Korralikult relvastunud Sportingu suurimad konkurendid ei peitu kaugel
2019. aastal esmakordselt naiste Meistriliigas mänginud Saku Sportingu tasuks oli toona neljas koht. Aasta hiljem jäädi kolmandaks ning viimasel kahel hooajal on kaela saadud hõbemedalid. Kas jätkub "kaks ei jää kolmandata" seeria või tullakse hoopis ihaldatud esimesele kohale?
Hooajaks tehtud ettevalmistusega on naiskonna liikmed igatahes rahul. Enne naiste Meistriliiga avavooru kohtumist Pärnu JK Vaprus ja Viljandi JK Tulevik ÜN vastu on mängitud kuus kohtumist, mille alla lähevad mängud Taliturniiril, Balti liigas ja Superkarikas.
Koguni pooltel juhtudel kohtuti kohaliku kõrgliiga suveräänse valitseja Tallinna FC Floraga, kellelt võeti Taliturniiril vastu 0:3, Balti liigas 3:5 ja hiljutises superkarikas 2:4 kaotus. 3:0 seisuga võidud saadi aga Taliturniiri raames kirja Tallinna JK Kalevi ja Tabasalu naiskondade vastu. Samuti alistati Balti liigas 5:2 lätlaste SFK Riga.
"Võrreldes eelmise aastaga läks hooaja ettevalmistus palju paremini. Oli võimalus kasutada heades tingimustes erinevaid sisehalle. Kõik vajaminev sai ära tehtud ning keeruline aeg mööda saadetud. Samuti tundub võistkond olevat heas seisus. Teeme neljal korral nädalas trenne ning õnneks on mängijad püsinud suures osas terved," lausus naiskonna peatreener Jan Harend möödunud kuude kohta.
"Oleme löönud väravaid, kuid samas neid ka endale lüüa lasknud. Viimasest punktist olenemata on olnud mitmeid õnnestumisi. Mänge on jagunud piisavalt ja oma olemuselt on nende sisud erinevad olnud. Selle koha pealt on seega tervikuna hästi," rääkis juhendaja hooajaeelsetest võistlusmatšidest.
Äärepoolkaitses mängida tavatsev Saku Sportingu kasvandik Lisandra Rannasto tõdes samuti, et talvisele perioodile võib helgemates toonides tagasi vaadata: "Hooaja ettevalmistus on olnud korralik. Võrreldes eelmise talvega oleme saanud tunduvalt rohkem hallis treenida ning seega pole treeningute kvaliteet pidanud kannatama kehvade ilmastikuolude tõttu. Samuti on mängijate arv treeningutel tõusnud."
Saku on eelmise aastaga võrreldes toonud esindusnaiskonda mitmeid uusi mängijaid, sest koosseisu on registreeritud 2022 hooajal duubetiimis mänginud kaitsjad Emma Pütsep ja Liisi Rump, poolkaitsja Laura-Liis Väljar ning ründaja Marleen Liivik. Samuti on klubiga liitunud eelmisel aastal JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN esindanud Sandra Liir, kellel on kuus mängu all A-koondisest.
Märgatavalt ongi talvega aga kasvatatud tiimi kogemustepagasit just rahvuskoondislaste osas, sest algavast hooajast tõmbavad klubi sinise särgi selga rekordilisel 116 korral Eesti koondist esindanud Kethy Õunpuu ning 93 korral eestlaste eest platsil käinud Kristina Bannikova, kes liitusid tiimiga vastavalt Tallinna FC Florast ning Pärnu JK Vaprusest.
"Katsumuse osa on Õunpuu ja Bannikova kaasamine treeningprotsessi niimoodi, et mängijad sellest maksimumtasemel kasu saaksid. Hetkel tunnen, et kõik on vastava tasu saanud ja nüüd on vaja see võistlusmängudesse edasi kanda," kommenteeris Harend kahe kogenud mängija lisandumist.
Saku Sportingu esindaja Hanna-Lisa Kuslap lausus, et kahe pikaaegse koondislase liitumine klubiga on suure väärtusega: "Hindame Õunpuu ja Bannikova liitumist tiimiga väga. Tegu on naiste jalgpalli suurkujudega, kes lisavad võistkonda sügavust. Samuti on nad oma suhtumise ja tahtega eeskujuks kõigile."
Naiskonna loots jätkas uute mängijate teemadel. "Esiväravahi Keiti Kruusmanni äraminek Tammekasse tingis noore Flora puuriluku Ksenija Jerofejeva liitumise Florast. Selle üle on väga hea meel. Tervikuna on võistkond olnud nüüdseks mõnda aega täismahus koos, sest liitujaid ja lahkujaid on alati."
Kuslap sõnas uue puurilukuga seonduvalt: "Jerofejeva saabumine on meie jaoks tähtis. Tal pole veel nii palju kogemust vastaval tasemel, aga sisu ja suhtumise poolest ei jää ta kindlasti tiimikaaslastele alla."
Konkurentidest rääkides nentis 36-aastane Harend, et Sportingu suurimad rivaalid on nemad ise: "Soovime esineda paremini kui eelmisel hooajal. Eesmärk on mängida igas kohtumises nii hästi kui võimalik. Midagi välja hüüdma me ei hakka, sest tahame võistelda eelkõige iseenda varasemate tulemustega. Pikemas perspektiivis soovime rohkem noori esindusnaiskonna tegemistesse kaasata."
"Usun, et kõik tiimid on ettevalmistusega saanud pigem rahule jääda, sest tingimused on võrreldes varasemate aastatega paremad olnud. Naiskondade vahel on erinevaid ja põnevaid liikumisi omajagu olnud. Lõplikku kulminatsiooni saame näha aasta jooksul," tõdes peatreener, et rivaalide ettevalmistus uueks hooajaks on samuti tasemel olnud.
Rannasto lausus, et üheks sihiks on naiskonnaga näidata hooaja vältel kindlat minekut: "Võistkondlik eesmärk on näidata igas mängus kvaliteeti ning tagada hooaja vältel stabiilsus. Oleme üks tiim, kes on ühise eesmärgi nimel väljas. Arvan, et iga mängija rikastab väljakul mängu oma parimate oskustega."
Ta jätkas isiklikel eesmärkidel: "Individuaalselt sooviksin võimalikult palju tiimi aidata, andes endast nii trennides kui mängudes 100%. Tahaksin lüüa tuleval hooajal rohkem väravaid kui eelmisel aastal (Rannasto lõi Saku Sportingu esindusnaiskonna eest 21 kohtumisega kaheksa väravat - M. H. K.)."
"Meie suurim rivaal nagu ka eelmistel aastatel on Tallinna FC Flora. Arvan, et see hooaeg võib aga üllatada Tartu JK Tammeka, kes on näidanud hooajaeelsetes mängudes head minekut. Samuti on nende võistkond saanud mitmeid häid täiendusi," rääkis 19-aastane pallur konkurentidega seonduvatel teemadel.
Naiskonna staar - Emma Treiberg
22-aastane ründeäss alustab Sportingu ridades oma teist hooaega ning kindlasti soovib JK Tallinna Kalevi kasvandik jätkata sealt, kus pooleli jäi. Kõikide sarjade peale eelmisel aastal 28 mänguga löödud 48 väravat on igal juhul võimsad numbrid.
Treibergi peamisteks trumpideks on suurepärane kiirendus ja kiirus ning hea löök. Selle tulemusel on ta saanud kohalikus kõrgliigas kirja pärast 2015. aastal tehtud debüüti kokku 135 mängu ning 101 väravat. Varasemalt mängis pallur aga väravavahina ning seega on eelkõige väravatega seotud numbrid hakanud aastate edenededes aina kasvama.
Treiberg kuulub ka Eesti A-koondisesse, olles nüüdseks kirja saanud 27 kohtumist. Väravaarve on tal kõnealuses sinises särgis veel avamata, kuid vigade parandus ei lase end usutavasti kaua oodata, kui hoog jätkub sarnaselt 2022. aastale. Seega saabki olema põnev näha, kas ja kui katki lööb ründaja väravavõrgud igas võistlussarjas sellel hooajal.
Kellel silm peal hoida? - Anna Mariin Juksar
Kõigest 16-aastane Juksar lõi eelmisel aastal ukse jalaga lahti, saades debüüthooajal kõrgliigas kirja 27 mängu ja viis väravat. Vasakul pool äärekaitses mängiv pallur kuulub naiste U17 koondisesse ning on antud vanuseklassis kolme aastaga kirja saanud 21 kohtumist.
Käimasoleval hooajal on Juksar pääsenud algkooseisus väljakule kõigis kolmes võistlusmängus ning alates eelmise aasta maikuust on ta enda osalusega kohtumisi alati põhikoosseisus alustanud. Selline statistika pole niivõrd noore mängija kohta medalitele mängivas tiimis kaugeltki tavapärane ning on kompliment Juksarile tehtud töö eest, mida tuleb 2023. aastal samamoodi jätkata.
Kaaslast tunnustas ka Rannasto: "Tooksin eraldi välja Anna Mariin Juksari. Ta oskab väljakul oma tugevusi hästi ära kasutada ja tekitab vastasele heas mõttes peavalu. Tema suureks trumbiks on töökus nii ühistreeningutel kui ka individuaalselt."
Saku Sporting
Peatreener: Jan Harend
Abitreener: Lizette Tarlap
Väravavahtide treener: Imbi Hoop
Füsioterapeut: Marten Metsniit
Kapten: Grete Daut
Eelarve: 55 000
Koduväljakud: Saku staadion ja Saku kunstmuruväljak
Naiskonna värvid: sinine ja valge
Koduleht: sakusporting.ee
Esimene mäng: 1. aprillil kell 16.00 vs. Pärnu JK Vaprus ja Viljandi JK Tulevik ÜN (Viljandi Männimäe Jalgpallihallis)
Naiskonna koosseis:
Väravavaht: Ksenija Jerofejeva.
Kaitsjad: Berle Brant, Anna Mariin Juksar, Kirke Kala, Elise Kreuz, Eva-Maria Kriisa, Sandra Liir, Emma Pütsep, Angela Raidmets, Liisi Rump, Riin Satsi, Aiki Suits, Katariina Vardja.
Poolkaitsjad: Grete Daut, Ruth Hansar, Kairi Himanen, Eliisabet Pedak, Eliise Gertrud Põlluvee, Lisandra Rannasto, Triin Satsi, Sandra Tarlap, Merily Toom, Laura-Liis Väljar, Kethy Õunpuu.
Ründajad: Kristina Bannikova, Marleen Liivik, Katriin Saulus, Emma Treiberg.
Eeldatav algkoosseis:
Hooajaeelsed mängud:
22.02. Tallinna FC Flora (ML) - Saku Sporting 3:0
04.03. Saku Sporting - JK Tallinna Kalev (ML) 3:0 (Saulus, Daut, Satsi)
14.03. Saku Sporting - JK Tabasalu (ML) 3:0 (Treiberg, Hansar, Brant)
ML - naiste Meistriliiga; võit; viik; kaotus.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta