2002. aasta MM oli esimene suurturniir, mida minu silmad nägid. Olin siis 6-aastane. Sellele järgnes 2004. aasta EM ja nii edasi. Klubijalgpalli hakkasin jälgima nullindate keskpaigast, kui mulle sümpatiseeris Londoni Arsenal, sest seal mängisid Thierry Henry ja Cesc Fabregas. Olen siiani Arsenali fänn, aga Inglismaa koondis mulle ei meeldi.

Miks ma sellest kirjutan? Mulle on jäänud mulje, et väga paljud, kes Inglismaa klubijalgpalli rohkem jälgivad, loodavad, et Inglismaa koondis jõuab ka suurturniiridel kaugele. Võib-olla on mulle jäänud vale arusaam, aga meeldiv üllatus oli, kui sõjakorrespondent ja rindeoperaator Ivar Heinmaa, kes on samuti Arsenali fänn, rääkis "Pikk ette (ja MM-ile)" värskes osas, et ta ei ole Inglismaa poolt, kuigi koondises on ka mõned Arsenali mängijad.

Minuga on samamoodi. Bukayo Saka kuulub minu lemmikute hulka, aga Inglismaa koondis mitte. Kindlasti ei ole põhjuseks see, et Inglismaa koondises on nii vähe Arsenali mängijaid. Kusjuures Arsenali esindusmeeskonnas on üllatavalt vähe inglasi ja neist peaaegu pooled on koondises. Isegi kui Inglismaa koondis koosneks vaid Arsenali mängijatest, siis ma ei oleks nende poolt.

Võib-olla tundub see jabur, aga loodan igal suurturniiril, et Inglismaa põrub ehk jääb alagruppi pidama või kui saab alagrupist edasi, siis pudeneb kiiresti konkurentsist. Kui eelmine EM ja MM välja arvata, siis sel sajandil on nii ka läinud. 

Mul on mingisugune ebasümpaatia Inglismaa koondise vastu. Kust see on tekkinud? Ma ausalt öeldes täpselt ei teagi. Aga olen selle peale mõelnud. Ma arvan, et üks põhjus on see, et paljud jalgpallihuvilised minu tutvusringkonnas on alati inglastele pöialt hoidnud. Selles ei ole midagi halba, aga Inglismaa fänne on liiga palju ja ma ei taha olla nende hulgas.

Teine ja minu jaoks olulisem põhjus tuleneb inglaste arrogantsusest - nad ise arvavad, et nad on parimad ja Premier League on parim liiga maailmas. Jah, koondises on peaaegu alati olnud suurepärased mängijad ja minu arvates on praegu ka väga hea peatreener, aga inglaslik suhtumine häirib mind. Võib-olla on see lihtsalt minu kiiks.

Kindlasti lähevad Inglismaa koondise fännid närvi ja ütlevad, et teised suurriigid arvavad endast samamoodi. Ilmselt arvavadki. Itaallased võib-olla enam mitte, aga näiteks prantslased arvavad kindlasti, et nende koondis on maailma parim. Neli aastat tagasi ju oligi.

"Meil on üks maailma paremaid meeskondi. Oleme enesekindlad, aga me ei tohi olla liiga enesekindlad. Peame olema paremad kui teised. MM-il on seitse-kaheksa meeskonda, kes suudavad mängida tiitlile," sõnas Prantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps enne Katari MM-i.

Deschamps ütles niimoodi, aga mind see millegipärast ei häirinud. Vastupidi, mulle pigem meeldis, kuidas ta selle sõnastas, kuid kui nii oleks öelnud näiteks Gareth Southgate, Gary Lineker või kas või Bukayo Sako, siis ilmselt oleks häirinud.

Elan oma kiiksudega edasi ja loodan, et Inglismaa kaotab kaheksandikfinaalis Senegalile.