Kolmandal Jalka konverentsil räägitakse jalgpallist ja ühiskonnast (vajalik on eelnev registreerimine)
Ajakiri Jalka korraldab 7. detsembril Tallinnas A. Le Coq Arenal kolmanda jalgpallikonverentsi, kus esinevad teenekad ühiskonna-, kirjandus- ja jalgpallitegelased.
Jalgpallikonverentsi avab majandusajakirjanik Mariann Järvela, kes arutleb teemal, miks peaksid jalgpallitähed moraalselt käituma ka väljaspool staadioni. Nooruses jalgrattaspordiga tegelenud Järvela õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat, millest kahe magistrantuuriaasta jooksul keskendus spordieetikale. Praegu BNS-is töötav Järvela tutvustab: "Tippjalgpallur eksponeerib oma isikut ja sportlikke võimeid maailma populaarseima spordiala laval, olles ühtlasi avaliku elu tegelane. On oluline, et jalgpallistaarid ja tippsportlased arvestaksid oma positsiooni ühiskonnas ja mõju teistele inimestele, eriti lastele. Neil on tavapärasest suurem kohustus näidata head eeskuju või vähemalt kohustus hoiduda halva eeskuju andmisest. Tippjalgpallur, kes spordimaailmas küll järgib spordile omaseid väärtuseid, kuid väljaspool selle piire taolisi alusväärtuseid oluliseks ei pea, on oma tegutsemises ja väärtustes ebajärjepidev ning seega pole ta oma isiksusega terviklik – tal puudub integriteet. Selle olemasolu võimaldab tippatleetidel omada tugevat identiteeditaju ja eneseaustust ning seeläbi püüelda hea, õitsva ja täisväärtusliku inimelu poole."
Kunstiteadlase ja dramaturgina tuntud Eero Epner on praegu Levila ajakirjanik, kes vaatleb ettekandes jalgpalli eemaldumist inimesest. Epner ütleb teema kohta nii: "Jalgpalli mängiti kunagi tänavatel, koolihoovides, vihma käes, parkides ja heinamaadel. Täna mängitakse kunstmuruga väljakutel katuse all ja võre taga, kuhu pääseb ainult raha makstes. Jalgpalli arengule võistlusspordina tuleb see kasuks. Kuid kas oleme kaotanud midagi muud? Kas jalgpall sotsiaalse liimina on kadumas?"
Eelmisel aastal vabariigi presidendi kultuurirahastu noore haridustegelase preemia pälvinud Tallinna Pelgulinna riigigümnaasiumi direktor Indrek Lillemägi arutleb jalgpallist kui hariduse mudelist. "Selleks, et mõista haridussüsteemi komplekssust ja haridusuuenduse vastuolulisust, on vaja head võrdpilti. Jalgpall sobib oma mitmetasandiliste pedagoogiliste ja kultuuriliste funktsioonidega sääraseks mudeliks suurepäraselt. Vaatlen ettekandes jalgpalli kui hariduse minimudelit. Käsitlen nii jalgpalli subjektiivset mängijakesket, võistkondlikku, institutsionaalset kui ka identiteeti loovat kultuurilist tasandit ja kirjeldan, kuidas jalgpalli mõistmine võib aidata paremini aru saada väga keerukatest haridusprobleemidest."
Siseministeeriumis usuasjade nõunikuna töötav luuletaja ja usundiloolane Ringo Ringvee ettekanne vaatleb spordi ja religiooni ning religiooni ja jalgpallivahelisi suhteid: "Religioonil ning tänapäevases mõistes spordil on pikk ühine ajalugu. Paljude sportmängude algus ulatub inimkonna muistsesse ajalukku. Olgu selle näiteks Pierre de Coubertini taasloodud antiikkreeklaste pühapaigas toimunud Olümpia pidustused või näiteks Meso-Ameerika pallimängud. Usulise rituaali eripära on, et selles puuduvad tavapärases mõttes pealtvaatajad, on üksnes osalejad ning kui mängib "minu" meeskond, siis ei ole "mina" pealtvaataja, vaid osaline mängus."
Elukutseline jalgpallikohtunik Kristo Tohver omab FIFA litsentsi alates 2010. aastast ning on 11 aasta jooksul teenindanud 133 rahvusvahelist mängu. Ta on partneriks ettevõttes RefPal, mis pakub videoanalüüsi teenust ja innovatiivset kohtunike õppeplatvormi jalgpalliliitudele. Varem on Tohver olnud PÖFF-i (2005–2010) ja Niitvälja Golfi (2011–2018) tegevjuht. Ettekandes räägib Tohver kohtunike, sh tema enda tehtud vigadest: "Peaaegu 150 aastat on kohtunikud pidanud oma otsuseid tegema murdosa sekundiga ja hiljem on need otsused aluseks tundide pikkusteks aruteludeks pubides või meedias. 83 aastat on möödas esimesest teleülekandest ja 60 aastat korduste kasutuselevõtust, mis on andnud kõigile võimaluse ise kohtunik olla. Vähem kui 10 aastat tagasi on kohtunikele appi tulnud videokohtunik ehk VAR. Ometi eksivad kohtunikud jätkuvalt. Võib öelda, et vigade tegemine on meie ametijuhendisse sisse kirjutatud. Mida vead kohtuniku jaoks tähendavad, millest ja miks vead tekivad, kuidas nendega hakkama saada ja millise võimaluse nad meile loovad?"
Aruteluringi teemaks on "Jalgpallireportaaž kui kunstiteos", mis saanud tõuke suvisest EM-finaalturniirist ning ERR-i kommentaaride tekitatud vastukajast. Selle teema üle arutlevad kirjanik Jüri Kolk, kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane ja näitleja Priit Strandberg. Vestlusringi juhib kirjandusteadlane Joosep Susi.
Konverents algab jalgpalliliidu Elmar Saare nimelises konverentsikeskuses kell 14. Sissepääs on huvilistele tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine, mis kestab 5. detsembrini ja mida saab teha siin. Üritusele tulles tuleb esitada tõend kas vaktsineerimiskuuri läbimise või koroonaviiruse läbipõdemise kohta. 12-17-aastased saavad osaleda ka negatiivse PCR või antigeeni testi alusel.
Ajakirja Jalka kolmas jalgpallikonverents:
Eesti Jalgpalli Liidu Elmar Saare nimelises konverentsikeskuses
14.00 Avamine
14.15 Mariann Järvela "Miks peaksid jalgpallistaarid käituma moraalselt ka võistlusareeni väliselt?"
14.45 Eero Epner "Jalgpalli eemaldumine inimesest"
15.15 Indrek Lillemägi "Jalgpalli sees on veel suurem jalgpall ehk kuidas seletada hariduse keerukust"
15.45 Kohvipaus
16.00 Ringo Ringvee "Sport. Religioon. Jalgpall"
16.30 Kristo Tohver "Martin Vunk, Lennart Meri ja VAR ehk vigade anatoomia"
17.00 Kohvipaus
17.15 Vestlusring: "Jalgpallireportaaž kui kunstiteos." Osalevad Jüri Kolk, Raul Rebane ja Priit Strandberg. Vestlusringi juhib Joosep Susi.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta