, ühist edasipürgimist ja ühist eksisteerimist. Ka meie turvatunnet.
Fotodele kutsutakse eeskujusid
Ühte asja olen ma küll fännina vähe teinud. Nimelt fännifotosid. Õigupoolest äkki kolm neid ongi: ühel olen koos Kostjaga, teisel koos Pareikoga, kolmandal Operiga. Aga küllap on neid mehi kutsutud veel paljudele, kokku ilmselt tuhandetele fännifotodele.
See on inimeste armastus kaptenite ja teiste kangelaste vastu, mis kutsub neid sellistele fännifotodele, sotsiaalmeediapostitustesse ja reklaamkampaaniatesse. Seeläbi tõusevad kaptenid ja koondislased teistest kõrgemale. Nad tõusevad eeskujudeks.
Ent ühes sellega tõuseb ka fännide ootus meie kangelaste tarkusele ja põhimõttekindlusele. Nii nagu ei sobi eeskujuks ja reklaamnäoks olevale jalgpallikoondislasele purjuspäi räusata või kriminaalses seltskonnas viibida, ei sobi talle olla õllelauas ja fotol inimesega, kes esindab režiimi, mis alustaks suure tõenäosusega räiget vallutussõda ka Eesti vastu - kui sel seda vähegi lastaks. Kuid ei lasta, sest me ise ja meie liitlased oleme tugevad.
"Aga sport ja poliitika tuleb …" Lahus hoida? See populaarne lause on sama sisutühi, kui öelda näiteks, et Vene jalgpallikoondis ei esinda Vene riiki või rahvast või ei teeni selle valitsejate-rahabosside huve. Tegelikult kujundab ju iga koondis - nii Vene kui Eesti oma - oma riigi mainet, esindades ka selle põhimõtteid, kultuuri, ajalugu ja moraali. Lihtsalt enamus riike ei proovi samal ajal oma naabreid raketirünnakutega otse tappa või surnuks külmetada.
Nende valik ja meie valik
Ma tõesti tahaks, et Venemaa koondis eesotsas Karpiniga ütleks täies koosseisus, et sadistlik vallutussõda pole okei ja et me rohkem ei mängi, enne kui midagi põhimõtteliselt muutub. Seni pole seda juhtunud. See ongi nende valik. Ent samamoodi saame meie valida, mida meie teeme.
Minu arvates võiks näiteks Eesti jalgpallikoondislastel ja -juhtidel olla tarkust öelda "ei!" valikule särada peolauas ja ühisfotol ühte naabrit hävitada püüdva režiimi tippfunktsionääriga. Võiks olla tarkust ja kui vaja, siis ka julgust rääkida lahti, miks selline koosolek on Eestis moraalselt vale.
Sest sellegi nädala lõpus saadab Eesti Jalgpalli Liit uhkusega platsile rahvusesinduse 11 Kalevipoega ja mais korraldab tavakohaselt finaali, kus mängitakse Teise maailmasõja eelse kuulsa Eesti jalgpalluri Evald Tipneri nimelisele karikale.
Meenutame seetõttu veel neid tolle aja Eesti jalgpallijuhte, pealehakkajaid mehi, kes vangistati ja tapeti, sest naaberriigil oli võimalik meie riik vägivallaga endale allutada. Mida arvaksid need ränga saatusega mehed seisukohtadest, mida valisid väljendada praegune president Aivar Pohlak või näiteks FC Flora juht Pelle Pohlak?
Mille eest me seisame
Mulle jalgpallifännina tundub samuti, et viimasel ajal kuulen jalgpallijuhtidelt nii globaalsel kui riiklikul tasandil tihti seda, et ühiskonna osa ollakse siis, kui midagi väga vaja. Näiteks siis, kui on vaja avaliku või erasektori rahastust, rahvast publikuks ja kogukonnaks - siis on jalgpall väga oluline osa ühiskonnast.
Aga kui on vaja seista põhimõtteliste asjade eest, kipub jalgpall olema eestkõnelejate sõnades tihti täitsa omaette asi, küll lahus poliitikast, loogikast, moraalist või millest parasjagu vaja.
Vahepeal tundub see täitsa selline … analooge mitteomav maailmakäsitlus.
Kuidas siit edasi minna? Minu kui fänni arvates pole hilja asju selgeks rääkida. Teha saab kas või neid asju, mida minagi eespool mainisin, ja teha saab veel paljugi rohkem. Aga selleks on kõigepealt vaja asjaosaliste tahet sügavalt järele mõelda ja välja öelda, milliste põhimõtete ja väärtuste eest me siin Eesti jalgpallis seisame. Fännide, juhtide ja jalgpalluritena.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta