Jalgpallimaailmas räägitakse suurtest staarmängijatest, erinevatest meeskondadest, mängijate vigastustest, tiitlitest ning loomulikult võistlustest. Sellest kõigest räägitakse, kuna need on olulised muutvad tegurid. Need annavad fännidele aimu, kes võiks mingil võistlusel võita ning vastavalt sellele saavad nad teha oma spordipanused näiteks spordiennustus.online keskkonnas või mõnes teised. Suurema tähelepanuta on aga jäänud ilmastikutingimused ning nende mõju.

Kuigi taktika, mängijate vorm, vigastused ning treenerid saavad jalgpallivõistlustel suurema tähelepanu osaliseks, võivad väga suurt rolli mängida ka keskkonnatingimused. Nii mõnigi kord võivad nii ilmastiku- kui keskkonna tingimused kallutada vaikselt mängu tasakaalu, eriti kui mängijad satuvad harjumatutesse tingimustesse või isegi äärmuslikesse olukordadesse. Loodus võib mängida väga peent, kuid otsustavat rolli võitjate ja kaotajate väljaselgitamisel.

Ekvaatori lähedal olevad kuumused võivad staadionil olla mängijate jaoks raskesti talutavad, samas, kui mägistes keskkondades võib areenil vaevata hoopis hapnikuvaene õhk. Mängijad võivad oma tehnikat ning oskusi lihvida, vastupidavust treenida, kuid mõnikord võivad karmid ilmastikutingimused ka kõige parema sportlase mängu segi ajada. Kuidas kliima ja kõrgus merepinnast täpsemalt ühte jalgpallivõistlust mõjutada võib? Millised on kõige raskemad kohad, kus ühte võistlust pidada?

Kuidas kõrgus merepinnast mõjutab ühte jalgpallimängu?

Kõrgus merepinnast on väga oluline, eriti nendes spordialades, kus pikaajaline koormus mängijatele on suur. Suurtel kõrgustel mängimine võib tekitada märkimisväärseid füsioloogilisi probleeme vähenenud hapniku kättesaadavuse ehk hüpoksia tõttu. Selline seisund kahjustab aeroobset võimekust, vähendab vastupidavust ning vähendab taastumist suure intensiivsusega pingutuste vahel.

See aga tähendab, et näiteks jalgpallis, kui on vaheaeg kahe poolaja vahel, siis mängijad ei taastu pingutusest nii kiiresti kui madalamal merepinna kõrgusel mängides. Isegi küllaltki madalad, nagu näiteks 1200 meetrit merepinnast, kõrgused vähendavad mängijate sooritust oluliselt. Näiteks 2010. aasta FIFA maailmameistrivõistlustel Lõuna-Aafrikas läbisid mängijad 1200 meetri kõrgusel mängides 3,1% lühemat vahemaad võrreldes mängudega, mis toimusid merepinnale lähemal.

Kõige suuremad muutused vastupidavuses toimuvad aga veelgi kõrgematel kõrgustel. Näiteks on leitud, et ühes mängus vähenes 1600 meetri kõrgusel merepinnast mängides noorte mängijate jooksmise võime isegi 150%. Selline langus on aga väga kriitiline, arvestades seda, et mängus on just viimased 15 minutit tihtipeale sellised, kus tuleb endast kõik anda ning lüüakse võiduväravaid.

Sellised probleemid on just iseloomulikud neile pikaajalist vastupidavust nõudvatele spordialadele, mis leiavad aset suurtel staadionitel. Selge on see, et mõne teise spordiala puhul ei pruugi kõrgus merepinnast nii suurt rolli mängida. Näiteks golfis ei ole vaja nii suurt vastupidavust, kuna seal ei ole jooksmist. Poksimise puhul on staadionid enamasti sisetingimustes. Kes teab, milline spordiala domineerib järgmisel kümnendil, aga hetkel on selleks ilmselt jalgpall.

Millised on kurikuulsad kõrgmäestiku staadionid?

Kui ikka mäng toimub väga kõrgel merepinnast, siis tuleks sellega enne mängu ikka mõnda aega kohaneda. Soovitatakse isegi, et kui mäng toimub kõrgusel 3000 meetrit merepinnast, siis tuleks koguni kaks nädalat enne minna kohale ning kliimaga kohaneda. Sellistel põhjustel on tihtipeale kodumeeskondadel eelis võrreldes külalismeeskondadega või nende meeskondadega, kes tulevad hoopis teisest kliimast. Millised on aga need kurikuulsad staadionid?

Staadion nimega Daniel Alcides Carrión (Cerro de Pasco, Peruu)

See staadion asub 4380 meetri kõrgusel merepinnast ning on maailma kõige kõrgemal asuv professionaalne jalgpallistaadion. Meeskondadel, kes pole selliste kõrgustega harjunud, on sageli raskusi vastupidavuse säilitamise ja hapnikutarbimisega. Sellised olud võivad isegi põhjustada mängija kokkukukkumist jalgpalliplatsil.

Staadion nimega Hernando Siles (La Paz, Boliivia)

Boliivia koondise kindluseks on kahtlemata nende 3637 meetri kõrgusel merepinnast asuv jalgpallistaadion. Huvitav on see, et 2007. aastal keelas FIFA ajutiselt kõik mängud, mis toimusid kõrgemal kui 2500 meetrit merepinnast. Peamiseks põhjuseks oli hirm terviseprobleemide tekkimise ees. Keeld aga tühistati 2008. aastal, kuna üha enam oli hakanud toimuma laialdasi proteste, mis rõhutasid staadioni tähtsust riigile ja rahvale.

Kuidas kuumus küpsetab jalgpallivõistlusel?

Ei pea geenius olema, et mõista kõrge kuumuse negatiivset mõju jalgpallimängudele. Kui mängida üle 30°C kuumuses, võib see põhjustada kiiremat väsimist, läbitud vahemaa lühenemist ning eriti ohtlikke kognitiivsete funktsioonide halvenemist. Näiteks kui keskkonna temperatuur tõuseb 21°C-lt 43°C-le, võib mängijate läbitud vahemaa väheneda isegi kuni 7%.

Stress, mida keha võib kuumuse tõttu kogeda, võib viia dehüdratsiooni ja lihaste efektiivsuse vähenemiseni. Sellised tingimused nõuavad sagedasi vedeliku tarbimise pause, mida on mõningatel mängudel ka nähtud, eriti just suurvõistlustel. Samas sellised pausid võivad muuta mängu dünaamikat, kuna aeglustavad tempot ning võib suureneda vigade tegemise oht.

Küllaltki märkimisväärne juhtum leidis aset Denveris Manchester Unitedi ja AS Roma vahelise hooajaeelse mängu ajal. Mäng toimus 1600 meetrit merepinnast ning kuumus oli isegi 30°C. Selline kombinatsioon põhjustas aga nähtavat väsimust ja soorituse langust mängijate seas, mis omakorda tekitas tollases Manchester Unitedi treeneris, Louis van Gaalis suurt muret.

Millised on siis kõige raskemad kohad, kus mängida?

Kõrge kuumus ja suur kõrgus merepinnast loob jalgpallis mängimiseks väga kardetud keskkondi, kus loodus toob hirme ning teeb mängimise keeruliseks. Siinkohal võib vaieldamatult välja tuua need kaks kõige kõrgemat staadionit Daniel Alcides Carrión Peruus ja Hernando Siles Boliivias. Lisaks on staadioneid, mis ei ole küll kõrgel merepinnast, aga pakuvad kõrbekuumust. Millised need on?

Khalifa International Stadium (Doha, Qatar)

Qatari äärmuslik suvekuumus võib ulatuda isegi üle 40°C. Kuigi see konkreetne staadion on varustatud kliimaseadmetega, siis on piirkonna laiem kuumuse probleem näiteks üheks põhjuseks, miks otsustati nihutada 2022. aasta maailmameistrivõistlused talve peale.

King Fahd International Stadium (Riyadh, Saudi Araabia)

Suvine temperatuur Riyadhis ulatub isegi 45°C juurde ja vahel veelgi kõrgemale. Mängud lükatakse sageli ööajale ja kuumus on märkimisväärne mure just külalismeeskondadele.

Mängudele võtavad meeskonnad kaasa suure meeskonna, sealhulgas isegi personaaltreenerid, aga looduse vastu ei aita ka nemad. Jalgpallimaailmas ei ole kõige raskemateks mängukohtadeks tingimata suurimad või lärmakamad staadionid, vaid need, kus pannakse looduse poolt proovile nii keha kui ka pall.