Kümnest viis ja neistki kaks ülikehvades oludes - niisugune on Premium liiga teise mängudevooru järel peetud kohtumiste  "õnnestumisprotsent". Esiliigades teise vooru enamik mänge siiski toimub, aga need on üle viidud sisetingimustesse. Teravaid küsimusi on seoses mängude toimumisega palju: kuidas edasilükkamisteni jõuti? Miks see otsus mõne mängu puhul tegemata jäi? Miks kõik, kaasa arvatud Premium liiga, ei võiks praegu katuse all mängida?

• Lumejalgpall - kas ebaõnn või ebaausus? "Juba start läks pakkudelt maha!"

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak kirjeldas, mil moel toimub mängude toimumise üle otsustamise protsess. Nagu selgub, läks nädalasiseste kohtumiste puhul käiku nii variant, kus esmalt küsiti klubide arvamust, aga ka selline, kus esmase otsuse langetas alaliit ning seejärel võeti seisukoht klubidelt. Miks just nii?

"Kui ilmateade on mängu toimumise osas kriitiline, siis alustame kohe mängu korraldava klubiga suhtlemist ning üldjuhul lepime kokku aja, mil teeme otsuse mängu toimumise või mittetoimumise kohta. Näiteks oli täna (kolmapäeva - K. J. K.) hommikul kell 11.30 koosolek jalgpalliliidu ja Pärnu Vaprusega seoses õhtuse Premium liiga mänguga Vapruse ja Narva Transi vahel. Vahetult enne kohtumist kõnelesime Ilmateenistusega ning saime neilt viimase info ilma kulgemise kohta Pärnus päeva jooksul. Selle info põhjal otsustasime ühiselt mängu ära jätta," selgitas Pohlak.

Otsuseni taheti jõuda enne keskpäeva, sest just siis kavatses Trans asuda Narvast teele Pärnu poole. Kui selle mängu osas oli otsus langetatud, asuti vaagima Kalju ja Flora kohtumise toimumist. Seda tehti Pohlaku sõnul esialgu ilma klubideta, sest ehkki formaalselt oli tegemist Kalju kodumänguga, vastutab selle toimumispaiga ehk Sportland Arena seisukorra eest selle omanik ehk alaliit.

"Ka selle koosoleku eel hankisime Ilmateenistuselt täpse ilmainfo, mille põhjal otsustasime, et ebanormaalselt suure tuulekülma tõttu ei ole mõistlik mängu pidada. Koosolekule järgnesid konverentskõned klubide ja klubide fännidega, kes samuti toetasid mängu edasilükkamist," kirjeldas Pohlak.

Kahele klubile ei leitud sobivat halli

Seejärel võeti alaliidus teemaks Esiliiga ja Esiliiga B kohtumised. Mõlema puhul otsustati viia mängud üle sisehallidesse, aga seda vaid juhul, kui mängu korraldav klubi on niisuguse variandiga nõus. Esiliigas lükkus edasi kaks kohtumist, sest Viimsi ja FC Tallinn ei soovinud oma kodumängust loobuda. Nii jäid praegu pidamata Viimsi duell Flora U21-ga ja FC Tallinna vastasseis Tabasaluga. Paide U21, FCI Levadia U21 ja Nõmme United tahtsid seevastu mängida, mistõttu nende mängud viidi Paide puhul üle Rapla ning kahe Tallinna klubi puhul Lilleküla jalgpallihalli.

"Esiliiga B-s oli kaks mängu juba niigi hallis, kolmanda viisime klubi soovil samuti sinna. JK Tammeka U21 võistkonna kodumänguks ei õnnestunud halliaega saada ja Saaremaal ei ole halli," märkis Pohlak. "Sellistes kriisiolukordades võtan tavaliselt protsesside koordineerimisest ka ise tihedalt osa, et kõik oleks konkreetne ja selge ning kõikide osapoolte huvid arvestatud," lisas ta, märkides seejuures, et ilmaprognoose vaadates tuleb kardetavasti mänge edasi lükata ka eeloleval nädalavahetusel.

"Mängud ei tohi toimuda ebanormaalsetes oludes"

Kuid miks ikkagi hangede vahel ja lumesajuga mängitakse? Pohlaku sõnul on tänavu tingimuste osas tegu erandliku hooajaga, kuigi ta möönab, et nii Flora-Harju kui ka Kuressaare-Harju mängu puhul mindi vastuolla enda kehtestatud põhimõtetega.

"Tegelikult on probleeme olnud harva ja enamikel hooaegadel ei ole meil lumega mänge rohkem kui teistes Euroopa riikide liigades. Tõsi, tänavu on selles mõttes olnud tavatult keeruline hooaja algus, kusjuures kahel juhul - FC Flora mängus Harju JK Laagri vastu ja FC Kuressaare kohtumises sama vastasega - on probleem tekkinud vahetult enne mängu või mängu ajal ning me oleme pidanud rikkuma reeglit, et ebanormaalsetes oludes mängu läbi viia ei tohi," nentis Pohlak.

"Rõhutan veel kord - mängud ei tohi toimuda ebanormaalsetes oludes - ja kuigi selliseid olukordi on juhtunud üldiselt harva, siis tänavu on nii kahel korral tõepoolest läinud. Aastaid või õigupoolest isegi aastakümneid tagasi olime jalgpalliliiduna valiku ees, kas hakata arendama klubijalgpalli, luues selleks vajalikud tingimused või keskenduda koondistele ning valik langes esimese variandi kasuks koos mõistmisega, et see saab olema keeruline," sõnas Pohlak.

Aga miks mitte hallis?

Pohlaku sõnul ei oleks alaliidul midagi selle vastu, et pidada väga kehva ilma korral kõik mängud sisetingimustes, paraku pole olemasolevad hallid tegelikult selleks sobilikud. Praeguseks kerkinud ja lähiajal kerkivate hallide näol on tema sõnul tegemist treeninghallidega, ehkki ka seal on mõned Premium liiga kohtumised peetud. Näiteks 2018. aastal lükati avavoor talveilma tõttu sootuks edasi ja teise vooru viiest kohtumisest neli toimusid Lilleküla jalgpallihallis.

Seal on aga vaatajatel võimalik mängu jälgida vaid ühelt otsatribüünilt ning küljejoonte kohalt kaardub halli katus väljaku kohale, mis tähendab, et pall satub tihti lakke. Pohlaku sõnul vajaks Eesti hädasti vähemalt ühte UEFA nõuetele vastavat halli ja selle rajamine on treeninghallide valmimise järel ka üks alaliidu prioriteete.