Teisipäeval kogunenud UEFA konverentsil vastu võetud otsustest üks põhimõttelisemaid näeb ette, et pooleli jäänud tänavuste klubihooaegadega saadakse ühele poole 30. juuniks, pärast mida saaks alustada eurosarjade uue hooaja mängudega. Aga kas selline stsenaarium tundub ka tegelikult teostatav? Lühidalt: ei.

Praeguse seisuga on mingigi selgus majas suurvõistluste osas. Suvel toimuma pidanud EM-finaalturniir ja Copa America on edasi lükatud aasta võrra, Aafrika Rahvuste liiga määramata ajaks. Euroopa Rahvuste liiga praeguse seisuga toimub, kuid selle ärajätmine ei oleks samuti ülemäära keeruline.

Viimaseid EM-ile pääsejaid selgitavad Rahvuste liiga otsustavad mängud, mis pidanuks toimuma märtsi lõpus, on hetkel kavas pidada juunis. Järgmisele aastale plaanitud U21 EM, naiste EM ja Rahvuste liiga finaalturniir tõstetakse kuskile ümber, nagu ka 2022. aasta MM-i valikkohtumised. Koondisetasandil jalgpalliga pole seega probleemi.

Ent kõigest kaheksa nädalat pärast seda, kui koroonaviirus esmakordselt pead tõstis ning Hiinas mõned naiste valikmängud ühest provintsist teise üle viidi, on peaaegu kogu Euroopa klubijalgpall seiskunud ja ka üle maailma pole seis palju parem. Pärast teisipäevast kohtumist on Euroopa jalgpallijuhtidel vähemalt mingi kava, mille alusel edasi minnakse. Kuid süvenemisel näib selle elluviimine isegi kõige optimistlikuma stsenaariumi rakendumisel ülimalt raske, kui mitte võimatu.

Isegi kui loobutakse tavapärasest kombest euro- ja liigamängud lahus hoida, mis tähendaks näiteks eurosarjade pidamist nädalavahetusel ning koduliigade toimumist nädala sees samadel päevadel Meistrite ja Euroopa liigaga, ootaks mitmes sarjas osalevaid tippklubisid enne 30. juunit ees meeletu mängugraafik. Portaal The Athletic võttis aluseks Manchester City eeldatava plaani, kust nähtub, et 30. juunil hooaja lõpetamiseks peaks City hakkama mängima juba 15. aprillil – seda isegi arvestusega, et Meistrite liigas peetaks veerandfinaalid ühemängulistena ning poolfinaalid ja finaal nelja meeskonna miniturniirina.

Uuendatud: neljapäeva pärastlõunal teatas Inglismaa jalgpalliliit, et palli ei panda mängu enne 30. aprilli. Algselt 1. juunil lõppema pidanud kodust hooaega on pikendatud "määramata tähtajani".

Under the current plan to complete the season in full by June 30, and a planned international break in June (games postponed this month), Manchester City will have to start playing by April 15 to fit all the games in - and that's with one-legged UCL QF and SF. #mcfc pic.twitter.com/C3KQGZk6So — Dale Johnson (@DaleJohnsonESPN) March 17, 2020

UEFA jättis endale väikese taganemisvõimaluse, märkides, et järgmise hooaja Meistrite liiga ja Euroopa liiga eelringide kuupäevi on "võimalik kohandada". Tavaliselt alustatakse nende mängudega juulis, millest tuleneb ka praegune soov lõpetada käimasolev hooaeg just juunikuuga.

Paraku on võimalus, et enne maikuud Euroopas profijalgpalli mängitakse, siiski õhkõrn. Siinkohal tuleb arvestada asjaolu, et meeskonnad peavad enne väljakule naasmist saama ka mõistliku aja ettevalmistuseks ja treenimiseks. Mandri-Euroopas ei näita viirus aga praegu veel taandumise märke ning  prognooside kohaselt peaks selle leviku tipphetk Suurbritannias kätte jõudma alles kümne nädala pärast.

Lepingud lõpevad, kohtuvaidluste oht kasvab

Hooaeg jäi pooleli olukorras, kus Inglismaa klubidel on pidada veel kuni kümme liigamängu, kaheksa neist jätkavad karikasarjas ning madalamates liigades oleks vaja leida koht ka play-off-seeriatele, mis lisab veel 15 mängu. Umbes samasugune on lugu ka mandri-Euroopas, kus enamikus liigadest on vaja pidada veel umbes veerand mängudest, lisaks kodune karikasari. Meistrite liigas ja Euroopa liigas on mängimata veel 12 kohtumist.

Põhjus, miks just 30. juuniks tahetakse kõigega ühele poole saada, on peaasjalikult seotud sellega, et see on rahvusvahelises kalendris märgitud ametlikult hooaja lõpuks. See tähendab, et samal päeval lõpevad ka paljude mängijate lepingud, samuti lepingud ülekandeõiguste omanike ja toetajatega. Antud kuupäeva ületamine tähendaks seetõttu tohutut juriidilist peavalu, ilmselt kasvaks märkimisväärselt ka võimalike kohtuvaidluste tõenäosus.

Sestap kinnitaski Inglismaa alaliidu tegevjuht Mark Billingham pärast teisipäevast koosolekut ajakirjanikele korduvalt, et käimasolev hooaeg tuleks lõpuni mängida. 24 esiliigaklubi jõudsid aga üksmeelselt otsusele, et hooaeg tuleb lõpetada täismahus, kaasa arvatud play-off'id, võtku see aega kui kaua tahes.

Välja on käidud ka idee, et eurokohtade ja püsimajääjate-langejate selgitamiseks võiks samuti appi võtta play-off'id. Kuid seda kaalunud itaallased loobusid plaanist, avaldades äsja lootust, et mängudega võiks jätkata ehk juba kuue nädala pärast, 3. mail. Väikesi positiivseid märke selle toetuseks leidub, sest näiteks Ragnar Klavani tööandja Cagliari, kelle kodupaika Sardiinia saart on viirus ülejäänud Itaaliast veidi vähem räsinud, plaanib peagi taasalustada ühistreeninguid – tõsi, esialgu väikestes gruppides.

Raha on, aga kuidas see abivajajateni viia?

Itaalia spordiminister Vincenzo Spadafora lausus kanalile TG1, et esialgu ollakse valmis mängima tühjade tribüünide ees. Ühtlasi lisas ta, et Itaalia alaliit on valmis igakülgselt aitama klubisid, keda ähvardavad sissetulekute kadumise tõttu majandusraskused. "Oleme kuni 30. maini peatanud kõikide klubide ja riigile kuuluvate staadionite rentijate maksukohustuse," lausus Spadafora.

FIFA arvel on The Athleticu andmetel ligi 2,5 miljardit eurot, mis praegustel keerulistel aegadel hädasti ära kuluvad. Ka UEFA-l leidub üle 500 miljoni vaba raha, kuid selle jõudmine klubideni võtab kahtlemata aega, lahendusi on vaja aga kohe.

Esmaspäeval vääras sõnastuses levima hakanud uudis, nagu nõuaks UEFA suvise EM-i edasilükkamise eest klubidelt ja riiklikelt alaliitudelt mitusada miljonit eurot, ei vasta küll tõele – jutt käis mõistagi sellest, et niisugune summa jääb sel suvel lihtsalt osapoolte vahel laiali jaotamata –, kuid on selge, et suurvõistluse mittetoimumine on alaliidu rahakotile valus hoop. Näiteks 2016. aasta EM tõi UEFA-le sisse üle kahe miljardi euro, mida on viimase kolme aasta jooksul riiklike alaliitude vahel laiali jaotatud.