Olime alati tahtnud mängida kõikvõimalike vastastega ja venelaste jalgpalliliidu peasekretär oli Türilt pärit ja me rääkisime temaga võimalikust Eesti – Vene mängust alati, kui kohtusime ja ta oli tõsine mees ja ei lobisenud ega lubanud niisama, aga kui ükskord ütles, et mäng tuleb, siis oli paari kuuga kokkulepe tehtud ja mäng Tallinnasse märtsi lõpupäevadele määratud ja meil oli hea meel, kuigi kunagi varem polnud Eestis märtsikuus jalgpalli maavõistlust peetud ja me teadsime, et väljaku ettevalmistamine saab olema suur töö.

Õnneks tuli ilus ja soe kevad ja 18. märtsil oli staadioni juures +15 kraadi ja me lugesime kokku, et aprillis oli Tallinnas Barcelonast soojem ilm rohkematel päevadel, kui vastupidi ja Kasepere Juks rääkis, et me võiksime mängudega veel varem alustada, sest talle tundus, et kevade tulek sõltub sellest, aga küllap on nii, et asjad paistavad sellistena, nagu sa neid vaatad ja veebruariski on vähemalt üks päev, millal mõne mäe lõunapoolsel küljel on võimalik puude vahel päikese käes mõnusalt lebada, märtsist rääkimata, nii nagu juunikuus on võimalik kelgutada, kui sa seda väga tahad.

22. märtsil oli staadionil esimene mäng ja Flora võitis Levadiat 1:0 ja Pasi oli Levadia treener ja peale mängu kaotuse üle kurb ja ta tuli minu juurde ja ma püüdsin teda lohutada, aga ta ei tahtnud ennast avada ja keeras jutu muljale, nagu ikka ja ütles, et ta on kurb minu pärast, sest kevadised mängud rikuvad muru ära ja mina omakorda vastasin, et kui Flora võidab Levadiat, siis ei ole mul murust kahju ja muru on meil selleks, et jalgpalli mängida, mitte vastupidi, aga Pasi oli rahutu olemisega ja ei tahtnud pikemalt muru üle arutada.

Venelased tulid kohale ja olid laia olemisega ja Juksil oli palju tegemist ja ta käis nendega forellikasvanduses ja venelased püüdsid kolme suure spordikoti jagu ja enne mängu pidi Juks korraldama staadionil venelaste garderoobipoolele ühte tuppa nende peatreeneri palvel laua suupistetega ja see oli treeneri mängueelse soojenduse ruum ja peale mängu leidis Juks sealt pooliku viinapudeli ja arvas, et peatreeneri soojendus jäi poolikuks ja see võis olla üheks põhjuseks, miks venelased mängu kaotasid.

Oper lõi paar minutit enne lõppu Sassi söödust 2:1 ja ma mõtlesin, et elus on kõik asjad omavahel seotud, sest Sass oli Türilt, nagu venelaste jalgpalliliidu peasekretär, kes venelased siia tõi ja Sassi isa oli venelaste peasekretäri venna sõber ja Mart Laar pidi peaaegu üle turvapiirde alla kukkuma, sest ta hüppas rõõmust kõrgele õhku ja see oli õige, sest Oper oli nagu Julius Kuperjanov, ainult selle vahega, et ta jäi elama ja mängu võit nagu Tartu rahu, ainult selle vahega, et Tartu rahu puhul olid asjasse segatud ka sakslased ja lätlased ja soomlased, aga A. Le Coq Arenal olid Eesti ja Venemaa ainult omavahel vastamisi ja linnas kaklesid vene fännid eestlastega ja staadionil politseinikega ja vene fännidel oli lipp kirjaga hozjajeva vernulis ja paljud õhkasid, et see on peaaegu nagu päris jalgpall.

Need vene mängijad, kes sõitisid Moskvasse, läksid otse staadionilt lennujaama, aga välismaal mängivad venelased viidi bussiga hotelli ja nad olid ülbed ja rahulolematud ja bussijuht oli naine ja Mostovoi ütles bussijuhile, et äkki on parem, kui tema ise bussi juhib ja Kasepere Juks juhtus seda kuulma ja ütles Mostovoile, et seda ei saa lubada, sest Mostovoi ei saanud mängu juhtimisegagi hakkama, kuigi see pidi lihtne olema ja bussist välja minnes ütles ainult Onopko bussijuhile “aitäh” ja “head aega” ja oli viisakas, aga see oli ette teada, et tema ja Titov on selles meeskonnas ainsad, kes lugeda ja kirjutada oskavad, kuigi tuleb tunnistada, et see on isegi suur arv.

Elus on kõik asjad tõepoolest omavahel seotud ja neli päeva hiljem võitis Narva Trans samal väljakul Florat 6:1 ja Gruznov olevat peale mängu Narva tagasi jõudes öelnud, et hozjajeva vernulis ja mulle tuli meelde, et ma olin kakskümmend aastat tagasi nõus Narva venelastele loovutama, kui selle hind olnuks kindla piiri tekitamine Sillamäe ja Jõhvi vahele, aga ma olin noor ja rumal ja tagantjärele on mul hea meel, et see nii ei läinud ja et piir on seal, kus ta on ja Sportland tegi Narva suure spordipoe ja riputas linna koos poereklaamiga üles Gruznovi pildi, sest tema oli eriti suur sangar, kuna osales Venemaa häbistajate häbistamises.

Venelaste president pakkus peale mängu lõppu, et mängime uuesti ja mida rutem seda parem, sest ka nemad tahaksid võita ja me olime mängimisega nõus, aga seda võimalust ei tulnud, sest meid loositi ühte alagruppi, mis teiseltpoolt tähendas, et see võimalus tekib lausa kaks korda ja kui kalendrit kokku lepiti, siis olid venelased lahkelt nõus mängima Tallinnas märtsi lõpul, mille vastu meil polnud midagi, sest meil olid sellega seoses head mälestused ja tuleb loota, et meil tuleb soe kevad ja et aprillis on päevi, mil Tallinnas on soojem kui Barcelonas rohkem kui päevi, mil on vastupidi, sest siis tuleb ilus jalgpalliaasta ja ka see, et Barcelona on praegu palju tugevam, kui aastal 2002 tundub olevat hea enne. Vohh!

Tekst avaldatud ka Eesti Päevalehe jalgpallilisasOlime alati tahtnud mängida kõikvõimalike vastastega ja venelaste jalgpalliliidu peasekretär oli Türilt pärit ja me rääkisime temaga võimalikust Eesti – Vene mängust alati, kui kohtusime ja ta oli tõsine mees ja ei lobisenud ega lubanud niisama, aga kui ükskord ütles, et mäng tuleb, siis oli paari kuuga kokkulepe tehtud ja mäng Tallinnasse märtsi lõpupäevadele määratud ja meil oli hea meel, kuigi kunagi varem polnud Eestis märtsikuus jalgpalli maavõistlust peetud ja me teadsime, et väljaku ettevalmistamine saab olema suur töö.

Õnneks tuli ilus ja soe kevad ja 18. märtsil oli staadioni juures +15 kraadi ja me lugesime kokku, et aprillis oli Tallinnas Barcelonast soojem ilm rohkematel päevadel, kui vastupidi ja Kasepere Juks rääkis, et me võiksime mängudega veel varem alustada, sest talle tundus, et kevade tulek sõltub sellest, aga küllap on nii, et asjad paistavad sellistena, nagu sa neid vaatad ja veebruariski on vähemalt üks päev, millal mõne mäe lõunapoolsel küljel on võimalik puude vahel päikese käes mõnusalt lebada, märtsist rääkimata, nii nagu juunikuus on võimalik kelgutada, kui sa seda väga tahad.

22. märtsil oli staadionil esimene mäng ja Flora võitis Levadiat 1:0 ja Pasi oli Levadia treener ja peale mängu kaotuse üle kurb ja ta tuli minu juurde ja ma püüdsin teda lohutada, aga ta ei tahtnud ennast avada ja keeras jutu muljale, nagu ikka ja ütles, et ta on kurb minu pärast, sest kevadised mängud rikuvad muru ära ja mina omakorda vastasin, et kui Flora võidab Levadiat, siis ei ole mul murust kahju ja muru on meil selleks, et jalgpalli mängida, mitte vastupidi, aga Pasi oli rahutu olemisega ja ei tahtnud pikemalt muru üle arutada.

Venelased tulid kohale ja olid laia olemisega ja Juksil oli palju tegemist ja ta käis nendega forellikasvanduses ja venelased püüdsid kolme suure spordikoti jagu ja enne mängu pidi Juks korraldama staadionil venelaste garderoobipoolele ühte tuppa nende peatreeneri palvel laua suupistetega ja see oli treeneri mängueelse soojenduse ruum ja peale mängu leidis Juks sealt pooliku viinapudeli ja arvas, et peatreeneri soojendus jäi poolikuks ja see võis olla üheks põhjuseks, miks venelased mängu kaotasid.

Oper lõi paar minutit enne lõppu Sassi söödust 2:1 ja ma mõtlesin, et elus on kõik asjad omavahel seotud, sest Sass oli Türilt, nagu venelaste jalgpalliliidu peasekretär, kes venelased siia tõi ja Sassi isa oli venelaste peasekretäri venna sõber ja Mart Laar pidi peaaegu üle turvapiirde alla kukkuma, sest ta hüppas rõõmust kõrgele õhku ja see oli õige, sest Oper oli nagu Julius Kuperjanov, ainult selle vahega, et ta jäi elama ja mängu võit nagu Tartu rahu, ainult selle vahega, et Tartu rahu puhul olid asjasse segatud ka sakslased ja lätlased ja soomlased, aga A. Le Coq Arenal olid Eesti ja Venemaa ainult omavahel vastamisi ja linnas kaklesid vene fännid eestlastega ja staadionil politseinikega ja vene fännidel oli lipp kirjaga hozjajeva vernulis ja paljud õhkasid, et see on peaaegu nagu päris jalgpall.

Need vene mängijad, kes sõitisid Moskvasse, läksid otse staadionilt lennujaama, aga välismaal mängivad venelased viidi bussiga hotelli ja nad olid ülbed ja rahulolematud ja bussijuht oli naine ja Mostovoi ütles bussijuhile, et äkki on parem, kui tema ise bussi juhib ja Kasepere Juks juhtus seda kuulma ja ütles Mostovoile, et seda ei saa lubada, sest Mostovoi ei saanud mängu juhtimisegagi hakkama, kuigi see pidi lihtne olema ja bussist välja minnes ütles ainult Onopko bussijuhile “aitäh” ja “head aega” ja oli viisakas, aga see oli ette teada, et tema ja Titov on selles meeskonnas ainsad, kes lugeda ja kirjutada oskavad, kuigi tuleb tunnistada, et see on isegi suur arv.

Elus on kõik asjad tõepoolest omavahel seotud ja neli päeva hiljem võitis Narva Trans samal väljakul Florat 6:1 ja Gruznov olevat peale mängu Narva tagasi jõudes öelnud, et hozjajeva vernulis ja mulle tuli meelde, et ma olin kakskümmend aastat tagasi nõus Narva venelastele loovutama, kui selle hind olnuks kindla piiri tekitamine Sillamäe ja Jõhvi vahele, aga ma olin noor ja rumal ja tagantjärele on mul hea meel, et see nii ei läinud ja et piir on seal, kus ta on ja Sportland tegi Narva suure spordipoe ja riputas linna koos poereklaamiga üles Gruznovi pildi, sest tema oli eriti suur sangar, kuna osales Venemaa häbistajate häbistamises.

Venelaste president pakkus peale mängu lõppu, et mängime uuesti ja mida rutem seda parem, sest ka nemad tahaksid võita ja me olime mängimisega nõus, aga seda võimalust ei tulnud, sest meid loositi ühte alagruppi, mis teiseltpoolt tähendas, et see võimalus tekib lausa kaks korda ja kui kalendrit kokku lepiti, siis olid venelased lahkelt nõus mängima Tallinnas märtsi lõpul, mille vastu meil polnud midagi, sest meil olid sellega seoses head mälestused ja tuleb loota, et meil tuleb soe kevad ja et aprillis on päevi, mil Tallinnas on soojem kui Barcelonas rohkem kui päevi, mil on vastupidi, sest siis tuleb ilus jalgpalliaasta ja ka see, et Barcelona on praegu palju tugevam, kui aastal 2002 tundub olevat hea enne. Vohh!

Tekst avaldatud ka Eesti Päevalehe jalgpallilisas