Katriin Saulus alustas karikafinaali tipuründes. Ent kui mängitud oli pisut enam kui 30 minutit, sai esikinnas Ksenija Jerofejeva viga ning abikiiper teadis kohe, et nüüd on postide vahele minek. "Vahepeal pidi tassima küll!" tunnistas mitu olulist sekkumist teinud Saulus.

Saku Sporting on juba mõnda aega toimetanud nii, et peale esivahi pole varuvarianti otseselt võtta. Tõsi, võimalik on kupatada Saulus ründest postide vahele, kuid see on kaugel ideaalist. Samas mõistab 19-aastane pallur, et kui peab minema, siis peab.

"Ma nägin, et Ksenijal põlv läks. Vaatasin kohe pingi poole, et kas ma nüüd lähen," meenutas Saulus Soccernet.ee-ga vesteldes. "Aga olen tegelikult alati valmis olnud, sest ma olen abiväravavaht. Kui midagi peaks esiväravavahiga juhtuma, siis pean olema valmis. Muud üle ei jäänud."

Tänavu kõikides võistlussarjades 17 väravat kirja saanud Saulus tunnistas, et tahtnuks väravat pikemalt noolida. "Mul on praegu päris hea hoog sees jah! Kindlasti oleks tahtnud ka väravat lüüa. Aga teen oma tiimi nimel kõike. Paar korda sain päris hästi jala vahele ka - annan endast kõik ka väravas," kinnitas ta.

Kas Saulus tunneb ka ise, et on finaali üks suurimaid sangareid? "Vahepeal pidi tassima küll! Aga kõik on meil sangarid, igaüks oli toeks nii rünnakul kui kaitses. Kui keegi lõi pallist mööda, siis oli järgmine olemas. Mina kui viimane lüli proovisin päästa, mida päästa annab."

Kuna Tammeka üle 1:0 võidu võtnud Saku jaoks oli tegemist esimese karikaga, tähendas see ka klubis pikka aega mänginud Sauluse jaoks väga palju. "See on uskumatu tunne! Olen jalgpalli peaaegu 13 aastat mänginud ja just ainult Saku Sportingus, mitte üheski muus tiimis. Ma olen kõik need 13 aastat lootnud, et ükskord saan mängida siin, A. Le Coq Arenal. Lõpuks tuli see päev kätte ja võit ka veel. See on uskumatu! Seda ei saa sõnadesse panna!"