Portugali kapteni Cristiano Ronaldo tunne 24. märtsi MM-valikmängus Aserbaidžaaniga on kodune, nagu võõrustaja rollis oleva võistkonna liikmele kohane. Aga tema meeskonnakaaslaste jaoks mitte, sest mäng ei toimu Lissabonis, vaid Torinos, Ronaldo koduklubi Juventuse areenil.

Portugali jalgpalliliit teatas nimelt eile, et Jose Alvelade nimelisele Sportingi staadionile planeeritud MM-valikmäng Portugal – Aserbaidžaan on üle viidud Torino Juventuse areenile. Ilma selle lükketa pidanuks Portugal ilmselt läbi ajama mitmete Inglismaa klubidesse kuuluvate juhtmängijateta.

Ning neid on Portugalil pea terve algkoosseisu jagu – Bernardo Silva, Ruben Dias ja Joao Cancelo Manchester Citys, Bruno Fernandes Manchester Unitedis, Rui Patricio, Joao Moutinho, Nelson Semedo, Ruben Neves ja Pedro Neto Wolverhampton Wanderersis, Andre Gomes Evertonis ja Diogo Jota Liverpoolis.

Kui koondisemängu 2020. aasta sügisel koroonaepideemiast tingitud pausi järel jätkusid, kehtestas FIFA reegli, mis vabastas klubid kohustusest mängijad koondistesse lubada, kui koondisest naasmise korral saab mängijale seoses riiklikul tasemel kehtestatud reeglitega osaks kauem kui viis päeva vältav isolatsioon.

Just sel põhjusel ei saanud Erik Sorga aidata septembris ja oktoobris Eesti koondist. Sorga on USA kõrgliigaklubi D. C. Unitedi jalgpallur ning Euroopast Ameerikasse naastes pidanuks ta läbima kahenädalase eneseisolatsiooni. 2019. aasta lõpus koondise esiründajaks tõusnud Sorga oma kohta kaitsta ei saanud ja selle hõivas Rauno Sappinen, kes ei andnud seda käest ka novembris, kui USA-s hooaja lõpetanud Sorga aastase pausi järel koondise juurde pääses.

FIFA reegel kehtib endiselt, aga võrreldes sügisega on koroonaviiruseolukord muutunud ning mitmed riigid kehtestanud karmimad reisipiiranguid. Näiteks Suurbritannias, kelle Euroopa Liidust lahkumise üleminekuperiood ehk õiguslik seotus vahepeal lõppes, kehtib kord, mille järgi peavad kõik Punasesse Nimekirja kuuluvatest riikidest (hetkel on seal näiteks kogu Lõuna-Ameerika ja Portugal) saabujad 10 päeva lennujaama hotellis karantiinis veetma, kusjuures tippsportlastele erandeid ei tehta.

Sügisel nii karme reegleid polnud ning jalgpallurid said reisitud igasse maailma otsa. Valikmängud toimusid nii Aafrikas kui ka Lõuna-Ameerikas. Nüüd on olukord muutunud. Lõuna-Ameerikas peaks 25.-30. märtsini mängitama kaks vooru MM-valikmänge, sealhulgas superduellid Argentina – Uruguai ja Brasiilia – Argentina.

Liverpooli peatreener Jürgen Klopp ja tema Manchester Unitedi kolleeg Ole Gunnar Solskjaer teatasid sel nädalal antud pressikonverentsidel, et nende klubid oma lõuna-ameeriklasi (Alisson, Fabinho, Roberto Firmino, Edinson Cavani, Alex Telles) koondiste jaoks praeguses olukorras vabastada ei kavatse.

"Ma usun, et kõik saavad aru, et me ei saa lubada mängijaid koondisesse ja leppida, et sealt naastes peavad nad 10 päeva hotellis karantiinis istuma. Niimoodi asjad ei käi," sõnas Klopp ja lisas, et muuhulgas valmistaks talle muret ka asjaolu, et mängijad lahkuksid klubi koroonamullist, mis on Inglismaal osutunud üpriski pidavateks.

