Karol Mets mängis oma esimeses Stockholmi derbis ajal, mil pürotehnika ümber keerlev kodusõda Rootsi politsei ning jalgpallifännide vahel on jõudnud haripunkti.

Jahe kevadõhtu Stockholmist 150 kilomeetri kaugusel Põhja-Gävles oli nii vaikne, et igaüks oleks staadionil sissepääsu oodates hobuste saabumist kuulnud. "Just-just, nad tulevad alt mööda Sätrahöjdenit ja siis keeravad ringilt paremale, Gavlehovsvägenile," öelnuks teadja vanem meesterahvas paksu vuntsi alt. "Käituge nüüd jumala eest korralikult," oleks teine ainult pooleldi naljatades öelnud, kui kapjade plagin valjemaks muutus. "Nonii, sealt nad tulevad - neli apokalüpsise ratsanikku täna lausa kuuekesi," naernuks kolmas mees rohelise Dalkurdi salli tagant politseinike nähtavale ilmudes.

Aga eelmisel esmaspäeval ei saanud keegi midagi sellist öelda. Dalkurd võõrustas Rootsi esiliigas Syrianskat tühjade tribüünide ees. Kuus apokalüpsise ratsanikku ohjasid Gavlevalleni pöördväravate taga kummitusi. 70 politseinikku, Gävlesse saadetud Hälsinglandist, Uppsalast, Västmanlandist ja koguni Stockholmist, valvasid fantoome. Raskeima korrarikkumisena jäädvustas tribüünidel silma peal hoidnud droon mõlema meeskonna kaks kollast kaarti.

Uppsalasse kerkiva kodustaadioni valmimist ootav Dalkurd on Gävles mängides kaotanud lõviosa oma fännidest. Möödunud hooajal püstitas klubi Rootsi kõrgliiga kõigi aegade negatiivse rekordi, kui nende kodumänge käis keskmiselt vaatamas napilt üle tuhande inimese. Superettanis, esiliigas, on keskmine külastatavus langenud juba 250 ringi. See ei takistanud kohalikul politseil nädala eest toimunud mäng lisada kõrgendatud riskifaktoriga kohtumiste nimekirja ning lähedusest abijõudegi kutsuda. Miks? Kui kahe aasta eest mängiti Mesopotaamia derbi Södertäljes, viskasid Syrianska fännid kaotusseisu jäädes väljakule raketi, mis plahvatas Dalkurdi ründaja Richard Yarsuvati selja taga ja tekitas talle ajutise kuulmiskahjustuse. Mäng jäeti toona pooleli. Hirm jäi alles.

Kuus päeva hiljem tuli Karol Mets väljakule Skandinaavia suurimas derbimängus ja siis oli arvukatel politseiüksustel Tele2 Arena juures sagides käed-jalad tööd täis. Sõna otseses mõttes.

***

Häid alguseid on olnud paljudel teistelgi, aga viimati lõi mõni eestlane välisliiga ukse sedavõrd kajava pauguga lahti seitse aastat tagasi, kui Motherwelli tabas uue šerifi saabudes Ojamaania. Karol Mets on tulnud Stockholmi vallutama. Küsi ükskõik milliselt AIK fännilt ja ta ütleb, et Mets on pika puuga uue Allsvenskani hooaja parim ost. Iga mängu järel on sotsiaalmeedia täis eestlast ülistavaid postitusi - isegi häbistava 1:2 kaotuse järel tabeli punasele laternale Örebrole teenis ta vaat et ainsa AIK mängijana kiidusõnu. Üks AIK fänn jagas mõned päevad tagasi Twitteris mõtet, et Karol Mets on Baltikumi Alessandro Nesta. Vot.

Kui AIK sügisel Rootsi meistriks tuli, kirjutasin nende eikusagilt saabunud keskkaitsjast Robin Janssonist, kellest sai lühikese ajaga Stockholmi suurklubi õnnetoov talisman. Märtsis siirdus Jansson õnne otsima Orlando Citysse ja praeguse seisuga tundub, et AIK näeb Metsas talle sobivat asendajat. "Tema isiksus sobib AIK-sse justkui valatult," rääkis klubi peatreener Rikard Norling kolmapäeval portaalile Fotbolldirekt. "Tema suhtumine on õige. Professionaalsusest rääkides on Pertan [11 hooaega AIK kaitseliini tugitalaks olnud Per Karlsson] Metsa näol endale suure sõbra leidnud. Näen, mida võiks tähendada see, kui ta oleks siin kaks-kolm aastat. Temas on potentsiaali saada meeskonna kapteniks." Sellise klubi peatreener ei viska sõnu niisama õhku.

Norlingu sõnad kõlasid pärast seda, kui AIK oli enam kui 21 000 pealtvaataja ees võõrsil alistanud suurima rivaali Djurgardeni. Eestlase ja tema meeskonnakaaslaste kiitmine muutus sotsiaalmeedias lõpuvile järel aga kiirelt ametivõimudele suunatud vihaseks tiraadiks.

Ei pea pikalt otsima, et neid videoid Twitterist üles leida. Ühel neist löövad kaks märulipolitseinikku maas lamavat meest kumminuiadega pähe. Teisel saab käsi üleval hoidev ja staadionilt eemale kõndiv noormees nuiaga selja tagant tugeva löögi jalgadesse. Kolmandal küsib politseinik maas istuvalt teismeliselt, kas ta peaks tolle sõrmed murdma. Kõik meetrite kaugusel kaunilt säranud murust, kus Mets ja AIK olid äsja poolehoidjaid kostitanud järjekordse ilusa partiiga. Neljas peab 23. mail kohtus tunnistuse andma, sest... hakkas metroost väljudes AIK fännidele mitte mõeldud teed mööda staadioni poole kõndima. Viies, kuues, seitsmes, kaheksas; kõigil oma lugu, mis jätab Rootsi vutimängudel korda hoidva politsei üsna koledasse valgusesse.

This is a Video taken from a football match in Sweden on how the police get rid of Hooligans #OLV: https://t.co/UyHDn1pS0q via — OLVTV (@OLV_TV) February 5, 2017

On loomulik, et AIK ja Djurgardeni kohtumistel valitseb kõrgendatud tähelepanu. Tvillingderby, kaksikute derbi (sest mõlemad klubid loodi 1891 aastal mõnenädalase vahega), on traditsiooniliselt Rootsi vihaseim vastasseis. See on ajalooline matš, õhk staadionil paks nii tossust kui mälestustest. Viimastel aastatel toimunu tõttu on Rootsi vutisõbrad nüüd aga jõudnud ühisele arvamusele, et politsei tegevus on ületanud igasuguse piiri. Ja mitte ainult Stockholmis. Päev pärast Tvillingderbyt pidi üks Göteborgi fänn enne matši Norrköpingu vastu end kõigi nähes staadioni ees aluspükste väele paljaks koorima, sest politsei arvates üritas mees tribüünile pürotehnikat kaasa smugeldada. Nad eksisid, kuigi risk oli nende arvates seda väärt. Pürotehnika on Rootsi võimude ja fännide vastasseisu keskmes.

***

Tuli, see salapärane ja aukartustäratav kaaslane, on Rootsi jalgpallifänne paelunud juba 1970. aastatest. Laialdaselt võeti pürotehnika kasutusele eelmise aastatuhande viimastel hooaegadel ning 2009. aastaks oli ohutase Rootsi politsei meelest tõusnud nii kõrgele, et selle kasutamine keelustati kõigil Allsvenskani staadionitel. Leegid ja vägivaldsed kokkupõrked ei muutunud seetõttu aga harvemaks. Pigem vastupidi.

Idülliline idee vaiksest ja endassetõmbunud põhjamaalasest kaob statistikat vaadates kärmelt. 2002. aastal suri üks AIK fännidega kakelnud Göteborgi poolehoidja. Viis kevadet tagasi tapeti Helsingborgi ja Djurgardeni hooaja avamatši eel üks viimaste fänn. Rakettide loopimise tõttu on kümne aasta jooksul peatatud või pooleli jäetud kümneid mänge; üle-eelmisel aastal vahistas Stockholmi politsei Tvillingderby järel 171 hiljem vabastatud inimest, aasta varem ründasid Helsingborgi ultrad klubi esiliigasse langemise järel väljakul Henrik Larssoni poega Jordanit ja lõid teda roietesse. Erinevate rikkumiste üksikasjalik loetelu toodaks lehekülgede kaupa trükimusta, ehk ühelt poolt on täiesti selge, mõistetav ja tervitatav, miks on Rootsi valitsus jalgpallivägivalla luubi alla võtnud. Selle vastu astudes on lihtsalt mõningaid suuri plekkämbreid kolistatud.

Rootsi politsei on nüüd tribüünidele sõja kuulutanud. Kui päris täpne olla, on Rootsi politsei kuulutanud sõja Bengalitele. Mitte neile tiigritele, kes vanast peast inimasulate lähedusse hiilivad ja süüa otsivad, vaid nendele paljunähtud käsivarre pikkustele rakettidele, mis saadavad välja tossu ja erkpunaseid leeke.

Paar aastat tagasi, pärast seda, kui Rootsi valitsus oli loonud spordiga seotud rikkumisi uuriva komisjoni, avalikustas see omalaadse uurimuse. Fännidelt konfiskeeritud Bengaleid - kõige tavapärasemaid pürorakette - testides selgitas politsei välja, et nendest eralduv suits ületab 56-kordselt Rootsi tööinspektsiooni poolt soovitatud piirmäära. Ehk rakettide keelustamine oli ohutusele mõeldes täiesti loogiline samm. Või? Veidi pärast raporti ilmumist leidis meedia, et jalgpallistaadioni asemel viidi testimine läbi ühes suletud konteineris. Ilma naljata. "See on umbes sama, kui võrrelda teelusikatäie siirupi joomist selle basseini kallamisega," sõnas Helsingborgi fännikoordinaator Alexander Ström toona nõutult.

Komisjon ja politsei langesid mõneks ajaks tugeva kriitikatule alla, aga peatselt see vaibus. Varsti ilmusid Rootsi meedias ähvardavate pealkirjadega uudised, kus hoiatati Bengalite kasutamise eest teise nurga alt - samale konteineri-uurimusele tuginedes viidati, et raketid toovad endaga kaasa kopsuvähi. Kui seegi langes kurtidele kõrvadele, pakkus politseipealik Lena Matthijs ühes telesaates tõsimeeli välja, et võimud võiksid Bengaleid põletavate tribüünide suunas avada veekahurid (küllap teadmata, et tavaline pürotehnika veega kokkupuutel ei kustu).

Sellel hooajal on lahing saanud teise mõõtme ja rünnak on suunatud suurtele ülepea-lippudele, mis võivad mõnel puhul katta terve otsatribüüni. Põhjus on lihtne - nende all on ultratel kerge üksteisele pürotehnikat jagada, nägusid katta ja siis Bengalid põlema süüdata. Esmalt keelustas politsei eelmisel kuul enam kui meeter laiad lipud ja bännerid Kalmari - Sundsvalli mängul, seejärel langesid keelu ohvriks Hammarby, AIK ja neljapäeval ka Göteborg ning Malmö. Pühapäevases Tvillingderbys, kus lipud olid lubatud, protesteerisid võimude otsuse vastu mõlemad klubid. Oli selgelt tunda, et nende arvates on ohtu seatud kogu Rootsi fännikultuur. "Meid, lahingusse minejaid, on kümneid tuhandeid - teie olete lootusetult paanikasse sattunud," kirjutasid AIK poolehoidjad suurelt. Djurgarden vastas bänneritega "1312", tuntud kui kombinatsioon ACAB ehk All Cops Are Bastards (kõik politseinikud on kaabakad).

