Kahjuks ei saa sama öelda ta koondisekarjääri kohta. Benzema on koondise eest mänginud vaid ühel MM- ja kahel EM-finaalturniiril. Ühelgi korral pole prantslasi edu saatnud. Euro 2012 lõppes Siniste jaoks veerandfinaali 0:2 kaotusega Hispaania vastu. Väravatemasina saldole jäi ainult kaks väravasöötu, muud midagi. Kaks aastat hiljem toimunud MM-il tabas neid sama saatus, seekord komistati Saksamaa otsa. Toona skooris Benzema kolmel korral ning jagas kaks resultatiivset söötu. Viimane turniir oli tal 2021. aasta EM, kus variseti kaheksandikfinaalis. Prantslase arvele jäi sel korral neli väravat.

Klubisärgis saavutatud edu pole tipuründaja koondisesse üle toonud – koondis on temata sõudnud kaugemale. Kuna bioloogiline kell tiksub, siis tänavune MM jääb tõenäoliselt Benzema jaoks viimaseks võimaluseks end globaalsel areenil tõestada.

Silm peale – Aurelien Tchouameni

22-aastane kontrolliv keskpoolkaitsja Tchouameni tegi oma koondisedebüüdi eelmise aasta esimesel septembril, kui sekkus poolajal MM-valikmängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu. Kolm päeva hiljem pääses noor prantslane esimest korda algkooseisu, kui madistati Ukrainaga. 

Tchouameni küps tegutsemine ning talent jäi silma Real Madridile, kes tõid ta möödunud suvel 80 miljoni euro eest endale. Hispaania hiiu eest on prantslane tõusnud põhimeheks. Tänavusel hooajal on ta platsil käinud 16 kohtumises ja andnud kaks väravasöötu. Koondise eest on noor poolkaitsja pidanud 14 kohtumist.

Tchouameni on 2022. aastal tõusnud Prantsusmaa koondise põhimeheks. Suur osa on sellel ka rahvusmeeskonna keskvälja tabanud vigastuslainel. Tänavune MM tähistab noore prantslase esimest suurturniiri ning tal on juba ideaalne võimalus mängida end koduste fännide südamesse ja tõestada, et ta väärib koondise põhimehe rolli.

Suurim mure – vigastused, vigastused ja veelkord vigastused

Sarnaselt möödunud suvisele Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile vaevavad ka tänavusel suursündmusel prantslasi vigastused. Kui toona murdusid mehed keset võistlust, siis tänavu on seis teistsugune: kaks põhimeest on juba kindlalt väljas, üks peab võitlust ajaga.

2018. aasta MM-tiitli üks peamisi arhitekte N’Golo Kante vigastas augustis oma reielihast. 31-aastane poolkaitsja jõudis juba taastumise lõpusirgele, aga läks uuesti katki. Seejärel vajas ta operatsiooni, mis jätab ta palliplatsilt eemale kuni uue aasta veebruarini – MM jääb kindlalt vahele.

He had a great World Cup 4 years ago when France 🇫🇷 won the tournament, but now Paul Pogba will miss Qatar due to injury. pic.twitter.com/W74O1cue51 — Mimi Fawaz (@MimosaFawaz) October 31, 2022

Suvel Manchester Unitedist Juventusesse siirdunud prantsuslaste keskvälja tugitala Paul Pogba lootis oma endises koduklubis leida uut hingamist, kuid selle asemel vigastas ta juulis oma meniskit. Põlv oli peaaegu juba korras ning paistis, et pallur on MM-iks terve, aga vigastustekuradil oli teine plaan – Pogba vigastas oma reielihast. Seejärel teatas palluri agent Rafaela Pimenta, et prantslane jätab suurturniiri vahele ning keskendub paranemisele.

Kolmas purunenud rüütel on Manchester Unitedi keskkaitsja Raphael Varane. Erinevalt eelmisest kahest on tema olukord pisut parem. 29-aastane Varane nikastas 22. oktoobril oma reit ning lahkus palliplatsilt pisarsilmi. Tema õnneks osutus vigastus kardetust leebemaks. Mängija sõnul on ta MM-iks mänguvalmis, aga lõpliku otsuse peab langetama peatreener Deschamps – kas võtta äsja katki olnud mees kaasa või mitte.

Peatreener – Didier Deschamps

Didier Deschampsi mängija- ja treenerikarjäär on olnud märkimisväärne. 2001. aastal riputas ta putsad varna ning asus tüürima AS Monacot, kellega võideti teisel hooajal Prantsusmaa liigakarikas. Järgmisel sammuti Meistrite liiga finaali, kus alistuti 0:3 Portole. 2005. aastal jättis ta Monacoga hüvasti ning läks päästma pettuseskandaali tõttu Itaalia esiliigasse kukkunud Juventust.

Prantslane tõstis Juventuse tagasi kõrgliigasse ning hooaja viimase mängu järel teatas, et paneb ameti maha. Karjääri jäi kaheaastane paus, 2009. aastal naases ta kodumaale ning asus juhendama oma kunagist leivaisa Marseille’d. Deschampsi käe all tõusti 18 aasta järel taas Prantsusmaa meistriks, võideti kolm liigakarikat ning jõuti klubi ajaloos esimest korda Meistrite liiga veerandfinaali. 2012. aastal lahkus mees kehvade tulemuste tõttu klubist.

Sel korral pikalt puhata ei saanud – kodumaa kutsus. Prantsusmaa koondise lootsina on ta tegutsenud juba kümme aastat, mis teeb temast kõige pikema ametiajaga Les Bleus ‘i treeneri. 2012. aasta suurturniiril veerandfinaalist välja kukkumise järel lahkus meeskonna eesotsast Laurent Blanc, tema asemele toodi toona 43-aastane Deschamps. 

Tänaseks 54-aastane prantslane on Prantsusmaa jalgpallikoondise kõigi aegade edukaim treener, olles võitnud kaks karikat (2018. a MM ja 2021. a Rahvuste liiga) ning jõudnud korra ka finaali (EURO 2016). Arvestuse teisel kohal olev Roger Lemerre juhtis koondist aastatel 1998–2002 ning suutis valitsemisajal tuua koju 2000. aasta EM-tiitli ning 2001. aasta FIFA konföderatsioonide trofee.

Creating history again 20 years later—Didier Deschamps.#worldcup pic.twitter.com/MxiLZJ5xYG — 9GAG ❤️ Memeland (@9GAG) July 16, 2018

Eduka esituse korral tõuseb prantslane ainsaks Prantsusmaa treenriks, kes võitnud koondisega kolm karikat. Lisaks sellele on ta üks kolmest ja ainus prantslane, kes võitnud MM-i nii mängija (1998. aastal) kui ka treenerina.

Marko Susi: Vaadates MM-ile sõitvaid koondiseid ja nende viimase aja tulemusi, siis Prantsusmaa pole kindlasti peafavoriit, aga viie tugevaima hulgas on nad siiski. Samas ei saa ära unustada ka kurikuulsat võitjate needust, seega alagrupist edasi pääsemine võib osutuda keeruliseks. Kui nad sellega saavad hakkama, siis veerandfinaalis sammub neile tõenäoliselt vasta viimased 35 mängu kaotuseta püsinud Argentina, kellest Les Bleusil võim üle ei käi. Seega laeks on veerandfinaal.

Mängud alagrupis:

T, 22. novembril kell 21.00 vs Austraalia (Al Wakrah)
L, 26. novembril kell 18.00 vs Taani (Doha)
K, 30. novembril kell 18.00 vs Tuneesia (Al Rayyan)

Kinnitatud koosseis:

Väravavahid: Hugo Lloris (Tottenham), Alphonse Areola (West Ham), Steve Mandanda (Rennes).

Kaitsjad: Theo Hernandez (Milan), Lucas Hernandez (Müncheni Bayern), Presnel Kimpembe (PSG), Ibrahima Konate (Liverpool), Jules Kounde (Barcelona), Benjamin Pavard (Müncheni Bayern), William Saliba (Arsenal), Dayot Upamecano (Müncheni Bayern), Raphael Varane (Manchester United).

Poolkaitsjad: Eduardo Camavinga (Real Madrid), Youssouf Fofana (Monaco), Matteo Guendouzi (Marseille), Adrien Rabiot (Juventus), Aurelien Tchouameni (Real Madrid), Jordan Veretout (Marseille).

Ründajad: Karim Benzema (Real Madrid), Ousmane Dembele (Barcelona), Kingsley Coman (Müncheni Bayern), Olivier Giroud (Milan), Antoine Griezmann (Atletico Madrid), Kylian Mbappe (PSG), Randal Kolo Muani (Frankfurdi Eintracht), Marcus Thuram (Mönchengladbachi Borussia).