Meistrite liiga aeg on jälle käes! Aga tänavu tuleb kõik hoopis teisiti kui varem.
Või kas ikka tuleb?
Euroopa mainekaim klubisari alustab ühtekokku 70. ja Meistrite liiga nime all 33. hooaega, aga selge on see, et kui pall teisipäeva õhtul Torinos ja Bernis üheaegselt veerema lükatakse, algab seninägematu teekond 31. mail Münchenis Allianz Arenal toimuva finaali poole. Ei saa me ju enam rääkida alagrupiturniirist, vaid õige määratlus on nüüdsest "põhiturniir".
Toome suurimad muutused veel korra välja:
- Klubid pole enam jagatud alagruppidesse, vaid arvestust peetakse ühises suures tabelis.
- Osalejaid on senise 32 asemel 36.
- 125 mängu asemel peetakse 189.
- Kuue asemel on põhiturniiri kavas kaheksa mängupäeva.
- Sama vastasega kohtutakse vaid ühel korral.
Muutumatuks on jäänud see, et kõik osalevad klubid peavad pooled mängud kodus ja ülejäänud pooled võõrsil. Ent nagu öeldud, iga vastasega mängitakse nüüd vaid korra. Kes kellega täpselt vastamisi sattusid, selgitas loosimise käigus välja algoritm, mis pidi tagama, et konkurents oleks vähemalt eeldatavalt enam-vähem võrdne.
Ka põhiturniirile järgnev sõelmängude süsteem on jäänud suures plaanis samaks, kuid oluline muutus tehti sinna pääsemise osas. Kui varem said alagrupist 16 hulka iga grupi kaks paremat, siis nüüd pääsevad otse sõelmängudele vaid põhiturniiri kaheksa paremat meeskonda. Need, kes jäävad põhiturniiril 9.-24. kohale, selgitavad kaheksas omavahelises paaris kodus-võõrsil süsteemis ülejäänud edasipääsejad ehk sisuliselt lisandub sõelmängude algusesse üks "poolik" ring.
🚨| The NEW Champions League format commencing from the 24/25 season EXPLAINED… pic.twitter.com/5hVBFRHL2L — CentreGoals. (@centregoals) May 14, 2023
Mis saab aga põhiturniiri viimasest kaheteistkümnest meeskonnast? Nende jaoks on eurohooaeg läbi - mingit "pääseteed" Euroopa liiga näol nagu seni enam nende jaoks ei teki.
Aga kes võidab?
Lihtne vastus oleks muidugi, et Real Madrid nagu ikka. Soosikute osas uus süsteem vaevalt mingit olulist muudatust kaasa toob, sest 15 tiitlit on 15 tiitlit ja ka teised suured on liiga võimsad, et jõudude vahekord pöördeliselt muutuks. Lisaks on Realil nüüd Kylian Mbappe, kes ei suutnud PSG-d ei üksi ega koos Messi-Neymariga ihaldatud tiitlini vedada, aga sellest hooajast on tal ümberringi võidukogemusega mehed. Ja prantslane on ka ise väravasoone avamängude järel üles leidnud.
Seejuures võib juba 2. oktoobril ehk teises mänguvoorus aset leida "vennatapusõda", sest Real Madrid sõidab külla Lille'ile. Koos Kylianiga lahkus suvel PSG-st ka 17-aastane Ethan Mbappe ja tema uueks koduklubiks ongi just Prantsusmaal eelmise hooaja neljandana lõpetanud Lille. Reali kõrval hoiab Hispaania lippu eeldatavasti tänavu senisest kindlamalt käes koduliigat nelja järjestikuse võiduga alustanud Barcelona ning vaid rumal tõttaks maha kandma Diego Simeonet ja Atletico Madridi.
Inglismaa eelmise hooajaga kaotatud positsioone ihkab tagasi vallutada eeskätt muidugi Manchester City, kel koduliigast ette näidata seni samuti täisedu. Erling Haalandi üheksa väravat - nelja vooru järel üksinda rohkem kui ühelgi Premier League'i meeskonnal! - annavad aimu, et norralane on nüüd vast valmis ka Meistrite liigas taas võiduka lõpuni vedama.
Suures mängus on tagasi mullu Euroopa liigaga piirduma pidanud Liverpool, kes sai nädalavahetusel Arne Sloti käe all esimese meeldetuletuse, et Jürgen Kloppi aegadest edasi liikumine võib käia vahel ka üsna konarlikku teed mööda. Cityle koduliigas eelmisel hooajal vägeva lahingu andnud Arsenal jõudis sarnaselt neile ka Meistrite liiga veerandfinaali, kus tee püsti tõusis, ent pole mingit põhjust, miks Mikel Arteta hoolealused ei peaks tänavu enamaks võimelised olema.
