Neljapäeva õhtul teatas Eesti Jalgpalli Liit, et Eesti meeste koondis alustab maailmameistrivõistluste valiksarja mänguga Tšehhi vastu Poolas Lublinis, mitte Tallinnas A. Le Coq Arenal, nagu oli varasemalt plaanitud. Oma sportlased surub riigist välja Vabariigi Valitsus.

Tippsport on riigi visiitkaardiks. Eesti on saanud välismaal kuulsust tänu Ragnar Klavanile rohkem kui ükskõik millisele Eesti poliitikule. Jalgpalli tähtsus maailmas on lihtsalt sedavõrd suur ja pikaaegse Eesti koondise kapteni liitumine Liverpooliga lennutas ühes Viljandi poisiga orbiidile ka laiema teadvuse sinimustvalgest.

Lisaks sellele on tippsport majandussektor, mis otseselt või kaudselt mängib väga arvestatavat rolli. "Tippspordi juures ei ole vähem tähtis meelelahutuse ja vaatemängu pakkumine," sõnas Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa mullu kevadel.

"Just suurvõistluste vaatamine toob tavainimesi rattasadulasse, suusarajale või jooksma, mis kõik on rahvatervise huvides. Seetõttu peame toetama mitte ainult üht või teist sportlast, vaid Eesti tippsporti tervikuna," rääkis ta.

Mitmekordne olümpiamedalist Jüri Tamm on öelnud: "Tiitlivõistluste ära jäämine tähendab investeeritud raha ja töö prügikasti viskamist, rääkimata korvamatust moraalsest kahjust. Tippsport eeldab süsteemsust ja järjepidevust tegevustes, rahvusliku spordipüramiidi kõige teravama tipu pidevat olemasolu. Kui tipp hävib, nõuab selle taastamine aastakümneid, mis võib väikesel rahval üle jõu käia. Maailma tippsport areneb ja muutub nii kiiresti, et kaotatud aega pole võimalik kuigi lihtsalt tasa teha."

Täna oleme olukorras, kus valitsus takistab veidratele loogikatele tuginedes Eesti populaarseima võistkondliku spordiala tegutsemist. Eesti koroonapiirangud võimaldavad hetkel küll näiliselt läbi viia saavutussporti koondise liikmetele, kuid ei luba seda teha reaalsuses.

Vastavalt Eestis kehtivatele reeglitele on välitingimustes lubatud spordivõistluste korraldamine, kui sel osaleb kuni 100 inimest. Jalgpalli MM-valikmängu korraldamiseks Euroopa jalgpalliliidu UEFA nõuete järgi on tarvis, et staadionil oleks aga minimaalselt 150 isikut. Eesti Jalgpalli Liit taotles läbi kultuuriministeeriumi terviseametilt ja valitsuselt erisust, et lubada enam kui 14 000 inimest mahutavale A. Le Coq Arenale 100 inimese asemel 150, kuid terviseamet ei toetanud plaani ja valitsus otsustas ideele kriipsu peale tõmmata.

Arusaadav, et Eesti on täna oma koroonanäitajatega Euroopa tipus ning olukord on tõsine. On mõistetav, et selles olukorras tuleb teha kõik, et hoida ära viiruse levikut. Viimase tarvis ongi valitsus kehtestanud hulga piiranguid, muuhulgas sportimisele.

Millised need praegu on? Spordivõistlustel võivad osaleda ainult professionaalsed sportlased ja koondislased, pealtvaatajad ei ole lubatud, välitingimustes osaleb mitte rohkem kui 100 inimest, kui on tagatud, et osalejate arv rühmas ei ole rohkem kui 50 inimest. Tuleb hoida ka turvalist vahemaad. See on kõik. Pole vaja mingit negatiivset koroonatesti ega muud seesugust.

UEFA nõudmised on aga karmimad: sportlastel ja korraldajatel on vaja ette näidata negatiivne koroonatest; nii sportlased, korraldajad kui ka ajakirjanikud peavad olema üksteisest eraldatud (erinevad sissepääsud, liikumisteed jne); lisaks on ka välitingimustes kohustuslik näomaski kandmine. Teisisõnu on välistatud igasugused mittevajalikud kokkupuuted ka testitud inimeste vahel. Koondised opereerivad konkreetses mullis, kus kontaktid välisilmaga on olematud.

Eesti terviseameti jaoks tundub aga ohtlik, kui enam kui 7000-ruutmeetrisel väljakul on tipphetkel ehk soojenduse ajal kahes eri otsas kokku 46 negatiivse koroonatestiga jalgpallurit, 4 kohtunikku ja ca 20 taustapersonali liiget ning selle väljaku kõrval eri tasanditel ja hajutatult ca 40 korralduse ja meediaga seotud inimest ning 14 336-kohalisel tribüünil veel umbkaudu 40 inimest.

Teisisõnu terviseameti ja valitsuse jaoks on okei 100 inimest kahes 50-liikmelises rühmas, aga pole okei 130 testitud ja üksteisest väga laiali hajutatud inimest ning veel umbes 20 isikut, kes on suurel staadionil värskes õhus maskides ja üksteisest eraldi.

