Sellenädalases Soccernet.ee taskuhäälingusaates "Pikk ette (ja ise järele)" lahati Eesti koondise loosi MM-valikgrupis ja arutleti teemal, kas Eestiga koos alagruppi loositud Moldova peaks olema Eesti koondisele kindel võõrsilvõit. Punktide peale käivate Eesti koondise võõrsilmängude statistika põhjal saab tegu olema keerulise ülesandega.
Punktide peale käivate mängude all on mõeldud Eesti koondise võõrsilmänge MM- ja EM-valiksarjades ning Rahvuste liiga alagruppides pärast taasiseseisvumist. EM-i ja Rahvuste liiga sõelmänge pole sisse arvestatud.
MM-valikgrupid
Eesti koondis on osalenud kokku kaheksal MM-valikturniiril. Esimene neist mängiti 1994. aastal USA-s toimunud turniirile pääsemiseks. Toona kohtuti valikgrupis Šveitsi, Portugali, Itaalia, Šotimaa ja Maltaga, kus oldi lähedal esimesele võõrsil võidule, kuid lepiti lõpuks Maltaga väravateta viiki.
Samuti ei suutnud Eesti võõrsilmängude võiduarvet avada 1998. aasta MM-i valikturniiril, kus oldi samas grupis Austria, Šotimaa, Rootsi, Läti ja Valgevenega.
Esimene võõrsilvõit MM-valiksarjas leidis aset 2000. aasta 7. oktoobril, kui Martin Reimi ja Andres Operi väravatest alistati 2:1 Andorra.
Ühtekokku on Eesti koondis mänginud alates taasiseisvumisest 40 MM-valikturniiri võõrsilmängu, millest on suudetud võita viis. 2004. aastal võideti Liechtensteini 2:1. Järgneval aastal oldi võidukad Luksemburgi vastu 2:0. Järgmist MM-valiksarja võõrsilvõitu pidi Eesti ootama seitse aastat, kui 2012. aastal alistati taaskord Andorra 1:0 ning viimati suutis Eesti MM-valiksarjas võõrsil alistada Gibraltari 2017. aastal tulemusega 6:0.
See teeb MM-valiksarja võõrsilmängude võiduprotsendiks 12,5%.
EM-valikgrupid
Esimene EM-valiksari, milles Eesti koondis osales, oli Inglismaal toimunud 1996. aasta EM-i jaoks. Sarnaselt esimesele MM-valiksarjale, ei õnnestunud Eestil esimeses EM-valiksarjas võõrsilmängude võiduarvet avada. Grupis oldi koos Horvaatia, Itaalia, Leedu, Ukraina ja Sloveeniaga.
Erinevalt aga teise MM-valiksarja saatusest, suutis Eesti 2000. aasta EM-valikgrupis kirja saada kaks esimest EM-valiksarja võõrsilvõitu. Esmalt alistati Sergei Terehhovi kahest väravast Leedu 2:1 ning Martin Reimi ja Raio Piiroja tabamustest 2:0 Fääri saared.
38 EM-valiksarja võõrsilkohtumist pidanud Eesti koondis on suutnud kokku koguda seitse võitu. 2003. ja 2007. aastal võideti mõlemal korral 2:0 seisuga Andorrat. Vaieldamatult kuulsaim Eesti koondise võõrsilvõit toimus 2010. aastal Belgradis, kus oldi 3:1 üle Serbiast. Viimased EM-valiksarja võõrsil võidud leidsid aset 2011. aastal, kui võideti Sloveeniat ja Põhja-Iirimaad 2:1 tulemustega.
See teeb EM-valiksarjade võõrsilmängude võiduprotsendiks ligikaudu 18%.
Rahvuste liiga alagrupid
Eesti koondis on alates 2018. aastast osalenud neljal Rahvuste liiga hooajal. Kokku on erinevate liigatasandite peale peetud 11 võõrsilkohtumist, millest on võetud kolm võitu.
2018. aastal alistati Kreeka 1:0 ja 2022. aastal Malta 2:1 ning San Marino tulemusega 4:0.
See teeb Rahvuste liiga alagruppide võõrsilmängude võiduprotsendiks ligikaudu 27%.
Järeldus
Kõik EM- ja MM-valiksarjade ning Rahvuste liiga alagruppide võõrsilmängud ja võidud kokku liites teeb tulemuseks 15 võitu 89 võõrsilkohtumisest, mis annab Eesti koondise taasiseseisvumise järgse võõrsilmängude võitude koguprotsendiks ligikaudu 17%.
Küsimusele, kas Eesti koondisele peaks FIFA edetabelis 28 kohta allpool olev Moldova olema kindel võõrsilvõit, tahab optimistlik Eesti jalgpalifänn vastata jaatavalt, ent kui statistikat vaadata ja analüüsida kui palju (või pigem vähe) ja kelle vastu on Eesti koondis suutnud varasemalt võõrsilt võite võtta, siis ei pruugi enam vastus nii lihtne olla.
Statistika pole aga kogu tõde ja jalgpallis mängivad rolli paljud erinevad faktorid, mille ennustamine ainult numbrite põhjal on pea võimatu.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta