Kristo Tohver VAR-ist EM-il: kõige tähtsam on õige otsus ja alles seejärel selle otsuse kiirus
EM-finaalturniiri 51 kohtumisest 48 on möödunud ilma, et kohtunikud oleksid kordagi tõusnud rambivalgusse. Selles aspektis on olnud tegu suisa erandliku suurturniiriga. Jah, väljakukohtunikud on videokohtuniku ehk VAR-i abil teinud tähtsaid ja mängu muutvaid otsuseid, aga ühegi puhul pole olnud suuremat vaidlemist.
Vikerraadio saates "Spordipühapäev" selgitas Eesti juhtiv jalgpallikohtunik Kristo Tohver enda nägemust, miks on VAR olnud edukas. "Kindlasti on VAR teinud suure sammu edasi stabiilsuse suunas. UEFA on paar viimast aastat VAR-i päris mõistlikult kasutanud. Mõned riiklikud liigad on olnud hädas tema rakendamisega, esimesena tuleb meelde Inglismaa. Aga igal pool on VAR iga aastaga mõistetavamaks muutunud.
Suure rahvusvahelise jalgpalli mõttes on see turniir olnud VAR-i jaoks suur samm edasi. Kõige tähtsam, et VAR on leidnud sekkumise joone. [On loksunud paika], et mis kohas on VAR-i poolne sekkumine vajalik ja mis kohas nad seda teha ei tohi. Kohtunike keeles on sekkumise joon kõrgemal. Rohkem asju lastakse läbi ja sekkutakse ainult siis, kui on ilmselgelt valed olukorrad," rääkis Tohver.
"Kohtunike tase on olnud kõrge läbi terve turniiri. Nad on teinud väga palju väga häid otsuseid. Näiteks viimastes mängudes on otse punase kaardid antud ära ilma VAR-i abita. Kõik sekkumised on olnud loogilised ja vajalikud. Olukordades, kus on olnud vaidlusi, kas peaks olema penalti või mitte, pole sekkutud.
Tuleb meelde Prantsusmaa alagrupikohtumine Saksamaaga, kus Mats Hummels libistas selja tagant Kylian Mbappe vastu. Osad arvasid, et on penalti, osad arvasid, et ei ole. Mõlematpidi argumente sai mõista, aga kindlasti polnud see koht, kus VAR oleks pidanud sekkuma. See hoiak on jalgpallile kasuks tulnud. Aga kindlasti VAR areneb paremuse suunas," lisas 2010. aastast FIFA kategooriat omav Tohver.
Kui reeglina on VAR-i abil langetatud otsused olnud sel EM-finaalturniiril pigem kiired (või kiiremad võrreldes klubihooajal nähtuga), siis Holland – Tšehhi 1/8-finaalis kulus Matthijs de Ligti eemaldamisega päädinud olukorra ülevaatamiseks ja hindamiseks umbes neli minutit, mida oli mitmete vaatlejate jaoks häirivalt palju. Kuidas selliseid pause lühendada?
"VAR-i puhul on nii, et kõige tähtsam on õige otsus. Ja järgmisena on tähtis otsuse kiirus. Mõlema aspekti kallal tehakse väga palju tööd. Muidugi oleks Matthijs de Ligti punase kaardi olukorras saanud natuke kiiremini tegutseda, aga lisaks punase kaardi otsusele oli vaja otsustada, kas polnud suluseisu ja kas eelnevalt ei olnud viga teistpidi.
Mõttekohtasid oli päris mitu enne, kui sai väljakukohtunikule öelda, et kollast kaarti tuleb ilmselt muuta. Saaks kiiremini ja selle kallal tehakse kogu aeg tööd, aga lõpuks kui on vaja, siis tuleb see aeg võtta," selgitas esimese Eesti kohtunikuna VAR-i litsentsi pälvinud Tohver poliitikat, mille alusel videokohtuniku süsteemi kasutatakse.
VAR-i kasulikkus ei seisne Tohveri sõnul aga ainult õigetes otsustes intsidentides, mis puudutavad penalteid, punaseid kaarte ja väravaid ehk õiglasemas jalgpallis, vaid see väljendub ka puhtamas jalgpallis.
"Kui vaatame VAR-i sekkumiste arvu, siis see on väike. Ülevaatuste hulk pole nii suur, et ta jalgpalli oluliselt mõjutaks. UEFA Meistrite liiga põhjal koostatud statistika näitab, et palli mängus viibimise aeg on pärast VAR-i juurutamist suurenenud, sest VAR teeb mängu puhtamaks. Näiteks karistusalas on vähem hoidmisi, mille ennetamisega kohtunikud peavad tegelema," ütles Tohver.
Kui ühes ERR-i jalgpallistuudios märkis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, et kuigi ta ise ei pruugi kuuluda VAR-i suurimate toetajate sekka, ei ole mõtet eirata, et VAR on tulnud jalgpalli selleks, et jääda. Tohveri meelest on see väga hea, sest kohtunikel on videokorduste pakutavat abi vaja.
"Olgem ausad, kui staadionil on 20-30 kaamerat, on ääretult ebaaus panna kohtunik olukorda, kus tema üksinda ei tea, mis toimus, aga ülejäänud maailm teab. Arvestades, kui kiireks jalgpallimäng on muutunud ja püüdlust õigluse suunas, siis ma ei näe tulevikku ilma VAR-ita. Ma olen täiesti kindel, et varem või hiljem jõuab ta ka väiksematesse riikidesse nagu Eesti," sõnas Tohver.
VAR-i vajalikkuses ei tohiks Eesti esikohtuniku hinnangul enam mingit kahtlust olla. Kohtunike töö EM-il on olnud edukas ka neis episoodides, kus VAR-i pole vaja olnud. Aga kaudselt on VAR aidanud kaasa ka täpsusele mujal.
"Esiteks on kohtunikutöö väga palju enesekindluse küsimus. Mida VAR annab? Ta annab kohtunikele meeletu enesekindluse. Nad ei pea muretsema, et järsku jääb mingi õnnetu olukord nägemata, vaid saavad tegeleda kõige olulisemaga, mis on mängude juhtimine, mängijate manageerimine ja probleemide lahendamine. Selle tulemusel on kohtunike kvaliteet tõusnud.
Teiseks teeb UEFA väga head tööd oma tippkohtunikega. Näeme vaikselt ka põlvkonnavahetust, turniirile on neljandate kohtunikena kaasatud mitmeid uusi kohtunikke, kes hakkavad tulevikus EM-finaalturniire vilistama. Kohtunike juhtimise süsteem toimib Euroopas väga hästi. See, et kohtunikest vähe räägitakse, on kiitus kõigile. Sportlikku jalgpalli on olnud väga palju. Vaenulikkust kohtunike suhtes väga ei näe," märkis Tohver.
Kollaseid kaarte on turniiril antud pigem vähe, sest kohtunikud on mängijaid usaldanud. Samas nägime nii 1/8-finaalides kui ka veerandfinaalides mitut otse punast kaarti jõhkra mängu eest (waleslane Harry Wilson, rootslane Marcus Danielson ja šveitslane Remo Freuler).
"Näha on seda, et kollast kaartide andmist hoitakse kinni ning kasutatakse seda rohkem mängu juhtimise huvides. Iga viga, mis õpiku järgi on kollane kaart, ei karistata kollase kaardiga, sest mängijad käituvad hästi ning teatud asju saab andeks anda ilma, et kohtumised käest ära läheksid. See on olnud UEFA sõnum kohtunikele, et tegeleda rohkem juhtimise ja vähem karistamisega. See on minu meelest väga kenasti toiminud.
Teisalt on mängijate turvalisus seatud väga selgelt prioriteediks. Paar punast kaarti, mis viimastes mängudes on tulnud, siis oleks argumente ka kollaste kaartide kasuks, aga punased on olnud igal juhul õiged otsused. Ja mulle tundub, et ka toetatud otsused. Kohtunikud lähevad jõhkramate vigade puhul kõhklematult punase kaardi peale," sõnas Tohver.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta