Vladislav Kreida on tagasi kodumaal. Kuigi hooaeg Iirimaal algas edukalt, siis üsna pea langes 23-aastane Eesti poolkaitsja treenerite valikust välja. Kreida päris küll, mis oli viltu läinud, kuid kord nappis selgitustes loogikat, siis ei saanud mees sõnagi. Nii ta jätkata ei soovinud.

Kreida liitus Iirimaa kõrgliigaklubi St. Patricks Athleticuga jaanuarikuu alguses. Esialgu sõlmiti aastane laenuleping, pärast mida saanuks iirlased poolkaitsja endale osta. Teisalt oli ka lepingus sees, et Tallinna FC Flora võib Kreida poole aasta järel tagasi klubisse tuua. Mitu asja kokku tekitasidki olukorra, et meistermeeskond sai kadunud poja vähemalt hooaja lõpuni tagasi.

Soccernet.ee kohtus Kreidaga peale kolmapäevast trenni. Eestimaa suvi pakkus Paide Linnameeskonnaga peetavaks matšiks valmistuvatele rohesärkidele küll päikest, siis murdvat tuult ja vihmagi, kuid ikka oli "värskelt naasnud" mees pea viimane platsilt lahkuja. Teised teadsid rääkida, et Kreidaga üldiselt nii ongi. Küll vajavad harjutamist karistuslöögid, siis pikemad passid, teinekord tehakse poistega kõksides mõni sigagi.

23-aastane florakas rääkis, et on meeskonnaga saanud trenni teha juba ligi kuu aega. "Tulin 3. või 4. juunil," meenutas ta. "Aga ega mingisugust erilist sisseelamist vaja ei ole läinud. Olen ju nende meestega nii palju kas klubis või koondises mänginud. Tean kõiki mängijaid ja seda, kuidas nad tahavad mängida või kes mida oskab," on Premium liigas 69 matši teinud Kreida tuttavas keskkonnas tagasi.

Ja niimoodi, et ka peas on asjad kindlamini paigas: kui Soccernet.ee maikuu alguses Kreidaga esimest korda Iirimaa asjus ühendust võttis, palus ta vestlemiseks mõnda muud aega. "See oli see hetk, mil ma esimest korda pingile jäin. Kui sul on raske periood ja oled vihane, siis pole intervjuud väga hea anda, sest võid öelda asju, mida muidu ei ütleks või mida pole vaja öelda. Aga praegu on fookus on Floral ja peas on kõik korras," kinnitas raskest künkast üle saanud noor pallur.

Mänguaega kogunes Iirimaal esialgu kopsakalt, ent siis tõmmati eestlasele kriips peale

Hooaeg Iirimaal läks lahti 17. veebruaril, mil St. Patricks kohtus mulluse hõbedameeskonna Derry Cityga. Kreida oli end hooaja ettevalmistusega põhimeheks murdnud ning nii oli ta esimestes matšides kindel lüli. "Läksin sinna muidugi mõttega mängida nii palju kui võimalik ja soov oli mängida terve hooaeg põhis. Alustasin hästi," rääkis ta kahe täismängu ja nelja punktiga alanud hooajast.

Märts algas aga krahhiga: St. Patricks jäi Dundalkile 0:5 alla. Sealjuures pidi meeskond end kiirelt kokku võtma, sest kolm päeva hiljem ootas ees juba Sligo Rovers. Peatreener Tim Clancy otsustas põhikoosseisus viis muudatust teha, istuma jäi ka Dundalki vastu 70 minutit rassinud Kreida. Järgmises neljas kohtumises oli Eesti poolkaitsja aga kindlalt tagasi rivis.

"Meil oli kolm mängu ilma kaotusteta (sealjuures 2:2 viik liider Shamrock Roversiga - L. J.), neist kahes tulid võidud. Võtsime 3:0 ja 4:0 - see ju tähendab, et mängisime kaitses hästi ja lõime korralikult väravaid. Kõik oli tipp-topp! Seejärel sain väikese puhkuse, läksin tagasi ja võitsime ühe mängu veel. Siis, ma ei tea miks, läksin kaheks mänguks pingile. Küsisin treenerilt ka, et miks ta sellise otsuse tegi. Ütles, et esimeses mängus oli otsus taktikaline ja talle meeldib see energia, millega need poolkaitsjad mängivad," rääkis Kreida.

Niisiis jälgiski Kreida aprilli keskpaigas, kuidas St. Patricks sai 0:2 lüüa nii Shamrock Roversilt kui Derry Citylt. "Esimese peatreeneriga (Tim Clancy - L. J.) olnud viimases mängus alustasin pingilt, aga mängisin teise poolaja, sest üks mees sai vigastada. Tegin korraliku mängu," rääkis Kreida 1. mail peetud matšist Sligo Roversi vastu. Pärast seda astus Clancy ametist tagasi ning ajutiseks juhendajaks nimetati abitreener Jon Daly.

Kreida meenutas, et uue treeneri käe all naasis ta põhikoosseisu. "Võitsime raske mängu. [Cork Cityga] 3:2 võõrsil. Pärast seda tuli minu viimane mäng. Mängisime kodus avapoolaja 0:0. See oli selline keeruline matš, vastane istus korralikult blokis. Proovisime palliga mängida, aga asjad ei õnnestunud nii hästi kui tahtsime. Pärast 45 minutit võttis treener mu välja ja peale seda ma enam ei mänginud," tõmmati eestlasele kriips täielikult peale.

Peast käis läbi igasuguseid mõtteid, juba ka idee naasta Florasse

Kreida tunnistas, et hakkas Florasse naasmise peale mõtlema aprillikuu lõpus. "Kui esimene kord pingile läksin, tundsin, et mingid asjad ei tööta päris nii nagu peaksid. Just siis, kui räägiti, et võitvat koosseisu ei muudeta: jäin 3:0 ja 4:0 mängude järel pingile, aga kui teised võitsid, siis neid ei tahetud üldse vahetada!" tundus loogika lonkavat.

"Ja kui teise treeneri käe all pingile langesin, võitsime ka esmalt võõrsil 3:2, pärast seda sain ainult 45 minutit. Treener ei öelnud sõnagi, mis põhjusel või mida ma valesti tegin. Ka tiimikaaslased olid segaduses, ütlesid, et mängisin okeilt ja nemad mingisugust põhjust vahetamiseks ei näinud," jätkas Kreida. "Hakkasin mõtlema, et kui asjad käivad siin niimoodi, siis on vaja midagi muuta. Kuskil mai keskel sain juba aru, et suure tõenäosusega tulen tagasi."

Kreida rääkis, et neil aegadel oli tiimikaaslaste toetus olemas ning üksi polnud ta kordagi. "Seal on väga head mehed, väga sõbralikud. Eks seal oli ka nii, nagu tavaliselt on, et kohalikel on oma punt ja välismängijad hoiavad omaette. Tavaliselt olingi nendega, käisime koos kohvi joomas ja mujalgi. Olime päris palju koos. Muidugi ka iirlased olid väga sõbralikud poisid," kiitis ta meeskonna sisekliimat.

Iirimaa-seiklust siiski mustadesse toonidesse võõpama ei peaks, näeb Kreida. "Juhtub ka ju selliseid asju, mis oskan öelda. Seda saab ka ju minu eksimuseks lugeda. Aga nüüd on see minevikus ja proovin midagi positiivset kaasa võtta, ikkagi uus kogemus," kinnitas ta, rääkides, et mänguliselt midagi kripeldama ei jää.

"Esimesed mängud, kui mängisin põhis, olid okeid. Teenisin oma koha välja, võitlesin selle nimel ja andsin ju ka väravasööte. Kahe favoriidi - Shamrock Roversi ja Derry City - vastu tegin korralikud mängud. Sain päris tugevate meeskondade vastu mängida," loetles ta. "Ja muidugi, mängijad olid ka heal tasemel. Seal oli mehi, kes on Iirimaal aastaid mänginud või tulnud Championshipist, ka palju andekaid noori. Väga huvitav oli! Eks muidugi kripeldab see, et ma rohkem mängida ei saanud."

Eestisse naasmine pole halb samm, sest liiga on läinud tugevamaks

Kreida rääkis, et Flora kasuks räägib mitu nüanssi. "Esmalt on tulemas euromängud - see on alati põnev väljakutse. Aga ka liiga tase on tõusnud: enam pole neid meeskondi, keda paar aastat tagasi 90% tõenäosusega võitsid. Kõik tundub palju huvitavam olevat! Näiteks Pärnu Vaprus ja Kalev võitlevad korralikult," tõi ta välja.

Mingil moel toob lisasärtsu ka see, et Floral on just Kreida-sugust meest tarvis, sest tavapärane põhimees Markus Soomets on tõsise põlvevigastuse tõttu hooaja lõpuni väljas. "Kui vigastusest kuulsin, kirjutasin talle kohe, et peab kõvasti tööd tegema ja küll ta jõuab tagasi platsile. Muidugi toetasin teda," meenutas Kreida.

"Teadsin samas ka, et tulen Florasse tagasi. Ehk muidugi, kuna keskel on praegu ühte meest juurde vaja, siis on see minu jaoks hea. Muidugi ei ole ka nii, et tulen tagasi ja öeldakse kohe, et näe, siin on sulle kingitus. Teised mehed on ju seda kohta aidanud korralikult lappida - liigas ollakse esikohal, meeskond on löönud palju väravaid - ehk selle koha võtmine nii lihtsalt ei käi. On vaja tööd teha ja tõestada treenerile, et olen valmis mängima!"

Niisiis püsib motivatsioon kõrgel. "Kuna välismaal ei läinud asjad nii nagu tahtsin, siis see tähendab, et pean rohkem tööd tegema, et järgmisel korral õnnestuks paremini. Olen professionaal, see on minu karjäär - kui tahta kuhugi jõuda, pean pingutama iga päev," kiirgab Kreidast head sorti põlemist.

Aga mis saab edasi? "Olen Floras vähemalt pool aastat ja siis vaatan edasi," kõlas lihtne vastus. "Eks iga jalgpallur siin tahab välismaale minna. Proovisin esimest korda, ei õnnestunud hästi. Proovisin nüüd teist korda, ka ei õnnestunud. Noh, mis teha, kes ei proovi, tal ei õnnestugi. Muidugi oleks tahtnud, et lähed esimest korda ja kõik läheb ainult üles-üles-üles. Tagasilööke tuleb ju ikka."

Kreida jätkas: "Kui me võtame näiteks Rauno [Sappineni] - tal ju ka ei läinud esimene kord välismaal nii hästi. Aga ta tuli tagasi, võitis kaks korda aasta meesjalgpalluri tiitli ja läks siis Poola kõrgliigasse. Niisiis ei, see ei ole kindlasti minu jaoks lõpp!"