Saksa võlad ja Itaalia pikk paus
53 mängu, üks kaotus. Selline nägi välja Bundesliga löömatuna läbinud ja vaid Euroopa liiga finaalis Atalantale alla vanduma pidanud Leverkuseni superhooaeg. Tänavu viib loos neid põhiturniiril muuhulgas Anfieldile ehk peatreener Xabi Alonso saab korraks kunagisse koju naasta. Kuuel korral Euroopa parimaks kroonitud Müncheni Bayernil ja 44 väravast hoolimata ikka karikata jäänud Harry Kane'il on klaarida teistsugune võlg, koduliigas on seni kolme võidumänguga löödud muljetavaldavad 11 väravat.
Mustaks hobuseks võiks lugeda itaallasi - nii Milan, Inter kui ka Juventus on Euroopas suuri tegusid teinud, aga kas neis on ka nii palju sisu, et kamba peale korjatud tosinale tiitlile eelmainitud suurte konkurentide vastu võideldes lisa hankida? Jääb ju Interi viimane Meistrite liiga triumf 14, Milanil 17 ja Juventusel koguni 28 aasta taha. Kui, siis suurimat potentsiaali omab eduks Inter, kes jõudis 2023. aastal finaali, aga jäi seal napilt Manchester Cityle alla.
Aga teised? Inglismaalt naaseb 1982. aasta Euroopa parim klubi Aston Villa, Hispaaniast pääses tõotatud maale debütant Girona ja eurosarjades lööb üleüldse esimest korda kaasa Prantsusmaa üllatuspronks Brest. Ka Itaalia mullusel komeedil Bolognal pole varem Meistrite liiga põhiturniirile asja olnud.
Portugali igihaljad hiiud Benfica ja Sporting? Kevadine üllatusfinalist Dortmundi Borussia? Noorenduskuuri käigus kõigist supertähtedest loobunud PSG? Võimalik, aga tiitlini jõudmine eeldaks üsna kindlasti väga mitme soosiku kukutamist.
Üllatuste hulk kahaneb ilmselt veelgi
Kui Real Madrid oleks soosik ükskõik millise formaadi juures, siis tõenäosus, et suuri saadab edu, ekspertide hinnangul pigem kasvab. Näiteks BBC viiest asjatundjast neli pidasid Reali suurimaks soosikuks ja vaid üks tõi välja Manchester City ning sedagi klausliga, et Reali vastu panustamine ei ole tegelikult maailma kõige targem tegu.
The Athletic toob aga näite, et eelmisel hooajal kuulusid samasse alagruppi Milan, Dortmundi Borussia, PSG ja Newcastle United ning algusest peale oli selge, et suurest nelikust kaks kohamängudele ei pääse. Ehk lühidalt - seni langesid alagrupiturniiri järel pooled meeskonnad Meistrite liigast välja ja ehkki neist omakorda pooled said jätkata Euroopa liigas, pole see sama mis uue süsteemi pakutav võimalus - kaheksa põhiturniiri kohtumise järel langeb konkurentsist vaid üks kolmandik meeskondadest.
Tuesday ✅
Wednesday ✅
Thursday ✅#UCL pic.twitter.com/6u34blOYBa — UEFA Champions League (@ChampionsLeague) September 16, 2024
Lisaks kasvatavad põhiturniiril peetavad kaheksa kohtumist võimalust, et libastumist ühes või isegi mitmes mängus on võimalik ülejäänud kohtumistega lihtsamini tasa teha, samas kui senises alagrupiformaadis pani mis tahes klubi end kahe kaotusega juba päris raskesse seisu. Võimalust, et keegi hiidudest sõelmängudest päris eemale jääb, saab seega lugeda väga väikeseks.
Muidugi jagub ka põhiturniirile "suuri" duelle - näiteks kohtuvad juba esimesel mängupäeval Milan ja Liverpool ning Manchester City ja Inter. Teine mängupäev viib oktoobri alguses aga muuhulgas kokku Arsenali ja PSG ning Leverkuseni ja Milani. Ent The Athletic esitab õigustatud küsimuse - kas see ei kahanda mõnevõrra niisuguste kohtumiste tähendust, kui on üpris võimalik, et samad lahingud ootavad ees ka play-off-faasis? Ammendavat vastust ei saa sellele ja teistele aruteludele enne, kui pall päriselt mängu pannakse.
Mängud teisipäeval, 17. septembril:
- 19.45 Juventus - PSV
- 19.45 Young Boys - Aston Villa
- 22.00 Milan - Liverpool
- 22.00 Bayern - Zagrebi Dinamo
- 22.00 Real Madrid - Stuttgart
- 22.00 Sporting - Lille
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta