Iraani koondis ja MM-finaalturniir käivad viimasel ajal kokku nagu Saaremaa ja tuulik. Või nagu Pärnu linn ja muulid. Samamoodi käivad kokku Iraan ja Portugali jalgpallitreener Carlos Queiroz, kes küll vahepeal koondise juurest lahkus, aga kaks ja pool kuud enne suurturniiri algust meeskonnas uuesti juhtohjad haaras.

• Kolme lõvi tõehetk: kas kahte möiratust kroonib kolmas või taandub Inglismaa jälle toakassiks?
• 64 aastat ootust: Bale'i ja kompanii tähetund, luigelaul või mõlemad korraga?
• Pausi järel MM-ile naasnud USA valab kuuma asfalti küll hoolega, kuid töödejuhataja kvalifikatsioon paneb kukalt kratsima

Iraan osaleb Kataris oma kuuendal ja kolmandal järjestikusel MM-finaalturniiril, kuid alati on alagruppi pidama jäädud. Kahel viimasel MM-il on mängitud Queiroze juhendamisel. Kui 2014. aastal Brasiilias saadi alagrupis ühe punktiga viimane koht, siis neli aastat hiljem Venemaal ei olnud edasipääs sugugi kaugel, sest Hispaaniale ja Portugalile jäädi alla vaid punktiga.

2011. aastast Iraani koondise peatreenerina töötanud Queiroz lahkus ametist 2019. aastal, kui Aasia meistrivõistluste poolfinaalis kaotati Jaapanile 0:3. See oli portugallase 100. mäng Iraani koondise eesotsas - kaheksa aastaga jäi saldoks 60 võitu, 27 viiki ja 13 kaotust. Queiroz tegutses seejärel nii Kolumbia kui ka Egiptuse koondise peatreenerina, kuid loodetud edu ta ei saavutanud.

Ta lahkus Egiptuse koondisest omal soovil pärast seda, kui tänavu märtsis peetud MM-valiksarja otsustavas mängus kaotati penaltiseerias Senegalile ja jäädi suurturniiri ukse taha. See oli Egiptusele teine hoop järjest, sest ka mullu Aafrika meistrivõistluste finaalis kaotati Queiroze juhendamisele Senegalile penaltiseerias.

Queiroz naasis Iraani koondise juurde tänavu septembri alguses ehk umbes kaks ja pool kuud enne MM-finaalturniiri algust. Vahepealsel ajal juhendasid koondist belglane Marc Wilmots (6 mängu) ja horvaat Dragan Skocic (18 mängu), neist viimase käe all jõuti mängleva kergusega finaalturniirile.

Skocici võiduprotsent koondise peatreenerina oli koguni 83,33, kuid kohaliku meedia teatel olid meeskonnas lahkhelid, mis alaliidule ei meeldinud. Lisaks lubas augustis Iraani jalgpalliliidu presidendiks valitud Mehdi Taj juba oma valimiskampaanis, et toob Queiroze tagasi koondise peatreeneriks. Nii läkski.

Tagasilöögid ettevalmistusprotsessis

Queiroz kutsus koondisesse peaaegu kõik samad mängijad, kes olid seal ka Skocici ametiajal. 69-aastast portugallast on aga meedias kritiseeritud, et tema taktikalistes plaanides pole muudatusi toimunud ja koondis mängib samamoodi nagu eelmisel ametiajal 2011-2019. Tõsi, järeldused on tehtud kahe mängu põhjal, kui septembri lõpus kaotati Uruguayle 0:1 ja viigistati Senegaliga 1:1.

Enne finaalturniiri ootavad Iraani veel ees kontrollmängud Nicaragua ja Tuneesiaga, neist viimane toimub Kataris. Queiroz vastas koondise treeninglaagris ajakirjanike küsimustele ning kurtis, et tal pole olnud piisavalt aega, et meeskonda finaalturniiriks ette valmistada.

Lisaks ei ole kõik klubid oma mängijaid treeninglaagrisse veel lubanud. See valmistab Queirozele kõige rohkem muret. "Reaalsus on see, et meie ettevalmistus ei liigu õiges suunas," lausus peatreener möödunud esmaspäeval kohalikule meediale. "Ettevalmistus on oluline samm, sest ilma selleta on keeruline edu saavutada. Kui mängijaid ei ole siin, siis on keeruline nendega arvestada. Tõenäoliselt mõned neist kaotavad oma koha koondises."

"Meil on probleem Shojae Khalilzadehi ja Hossein Kanaanizadeganiga, kes on meie jaoks olulised mängijad. Kahjuks ei luba Katari klubi Al Ahli neil meiega treenida ja kui nad ei ole viis nädalat jalgpalli mänginud, siis meil on nendega väga keeruline arvestada. Kõik teised, sealhulgas austraallased, alžeerlased ja tuneeslased, lubati koondiste juurde, kuid meie mängijaid mitte."

Iraani esialgses koosseisus on ligi 40 mängijat, kuid neist paljud on veel oma koduklubide juures ja Queiroz peab nuputama, kes lõpuks finaalturniirile pääsevad. "Ma pean selle peale mõtlema, sest praegu peaks meie juures rohkem mängijaid olema. [Iraani klubi] Esteghlali mängijaid ka pole siin. Seega saan lihtsalt öelda, et meie ettevalmistusprotsess võiks olla parem," sõnas portugallane.

Täiendatud: lõpuks otsustas Quieroz võtta MM-ile kaasa 25 mängijat ehk lubatust ühe vähem. Omapärase erandina sõidab Iraani koosseisus turniirile koguni neli väravavahti.

Edasipääs on keeruline, aga mitte võimatu

Iraan asub maailma edetabelis 20. kohal, aga sellegipoolest ollakse B-alagrupis autsaider, sest kõik ülejäänud koondised - Inglismaa, USA ja Wales - on veel kõrgemal kohal. Tõsi, edetabelikoht võib petlik olla. Iraani puhul ilmselt ongi, sest nendest tagapool on paljud tugevad koondised. Kui ühtlasest alagrupist õnnestuks edasi minna, oleks see Iraanile kahtlemata kordaminek ja kõik muu juba boonus.

Graafik ei ole Iraanile soodne, sest avamängus minnakse vastamisi alagrupi soosiku Inglismaaga, kellega varem ei ole ametlikus mängus kordagi kohtutud. Samas kui läheneda olukorrale sellise nurga alt, et Inglismaa võidab alagrupis kõik mängud ja pääseb probleemideta edasi, siis võib Iraan graafiku endale soodsaks mõelda. Isegi kui avamängus saadakse kaotus, mis näib väga tõenäoline, siis korralik esitus ja kokkumäng võib laduda vundamendi edasiseks turniiriks.

Teises mängus ootab Iraani ees Wales, kellega on varem mängitud korra, aga ainus omavaheline kohtumine jääb aastasse 1978, kui sõprusmängus saadi üheväravaline kaotus. Mõistagi ei saa sellest mingeid järeldusi teha, kuid viimases voorus USA vastu võib Iraanil olla vaimne eelis. Iraan saavutas oma ajaloo esimese võidu MM-finaalturniiril 1998. aastal just USA vastu. Kaks aastat hiljem sõprusmängus lepiti viiki.

Meeskonna staar - Mehdi Taremi

30-aastane Taremi on praegu Iraani suurim nimi, keda kõik kohalikud jalgpallisõbrad jälgivad, sest ründaja paugutab väravad nii Meistrite liigas kui ka Portugali kõrgliigas. Iraani koondise eest on Taremi arvel 60 mänguga 28 väravat.

Meistrite liiga alagrupis, kuhu kuulusid lisaks Portole ka Club Brugge, Leverkuseni Bayer ja Atletico Madrid, lõi Iraani ründaja viis väravat ja andis kaks resultatiivset söötu. Porto saavutas alagrupis esikoha. Väravalööjate arvestuses jagab iraanlane Kylian Mbappe ja Mohamed Salahi järel kolmandat kohta.

5⃣ games
5⃣ goals
2⃣ assists

Some #UCL campaign for Porto's Mehdi Taremi so far. pic.twitter.com/clGxNuBE3J — 90min (@90min_Football) November 1, 2022

Portugali kõrgliigas on Taremi tänavusel hooajal löönud viis väravat ja andnud neli resultatiivset söötu. Eelmisel hooajal lõi Porto esiründaja 20 väravat, jäädes selles arvestuses alla vaid Darwin Nunezile, kes siirdus eduka hooaja järel Liverpooli. Taremi mängib Portos alates 2020. aastast. 

Silm peale - Alireza Jahanbakhsh

29-aastane ääreründaja (või ründav poolkaitsja) osaleb juba oma kolmandal MM-il ja see on tema suurim trump. Iraan vajab Jahanbakhshilt säravaid esitusi, et Taremil oleks rohkem ruumi ja esiründaja saaks oma võimalused paremini ära kasutada. Kui peaks juhtuma, et Sardar Azmoun ei saa turniiril mängida (loe altpoolt), siis vaatavad Iraani fännid aina rohkem Jahanbakhshi poole.