"Mullis on küll juhtumeid olnud, aga nüüd juba mõnda aega mitte ja kordagi ei tekkinud kollet. Oli kaks keerulist perioodi - novembrikuu koondisemängude aken ja jõulud. See viimane oli keeruline terve ühiskonna jaoks. Praegu lähevad asjad Inglismaal paremuse suunas (Suurbritannias edeneb vaktsineerimine jõudsalt ning valitsus tutvustas plaani, mille kohaselt kaotatakse juuni teises pooles kõik praegu kehtivad piirangud - O. J.). Seega me oleme märtsikuu koondiseakna pärast mures."

Reuters kirjutas eile, et Lõuna-Ameerika jalgpalliliit (CONMEBOL) ei soovi kolida valikmänge Euroopasse, mis oleks üks variant, aga kaugeltki mitte ideaalne, sest eelpool mainitud USA ja Euroopa vahelised reisipiirangud pole kadunud ning paljud Lõuna-Ameerika koondislased pallivad sarnaselt Sorgale MLS-is.

Samuti on keeruline kohtumisi edasi lükata, sest suvel on kavas Copa America, aga 18-voorulist valikturniiri on veel pidamata 14 vooru jagu. Iga viimne kui mängupäev järgmise aasta märtsini on juba hõivatud.

Olukorda kirjeldas Ekuadori jalgpalliliidu president Francisco Egas. "Ruumi pole, valikmänge pole kuhugi lükata. Euroopa klubid avaldavad tugevat survet ega soovi oma mängijaid valikmängudeks vabastada. FIFA peaks olema vahemees ja aitama jõuda ühise mõistmiseni," sõnas jalgpalliametnik.

Egase lootus, et FIFA sekkub ja niiöelda korra majja lööb, et koondisemängud ikkagi toimuda saaksid, on aga üpris asjatu. Seda tehes läheks FIFA vastuollu enda kehtestatud reegliga ja tema positsiooni nõrgestavatest juriidilistest vallatustest eelistab Gianni Infantino hoiduda. Teiseks pole FIFA-l suuremat tahtmist Euroopa tippklubidega konflikti minna, sest üheskoos on vaja realiseerida suurt tulu tõotav projekt koondnimetusega "laiendatud klubide MM".

CONMEBOL on ka välistanud variandi, et MM-valikkohtumised peetakse ilma osade Euroopas klubijalgpalli mängivate staarideta. See on täiesti mõistetav, sest kui Brasiilia – Argentina võistlusmäng peetakse B-rivistustega, muutub see farsiks. Säärase toote eest pole teleõiguste omanikud suuri summasid välja käinud ja nagu kõikidele jalgpalli katuseorganisatsioonidele, on teletulud ka CONMEBOL-ile eluliselt tähtsad. Toode peab olema esmaklassiline.

Mis on lahendus? Ilmselt tuleb Lõuna-Ameerika valiksarjas võtta tarvitusele Euroopas praegu juba väga tuttavaks saanud kolmemängulised koondiseaknad ehk lisada märtsi lõppu planeeritud kaks vooru tulevastesse koondiseakendesse. See on halb lahendus, aga globaalse pandeemia ajal häid variante laual sageli polegi.

Kuidas on olukord Euroopa valikmängudega? Esialgu teadaolevaid tõrkeid peale Portugali – Aserbaidžaani kohtumise ei ole, aga vaadates Meistrite ja Euroopa liigas toimunut, saab prognoosida parajat tohuvabohu.

Eile tuli teade, et Meistrite liiga 1/8-finaali Liverpool – Leipzig kordusmäng toimub sarnaselt avakohtumisele Budapestis, sest Leipzigi meeskonnal pole Saksamaal kehtivate reeglite tõttu võimalik reisida Inglismaale ilma, et nad peaksid sealt naastes 10 päevaks isolatsiooni jääma.

Inglise ajakirjandus tuletas selle pealt kohe, et Dortmundi Borussia ridadesse kuuluvad potentsiaalsed Inglismaa koondislased Jadon Sancho ja Jude Bellingham märtsikuu koondiseaknaks rahvusmeeskonnaga liituda ei saa.

FIFA erireegel annab Borussiale õiguse neid koondisesse mitte lubada ja pole põhjust arvata, et Bundesligas esinelikusse mahtumise ehk Meistrite liigasse kvalifitseerumise nimel kibedat võitlust pidav klubi seda õigust ei kasutaks. Eriti olukorras, kus kõigi Euroopa tippklubide rahaline olukord on koroonaepideemia tõttu kehv ning iga sent arvel. Meistrite liigasse jõudmine on Borussia jaoks mitmekümne miljoni euro küsimus.

Mida rohkem Euroopas erinevaid piiranguid kehtestatakse, seda keerulisemaks muutub EM-valikmängude planeeritud kava järgi läbiviimine. Ning eurosarjadega võrreldes kätkeb koondiseaken endas oluliselt tihedamat riikidevahelist sõelumist. Keskmise mängija graafik näeb ju välja selline: 1. sõidab koduklubi juurest kodumaale, 2. sõidab sealt koondisega ühte või kahte riiki, kus peetakse valikmängud, 3. sõidab kodumaalt tagasi koduklubi juurde.

Eesti koondist ootavad märtsis ees kodumäng Tšehhiga ning võõrsil-kohtumised Valgevene ja Rootsiga, millest viimane pole valikmäng, vaid maavõistlus. Eestisse tööle saabumiseks – professionaalne sporditegevus sinna alla liigitub – tuleb esitada negatiivne koroonatest ehk tšehhid saavad siia tulla küll. Samuti lubavad nii Valgevene kui ka Rootsi Eesti koondise riiki, kui delegatsiooni liikmetel on ette näidata negatiivne koroonatest.

Iseasi on aga, millise rivistuse võistkonnad kokku saavad. Näiteks kui Suurbritannia peaks kandma oma Punasesse Nimekirja ka Eesti, jäävad tšehhid kohe mitmest võtmemängijast ilma, sest ründaja Matej Vydra mängib Burnleys, poolkaitsja Tomas Soucek ja kaitsja Vladimir Coufal West Ham Unitedis ning kaitsja Tomaš Kalas Bristol Citys. Klubidel tekiks kohe alus ja põhjus Tšehhi jalgpalliliidust laekunud koondisekutseid eirata. Pole põhjust arvata, et seda võimalust ei kasutataks.

Euroopa koondised jäid FIFA erireegli alusel mängijatest ilma ka 2020. aasta sügisel peetud Rahvuste liiga mängudes, aga neid juhtumeid oli vähe, sest nad puudutasid ainult teistel mandritel töötavaid jalgpallureid (nagu Sorga).

Nüüd on aga õhus võimalus, et ka Euroopa sees ei saa mitmed mängijad koondisega liituda, mis tooks kaasa korvpallist tuttava farsi, kus finaalturniirile pääsemist otsustavaid matše peetakse poolsuvalistes koosseisudes (korvpallis põhjuseks FIBA ja Euroliiga tüli, mille tõttu viimane oma kalendris koondiseaknaid ei arvesta).

Kindlasti on jalgpallil soov iga hinna eest säärast farssi vältida. Seda näitas ka Portugali jalgpalliliidu otsus, millega ohverdati koduväljakueelis (mis publikukeelu tõttu niikuinii tavapärasest väiksem), et säilitada täiskoosseis. Järgnevad nädalad näitavad, kas ja millised Euroopa jalgpalliliidud peavad tegema sarnaseid otsuseid või muid kompromisse.