Naiste Meistrite liigas minnakse veerandfinaali korduskohtumistele vastu ajaloolisest kohast: mitte kunagi varem pole kõik neli matši lõppenud skooriga 1:0 (või 0:1). Nii valitseb kolmapäeval ja neljapäeval peetavate kohtumiste eel täielik teadmatus, kes lunastavad pääsme poolfinaali. Aga see pole veel kõik!
Naiste jalgpallis ja üleüldse igasuguses vutis on probleeme kamaluga. Üheks neist on aga käärid suuremate ja väiksemate vahel, lõhed ühe või teise riigi tippude vahel. Seetõttu võivad ka suure kaaluga matšid, kust on nõrgemad juba tegelikult välja poogitud (näiteks naiste Meistrite liiga veerandfinaalid), olla juba enne avavilet meeletult kaldu.
10 aasta eest lunastasid kõik neli naiste Meistrite liiga poolfinalisti oma pääsme päris lihtsalt. Juvisy (tänaseks Paris FC) alistas Göteborgi kahe mängu kokkuvõttes 4:1, sama skooriga pääsesid edasi ka Arsenal ja Wolfsburg. Nüüdseks kaheksakordne tšempion Lyon (kes toona jäi finaalis alla Wolfsburgile) võttis kahe mänguga koguni 8:0 võidu.
Järgneval aastal oli väikseimaks vaheks kolm väravat, suurimaks 11: Saksa tipp Potsdami Turbine hävitas itaallaste Sassari Torrese juba avamängu poolajaga. 2014/15 ja 1015/16 oli sääraseid purustustöid, kus väravate vahe rebenes kuuele tabamusele, kahes paaris.
Järgnevate hooaegadega kuivasid vahed küll törts kokku, kuid mitte päris. Sealjuures jagus ka frustratsiooni tekitavaid anomaaliaid: 19/20 hooajal mängiti veerandfinaalides niigi vaid korra läbi, kuid ikka suutis hiljem hõbedale tulnud Saksamaa meister Wolfsburg Glasgow' Cityga 9:1 teha. Mullu käristas Barcelona liigarivaal Real Madridiga peetud mängudega sisse viieväravalise vahe.
QF first legs ✅
Who'll progress to the semi-finals next week?#UWCL pic.twitter.com/tm5LVPHBNt — UEFA Women’s Champions League (@UWCL) March 22, 2023
Tänavu on seis aga teisiti, kõige paremas võimalikus võtmes. Siinkohal võiks muidugi vaielda, kas üheväravaline eduseis on näiteks viigist etem, aga emotsioone (rõõm võidu või kurbus kaotuse üle) ja sellest tulenevat pinget (kas edu suudetakse hoida või kas kaotust suudetakse võiduks pöörata) arvesse võttes on just selline seis täpselt õiges mahus kaasakiskuv.
Ja asi pole vaid ka tulemuses. Neljast matšist kolme puhul kalkuleeris UEFA välja, et pallivaldamine jagunes 51/49 ning ka pealelöökide osas jäid numbrid küllaltki samasse auku. Nimetatud ansamblist langesid välja aga Roma ja Barcelona: itaallaste pallivaldamine jäi 37% juurde, ka tehti enam kui poole vähem pealelööke. Nii võib naha vahele pugeda kerge hirm, et kodusel Camp Noul võivad hispaanlannad oma üleolekut veelgi võimsamalt demonstreerida.
Säärase võrdse seisu juures võiks aga ka väita, et asi on lihtsalt tõeliselt õnnestunud loosis, mida otseselt välistada küll ei saa. Samas saab kinni võtta faktist, et viimasel viiel aastal on kaheksa parema sekka jõudnud üks kindel viisik - Lyon, Wolfsburg, Barcelona, PSG ja Bayern - kelle omavahelised saginad on püsinud aastate jooksul võrdsed.
Näiteks Barcelona ja Bayern loositi käimasoleval hooajal ühte alagruppi ning kui avamängus rõkkas Camp Nou 3:0 võidust, siis kordusmadinas rõõmustas Allianz Arena 3:1 võidu üle. Mullu oli Bayernil grupis jagelemist Lyoniga ning kahe mängu kokkuvõttes jäädi 2:2 viiki, veerandfinaali matšidega alistuti 3:4 PSG-le. Finaali jõudnud Barcelona ja Lyon mängisid pääsme välja kaheväravalise eduga, kusjuures karika tõstsid 3:1 võidu võtnud prantslannad. Umbes samamoodi saaks jätkata küll ja veel.
Ewa Pajor is still the #UWCL top goalscorer 🔥
7 ⚽️ Ewa Pajor
5 ⚽️ Aitana Bonmatí
5 ⚽️ Sam Kerr pic.twitter.com/Qk2bNXyNJo — DAZN Football (@DAZNFootball) March 27, 2023
Muidugi on tegemist vaid numbritega, mida on tagantjärele hea serveerida. Samas, kui juba statistika ja numbrite meeletuks sissesöötmiseks läks, siis: tänavu löödi veerandfinaali avamängudega kokku neli väravat, 21/22 oli sama näitaja 12, enne seda kümme, 19/20 (kui peeti vaid üks mäng) koguni 17, enne seda taas kümme.
On siis kaitsed läinud nii palju kõvemaks, rünnakud nii palju kehvemaks, loos ikkagi nii hea või naiste vutt vähemasti tipus läinud kvaliteetsemaks ja ehk ka ühtlasemaks?
Usun, et nii üht kui teist. Numbrite virvarri taustal ei tohi unustada mängu ennast ehk et nii eelmise nädala teisipäeval kui ka kolmapäeval sai nautida tõeliselt kvaliteetset ja kaasahaaravat jalgpalli. Alustades Maximiliane Ralli mõõdetud tsenderdusest Arsenali karistusalasse, mida Lea Schülleril oli lausa lust rünnata ning lõpetades Guro Reiteni filigraanse keerutamisega väravaposti kõrvale. Usutavasti saab kompotti lisada ka kõvema kaitse, mis viib omakorda selleni, et mäng on läbimõeldum ja sealt edasi ka professionaalsem.
Kunagi ei saa maha kriipsutada ka õnnefaktorit - täppi võis minna loosiga või võis lihtsalt vedada ka avamängu tulemusega. Viimasele mõttele võiks kinnitust saada juba täna, sest teises ringis on esmalt vastamisi "kõige korrapäratumalt" mänginud Barcelona ja Roma. Samas tuleb kuklas hoida igas vutis kehtivat reeglit ehk et pall on niikuinii ümmargune.
Naiste Meistrite liiga veerandfinaali kohtumised (otsepilti näitab DAZN oma YouTube'i kanalil):
29. märtsil kell 19.45 Barcelona - Roma
29. märtsil kell 22.00 Arsenal - Müncheni Bayern
30. märtsil kell 19.45 Wolfsburg - PSG
30. märtsil kell 22.00 Chelsea - Lyon
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta