Koondisesse naasnud Anier: oli tunne, nagu oleksin tipuründaja asemel mänginud number kaheksa peal, aga pean meeskonnale appi langema

14. NOVEMBER 2019 23:53

Kasper Elissaar, Zaporižžja

Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Esmakordselt Karel Voolaidi käe all Eesti koondises mänginud ründaja Henri Anier tõdes Ukrainalt saadud 0:1 kaotuse järel, et kaitses tuli kõvasti tööd rügada, mis vähendab energiat ründamiseks, aga meiesuguse koondise puhul on see vältimatu.

"Loomulikult on väga hea meel tagasi koondises olla," ütles Anier Soccernet.ee-le. "Enda riiki esindada on alati väga suur au ja privileeg. Selleks, ma usun, kõik eestlased oma klubides kõvasti tööd teevadki, et tuleks see boonus, et saad oma riiki esindada ja selle eest väljas olla."

Kahetseda oskas Anier vaid tulemust. "Kahju, et lõpus niimoodi rikošetist meile ära löödi. 0:0 võõrsil Ukrainaga oleks olnud korralik tulemus. Arvan, et nad on hetkel äkki Euroopa TOP 8 sats - Serbiat võitsid 5:0, lisaks Portugali ja on oma valikgrupi liidrid. Kahju, aga peame tööd edasi tegema."

Arvestades, kui palju pidi Eesti täna ilma pallita jooksma, siis ründaja jaoks oli see üdini keeruline matš. "Väga raske! Ründajana sa tahad saada teenindust, et sul tekiks šansse. [Robert] Lewandowskil tuleb iga mäng viis väravavõimalust, millest ta kaks ära lööb. Kahju, aga see on niimoodi, et Eesti koondises peab ründajana kõvasti tööd tegema ja siis need üksikud momendid, mis tekivad, need on mentaalselt väga head, sest annavad jõudu juurde," tõdes Anier.

Avapoolajal oli Eestil vaid üks šanss, kui Anier lükkas Gert Kamsi tsenderduse ette Frank Liivakule, kes aga löögini ei jõudnud. "Kahjuks Frank natuke libises seal ühe hea momendi ajal, kust oleks võinud tulla, aga nii on. Hästi kaitsesime meeskonnaga terve mängu. Loomulikult oli raske ja loomulikult on raske, et lõpus see 1:0 rikošetist ära löödi ... Aga ei saa pead väga norgu lasta, sest meil oli vastas tugev Ukraina," sõnas Anier.

Kuidas ründaja enda mänguga rahule jäi? "Loomulikult ma ise täielikult rahul ei ole. Võõrsil on raske Ukraina vastu. Täna oli selline tunne, et ma nagu ei olnudki tipuründaja, vaid mängisin number kaheksa peal [keskpoolkaitses]. See päris minu positsioon ei ole, aga nii on ja ma pean meeskonnale appi langema!" sõnas Anier.

"Kuidagi peame proovima nende väljakupoolele saada, aga kui ma seal üksi olen, siis sinna terve meeskonnaga üle tulla ei ole loomulikult lihtne. Peame omad käigud leidma nendes rasketes mängudes. Siin on üks tugev mäng veel ees - loomulikult ma alati proovin endast kõik välja anda ja kõik väljakule jätta," lisas ta.

Vahepealsest koondisest eemalejäämisest ta suurt numbrit ei tee. "Need on rasked mängud siia hooaja lõppu meile kõigile, aga loodetavasti tuleb mul veel neid [koondisemänge]. Peamine töö tehakse ära klubides - siis peatreener saab selle pealt valida, millised mehed talle hetkeseisul kõige paremini sobivad."

Kas ja kui palju on koondises selle aja jooksul muutunud, kui Anieri mõned kuud koondises ei olnud? "Eks igal treeneril on oma ideoloogia ja omad nägemused, aga hetkel, mis ma mõne päevaga olen näinud, siis kõik on väga hästi töötanud. Head treeningud, koosolekud - kõik on mängijatele selgeks tehtud," lausus Anier.

Täna oli ju ka väga noor koosseis mingitpidi, paljud koduliigast. Aga et ka suure surve all mitte seda palli lihtsalt ette taguda, vaid et prooviksime palliga enesekindlamalt mängida ka pressi all - kohati see meil õnnestub -, seda on Karel ja tema treeneritetiim üritanud meile edasi anda. Usun, et samm-sammult saame paremaks minna."