Terviseamet ja valitsus ei soovinud lubada 150 suuremas osas testitud inimesega MM-valikmängu korraldamist Tallinnas UEFA reeglite järgi, samal ajal kui nad lubasid mõne nädala eest toimuda tuhandete osavõtjatega Tartu maratonil. Ma nimetaks sellist käitumist küüniliseks.

Kõige valem on otsustajate arvamus, et "kui meie ei luba sel toimuda, siis seda ei toimugi". See ei ole nii. Kõikjal mujal Euroopas mängitakse jalgpalli edasi. Eesti ei soovi selles konkurentsis võtta vastu tehnilist kaotust ja sõidab seetõttu oma kodumängu pidama Poola Lublinisse. Ehk matš kui selline ei jää ära. Valitsus sunnib lihtsalt nüüd oma enda inimesed reisima välismaale, et kohtumine seal läbi viia. Kas see on kuidagi ohutum? Pigem tekitab täienev liikumine uusi võimalikke riske, aga ka väga suure majandusliku kahju.

EJL on arvutanud, et nii viimasel hetkel kohtumise Poolas pidamine läheb maksma umbes 300 000 eurot. See on raha, mida ei ole praegu olemas, millega ei ole arvestatud ja mis tuleb kuskilt välja võluda. Lisaks sellele on EJL viimase kuu ajaga kulutanud üle 60 000 euro, et saada kolmapäevaks A. Le Coq Arena muru valitsevast talvest hoolimata roheliseks ja mängukõlblikuks. Kogu see investeering läheb nüüd tühja, sest juunikuisteks koondise- või maikuisteks kohaliku liiga mängudeks oleks muru ka ilma sellise pingutuseta ilusaks kasvanud.

Seejuures Eesti – Tšehhi matši Tallinnas mittepidamine toob nüüd täiendava kulu ka Eesti riigile endale. Neljapäeva hommikul teatas kultuuriministeerium, et valitsuses saavutatud lisaeelarve kokkuleppes kaetakse spordivaldkonna vältimatuid kulutusi 2,7 miljoni euro ulatuses. Eraldi 6 miljoni euro suurune riskifond on mõeldud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste heaks, eesmärgiga toestada piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.

Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn ütles Delfile, et nemad toetasid kohtumise korraldamist Tallinnas. Lisaks taotlevad nad nüüd kindlasti vutiliidu kulude kompenseerimist. "Meil oli see info teada, kui suur see täiendav kulu rahaliselt umbes on. Oleme jalgpalliliiduga infot vahetanud ja me kindlasti teeme sellise taotluse kompensatsiooni saamiseks. Seda siis menetletakse [valitsuses] eraldi," sõnas Pürn, et kuigi nemad ei näinud ohtu rahvatervisele, tekitab riik nüüd ka endale täiendavad kulud.

Terviseameti ja valitsuse otsusel on aga ka laiem mõju. Eesti kui jalgpallimängude korraldaja maine on UEFA silmis saanud korvamatu hoobi. Euroopa alaliit ei suhtu Eestisse enam kui partnerisse, kellega saab muretult asju ajada. See pisendab oluliselt tõenäosust korraldada Eestis rahvusvahelisi jalgpalli tippsündmuseid nagu noortekoondiste finaalturniir või UEFA Superkarikas, mis toimus A. Le Coq Arenal 2018. aastal.

Tuletame meelde, et UEFA Superkarika korraldamise eest võitis EJL auhinna Turismitegu 2018, sest meelitas Tallinnasse ligi 10 000 väliskülalist, kes tõid EAS-i arvutuste põhjal 5 miljonit eurot turismitulu. Lisaks jõudis otsepilt Tallinnast ligi 50 miljoni televaatajani, tehes sedasi reklaami meie pisikesele kodumaale.

Miks siis ikkagi terviseamet ja valitsus sellise otsuse tegid?

Ametlikku selgitust neljapäeval veel ei antud ja terviseameti peadirektor Üllar Lanno keeldus ETV-le olukorda ka kommenteerimast. Samas pole vutiringkonnas saladuseks, et Lanno võitles aktiivselt juba sügisel Eesti jalgpallikoondise kodumängude pidamise vastu.

Toona oli tal konkreetsemalt pinnuks silmas Rahvuste liiga mäng Armeeniaga, aga Jüri Ratase valitsus "sõitis tast üle" ja kõik meeste A-koondise kohtumised said siis Tallinnas kenasti toimuda.

Praegune Kaja Kallase valitsus andis aga nüüd märku, et Eesti tippsport ei tähenda nende jaoks suurt midagi. Mängigu Eesti koondis pigem välismaal, kui kodus turvalises keskkonnas, tekkigu sellest siis kasvõi üüratu majanduslik kahju nii alaliidule kui ka lõpuks riigile endale.

3480 suusasõpra on terviseametile ja valitsusele okei ninapidi kokku lasta, aga 150 testitud ja üksteisest eraldatud jalgpallitegelast hiiglaslikul staadionil mitte. Sellistest loogikatest lähtudes pole ime, et koroonaviiruse levik on Eestis kontrolli alt väljunud ja terviseamet ei halda enam ammu olukorda.