Jahanbakhsh on ka Inglismaa Premier League'i sõpradele tuttav nimi, sest iraanlane mängis kolm hooaega Brightonis, kust ta üle-eelmisel suvel naasis Hollandisse, kus esindab nüüd Rotterdami Feyenoordi. Varasemalt on ta Hollandis mänginud ka AZ Alkmaari ja NEC Nijmegeni ridades.

Suurim mure - tähtmängija vigastus

Puudulikust ettevalmistusprotsessist on ülevaade olemas, aga vaat et isegi veel suurem mure Iraani koondise jaoks on see, et klubijalgpalli Saksamaa Bundesliga klubi Leverkuseni Bayeri ridades mängiv 27-aastane ründaja Sardar Azmoun on kimpus säärelihase vigastusega. Klubi andis 10. oktoobril teada, et Azmoun jääb vigastuse tõttu eemale kuueks kuni kaheksaks nädalaks, mis tähendab, et tema MM-il osalemine sattus suure küsimärgi alla.

Sellisele koondisele nagu Iraan, kus ei ole eriti palju staarmängijaid, on Azmouni-suguse mängija kaotamine valus hoop, kuid kõik märgid näitavad, et ta siiski sõidab Katari ning alles kohapeal selgub, kas ja kui palju ta koondist aidata saab. Kui varasemalt mainitud Taremi ja Jahanbakhsh ei peaks mingi põhjusel Kataris õnnestuma ning Azmoun ei saa mängida, siis on Iraani seis keeruline.

2014. aastal koondisedebüüdi teinud Azmoun on Iraani eest 65 mänguga löönud 41 väravat, millest enamat on suutnud vaid kõigi aegade rekordimees Ali Daei ja Karim Bagheri. Lisaks Leverkusenile on ta klubikarjääri teinud Kaasani Rubinis, Rostovis ja Peterburi Zenidis.

Treener - Carlos Queiroz

69-aastasest portugallasest on omajagu juba kirjutatud, aga olgu veel mainitud, et Queiroz on lisaks Iraanile varem ka Lõuna-Aafrika Vabariigi (2002) ja oma koduriigi Portugali koondisega (2010) MM-il osalenud. Teisisõnu, Queiroz läheb MM-ile neljandat korda järjest ja kokku juba viiendat korda. Tema parim saavutus pärineb aastast 2010, kui Portugal jõudis kaheksandikfinaali, aga kaotas seal hiljem maailmameistriks kroonitud Hispaaniale.

Queiroze rikkalik CV koosneb peamiselt küll rahvusmeeskondadest, aga klubitasandil on mees töötanud Manchester Unitedis Sir Alex Fergusoni abilisena ning lisaks olnud ühel hooajal Real Madridi peatreener, aga Hispaania kuninglik klubi leppis tema juhendamisel La Ligas alles neljanda kohaga.

Kris Ilves: "Kui Iraani ründajad saavad hoo sisse, siis võib kõike juhtuda, aga ennustan, et Inglismaalt saadakse saun ning Walesile ja USA-le antakse korralik lahing. Edasipääs kaheksandikfinaali? Pigem mitte."

Mängud alagrupis:

E, 21. novembril kell 15.00 vs Inglismaa (Al Rayyan)
R, 25. novembril kell 12.00 vs Wales (Al Rayyan)
T, 29. novembril kell 21.00 vs USA (Doha)

Kinnitatud koosseis:

Väravavahid: Alireza Beiranvand (Persepolis), Payam Niazmand (Sepahan), Amir Abedzadeh (Ponferradina), Hossein Hosseini (Esteghlal).

Kaitsjad: Sadegh Moharrami (Zagrebi Dinamo), Ehsan Hajsafi (Ateena AEK), Shojae Khalilzadeh (Al Ahli), Milad Mohammadi (Ateena AEK), Morteza Pouraliganji (Persepolis), Hossein Kanaanizadegan (Al Ahli), Majid Hosseini (Kayserispor), Abolfazl Jalali (Esteghlal), Ramin Rezaeian (Sepahan), Rouzbeh Cheshmi (Esteghlal).

Poolkaitsjad: Saeid Ezatolahi (Vejle), Vahid Amiri (Persepolis), Saman Ghoddos (Brentford), Ahmad Nourollahi (Shabab Al Ahli), Ali Karimi (Kayserispor), Alireza Jahanbakhsh (Feyenoord), Mehdi Torabi (Persepolis), Ali Gholizadeh (Charleroi).

Ründajad: Mehdi Taremi (Porto), Karim Ansarifard (Omonia), Sardar Azmoun (Leverkusen).