***

Sellest, et matš Syrianska vastu peetakse igaks juhuks suletud uste taga, andis Dalkurd ametivõimudele teada juba kümme päeva enne toimumist. "Oli esmaspäev, kell oli 19 ja kohtusid kaks meeskonda, kellel ei lähe praegu hästi," võttis Fotbollskanalenile õhtu kokku Dalkurdi spordidirektor Adil Kizil. "Ma austan politsei tööd väga, aga me ei arvanud, et keegi neist üldse siia tuleb. See oli ilmselge nendepoolne liialdus."

Vastutanud korrakaitseüksuse pealik Johan Ryman nägi olukorda teise külje alt. "Oli uskumatult vaikne," tõdes ta. "Väljas polnud ühtegi fänni. Kõik möödus rikkumisteta, täpselt nii, nagu me soovisime. See oli suurepärane."

Kümmekond aastat Rootsi fännide ja kohaliku politsei omavahelist arveteklaarimist kajastanud endise Sportbladeti ajakirjaniku Oskar Manssoni arvates ei ole korrakaitsjate peamiseks eesmärgiks enam lahenduste leidmine. "Nad tahavad oma võimu näidata," kirjutas Mansson kahe nädala eest portaalis Fotbollsthlm. "Nad mõistavad väga hästi ka seda, mida fännide ja nende sümbolite senisest tugevam ründamine tähendab: jalgpallikliima halvenemist. Kardan, et see kõik lõppeb väga kurvalt."

Mansson oli see ajakirjanik, kes tõi kolme aasta eest Rootsi avalikkuseni loo mitmetest politseivägivalla all kannatanud jalgpallifännidest. Neist üks, Martin Lundgren, lamas 2015. aastal põlvili asfaldil ja sai seejärel märulipolitseinikult kumminuiaga vastu pead; täpselt samamoodi nagu mees Twitteri-videol pühapäevase Stockholmi derbimängu järel. Teadvuse kaotanud Lundgren andis hiljem sisse avalduse, aga tunnistama teda ei kutsutudki. Mansson leidis, et kuigi Rootsi staadionitel ja nende ümbruses aastate jooksul aset leidnud liigse jõu kasutamisest oli kümneid salvestisi ja pealtnägijaid, ei olnud süüdi mõistetud ükski korrakaitsja.

Jalgpalliajakirjas Offside ilmunud Manssoni artikkel kerkis AIK ja Djurgardeni kohtumise järel Rootsis taas päevakorda. Justkui oleks ajalugu kordunud, ainult et kumbki osapool ei ole vahepeal õppust võtnud. Oma arvamuse käis kolmapäeval välja ka Metsa klubikaaslane, AIK kapten Henok Goitom. "Politsei agressiivne käitumine ei aita korda hoida," sõnas 34-aastane ründaja Dagens Nyheterile. "Ei ole vahet, millist meeskonda sa toetad - me tahame, et kõik saaks mängudel käia. Olukord võib halveneda, kuni keegi saab viimaks surma. Siis leitakse kiire lahendus, aga tehke seda nüüd, enne, kui juhtub midagi tõsist." Intervjuu teises pooles nõustus Goitom, et politseil ei lasu kogu süü ning mõlemad osapooled peavad leidma ühise keele.

Nõnda ongi Rootsi jalgpallifännid kahe vahel - oma meeskonda ei taha keegi tribüünidel toetamata jätta, aga kuidas seda teha ilma pürotehnikata ja lippudeta, mis on viimastel aastatel saanud Allsvenskani kirevaks visiitkaardiks? Valitsus peab samal ajal leidma kuldse kesktee 76 tühja staadionit patrulliva korrakaitsja ja Tvillingderbyde järel fänne materdavate politseinike vahel. Sinna jääb veel päris mitu adekvaatsemat tasandit. Eks ikka selleks, et Karol Mets - mine tea, ehk juba kaptenina - saaks järgmistes suurtes derbimängudes täies värvis staadionitel AIK fänne rõõmustada. Nagu kord ja kohus.