Pink. Esimest korda 14 aasta jooksul. Istud ja vaatad, kuidas sinu asemele toodud mees 17 minutiga skoori avab ja kangelaseks kerkib. Peagi tuleb ka teine. Ja siis kübargi.

Oled enda arust veel jätkuvalt tippvormis, aga teised seda enam ei arva. Pakud oma teeneid tippklubidele, ent ... keegi ei tahagi. Rohkem rahapakke pole sulle vaja, sa tahad suurimaid areene, suurimaid mänge. Kuid tasapisi pöörduvad kõik sinu vastu. Klubi, koondis, treenerid, fännid ...

Raske on aimata, mis toimub Cristiano Ronaldo peas ja mis emotsioonid on valitsenud viimase aasta jooksul tema hinges. Selle mõistmiseks peaks aimaja omama sama kõrget enesehinnangut, uskumist iseenda eksimatusesse ja ülimuslikkusesse. 99% inimestest see puudub, sest isegi kui niisugune egoistlik mõtteviis on mõnele neist omane, pole nad kerkinud oma elualal nii teravasse tippu.

On äärmiselt irooniline paradoks, et kõik see, mis on teinud Cristiano Ronaldost viimase 20 aasta jooksul maailma kõigi aegade ühe parema jalgpalluri, teeb temast nüüd päevast päeva aina suurema naerualuse. Et Portugali peatreener Fernando Santos ta MM-i kaheksandikfinaalis pingile istutas, oli ju kõigest järjekordne piisk karikasse.

2008 - Cristiano Ronaldo is not starting a game for Portugal at a major tournament for the first time since 2008 (also against Switzerland), ending a 31-game streak. Benched. pic.twitter.com/LW7MekodRa — OptaJoao (@OptaJoao) December 6, 2022

Katkes 31-mänguline seeria, kusjuures viimati ei mahtunud Ronaldo mõnel suurturniiril Portugali algkoosseisu 2008. aasta EM-il samuti mängus Šveitsiga. Avamäng oli ju pealtnäha alanud hästi, sest Ronaldo teenis ja realiseeris penalti, mille abil Ghanat võideti. Teises mängus jäi ta ametlikust väravast millimeetriga ilma, aga mängis selle sünni juures ikkagi olulist rolli. Tegelikult oli asi siiski märksa hullem.

Mängijate esitusi kümnepallisüsteemis hindav portaal Sofascore pani antud hinnete alusel kokku senise MM-i 11 kõige kehvemat mängumeest. Ning nimekirja "kroonib" Ronaldo nimi. Kolme alagrupimängu keskmiseks hindeks sai ta 6,37 ja see andis talle tagantpoolt kümnenda koha. Samasse "algrivistusse" kuulub veel mehi Katarist, Kanadast, Costa Ricast, Saudi Araabiast, Austraaliast ...

Portugali väljaanne A Bola korraldas küsitluse, millele vastanutest koguni 70% leidis, et Ronaldo koht ei ole algkoosseisus. Santos kinnitas pressikonverentsil, et ei pööra sellistele arvamustele tähelepanu, küll aga rõhutas ta pärast mängu Lõuna-Koreaga, et Ronaldo platsilt lahkudes tehtud žest - ründaja ise väitis, et vaigistas sõrme huultele asetades kõigest suud pruukinud vastaseid - ei olnud talle meeltmööda.

Cristiano Ronaldo is on the bench‼️

He has looked happier 😬 pic.twitter.com/jcfZE2tC5C — ITV Football (@itvfootball) December 6, 2022

Portugali liider ei ole enam Ronaldo, vaid Bruno Fernandes. Manchester Unitedist löödi ta minema ning ilmselt ootab ees Lähis-Ida, mitte mõni tippliiga. Ja veebruaris 38-aastaseks saava mehena ei ole Ronaldol pärast seda Euroopasse enam tagasiteed ilmselt isegi juhul, kui ta nõustuks mängima ilma palgata.

Lahkumine on muidugi raske. Kui oled aastakümneid vastanud küsimusele "kes sa oled?" sekundi murdosakski mõtlemata "jalgpallur", on ütlemata keeruline ühel hommikul ärgates vaadata peeglisse ja tõdeda, et enam sa seda pole. Kusjuures vanust pole sul ju tavamõistes palju ja vähemalt teist sama palju täisväärtuslikku elu peaks veel ees ootama. Lihtsalt tipptasemel jalgpalli mängimise aeg sai mööda.

Cristiano Ronaldo pole muidugi esimene suurepärane jalgpallur, kelle karjäär lõpule jõuab. Pea kõik teised on suutnud lahkuda väärikalt. Kuid Ronaldo jaoks, näib, on selle vastusega leppimise juurde jõudmise tee sedavõrd raskem, kuivõrd kaugemale ta kõigist teistest jalgpalluritest karjääri jooksul küündis. Laskuda pole ju vaja Munamäelt, vaid Mount Everestilt, ning nõlv paistab kuradima järsk. Kes küll ulataks abikäe?