Premium liiga 27. vooru mäng Tallinna FCI Levadia ja JK Narva Transi vahel kestis täpselt nii kaua, kuniks kohtunike jaoks sai vihmas ja lompidest küllalt. Täpsemini siis 49. minutini ehk meeskonnad said naha peale pausi uuesti märjaks ning ebaõnnestunud kahevõitluse peale marru minna, kuniks Joonas Jaanovits mängu esialgu pausile pani. Varsti kuulutati see selleks korraks lõppenuks.

Levadia ja Transi mäng oli avaminutist peale vihmane. Polnud kahtlustki, et väljak on libe - täpselt nagu Levadiale meeldib! - ning soosib kiiret ja tehnilist mängu. Ent mida aeg edasi, seda kurjemad plaanid lakkamatul sajul olid. Ehk selle asemel, et väljakut meeldivalt kasta, sai A. Le Coq Arenast üheks hetkeks plats, mis oli vaid loetud sammude kaugusel mudamaadlejate ideaalareenist.

Sekka muidugi ka vihmalombid, mis takistasid muidu kvaliteetsetel pallidel sihtkohta jõudmast. Nii ei lugenud enam ammu see, kelle jalg on täpsem või samm nõtkem - sest väljak oli seadnud oma mängureeglid, mis sundisid olema valmis enam-vähem kõigeks. Näiteks tuli teha palju ootamatuid suunamuutusi, sest muidu mujale minema pidanud pall takerdus lompi ja lähimad mängijad lihtsalt pidid reageerima. Või siis käidi sirge jala pealt kõhuli, sest putsakorgid ja murumätas keeldusid koostööst.

Neil momentidel võib ikka jaurata, et "tingimused on mõlema jaoks võrdsed", aga lõpuks polnud tingimustest ollagi. Ning see, et pall läks sagedamini soovimatut teed kui soovitud, ajas mängijad kergelt marru. Võitlused läksid aina lahtisemaks ja teravamaks ning hirm, et keegi lahkub väljakult väga tõsise vigastusega, ainult suurenes. Eriti ehmatav oli see, kui esimesel poolajal libises Sergo Kuhhianidze jõulise kontakti järel suure hooga otsajoone juures olevatesse reklaamtahvlitesse. Õnneks sai ta mänguga jätkata. Valusaid kokkupõrkeid, mis osalt on ka jalgpalli osa, oli teisigi.

"Mängu esimesed 20 minutit olid kindlasti väga mängitavad. Lihtsalt sadas ja muud midagi. Aga poolaja lõpus juba tekkisid mingid väiksemad lombid ja siis läks juba natuke naljakaks," vaatas FCI Levadia ründaja Robert Kirss intervjuus Soccernet.ee-le pooleli jäänud mängule tagasi. Veidral kombel polnud see tema jaoks esimene: 2019. aasta oktoobris mängiti kahes jaos FC Kuressaare ja Nõmme Kalju FC heitlus, millesse Kirss sekkus 58. minutil ehk umbes kolm minutit enne katkestamist.

• Videomeenutus: lendava teivashüppemati seiklused ehk Kuidas Kure ja Kalju kaks päeva järjest mängisid

Samasugune hoiak oli ka Transi tegevjuhil Konstantin Burdakovil. "Muru kohta oli mängu algus okei. Küll aga rääkisid mängijad, et esimese poolaja neli üleminutit olid raske. Ehk jah, algus oli okei, edasi ... läks nagu läks," kommenteeris Soccernet.ee-le narvakas. "Vastane on muidugi hea, aga esimene poolaeg oli meie poolt väga korralik. Levadial oli paar head võimalust ja meil ka. Mäng võinuks minna nii ja naa."

See oli vaid algus!

Nagu ikka, siis avapoolaja järel suundusid meeskonnad väljateenitud pausile. Samal ajal ei lõpetanud vihm kallamist, vaid kutsus sekka ka kerge äikesetormi. Kõige selle taustal hakkasid liiklema jutud, et mäng võidakse katkestada. Iga minut tundus sel vaheajal tavalisest pikem ning näis aina loogilisem, et meeskonnad ei naasegi. Lombid, mis juba avapoolajal tõmbasid mängu ilule kriipsu ja tekitasid pallurites frustratsiooni, ju vaid kasvasid!

Siis hakkas tunnelist mehi tilkuma. Tuli Levadia vahetusmees Ken Kallaste, kelle lompe vältiv energiline samm viitas, et võiks minna mänguks. Tuli ka kodumeeskonna väravavahtide valmisoleku eest hoolitsev Ain Tammus, kes oli vast juba nii läbivettinud, et jalutas sirge seljaga ühe lombi keskmesse, et mõõta selle sügavust. Vesi näis olevat minimaalselt pahkluuni! Varsti olid kõik tagasi väljakul, ent jäi arusaamatuks - miks?

"See oli ka meie küsimus! Miks me teist poolaega üldse alustasime?! Oli ju ilmselge, et mitte miski pole muutunud. Peakohtunik (Joonas Jaanovits - L. J.) ütles, et proovime. Noh, proovisime ja lõpetasime 3 minuti pärast," oli Burdakov arusaadavalt kriitiline. Olgu märk maas, et Joonas Jaanovitsi vile kõlas, kui mängukellal oli 48:22.

Ka Kirss nõustus, et paus ei parandanud midagi, vaid vastupidi. "Kui me teisel poolajal välja tulime, siis oli juba täiesti komöödia! Pall ei liikunud enam üldse ja oli rohkem rannajalgpalli vibe - pall jäi igale poole kinni," sõnas Levadia ründaja. "Eks me vist tulimegi selle pärast uuesti välja, et vaadata, kas on üldse võimalik mingit moodi ära mängida. Aga kohe saadi aru, et see pole enam jalgpallimängu moodi. See oli õige otsus mäng kinni pidada."

Mida arvab otsusest Transi leer? Burdakovi sõnul leidub erinevaid arvamusi. "Mõned mängijad oleksid tahtnud jätkata," sõnas ta, viidates vast ka Zakaria Beglarišvilile, kes istus pärast 20-minutilise pausi väljakuulutamist pikalt koos Taaniel Ustaga Transi pingil, lootes vast, et ehk saab ikkagi jätkata.

"Muidugi me mõistame seda otsust. Aga meie jaoks ei ole see olukord üldse hea, sest oleme ju külalisvõistkond. Kui me oleks oma kodus, siis oleks teine lugu. Aga me tulime Narvas Tallinnasse ja sõidame Narva tagasi, ning nüüd peame seda uuesti tegema, et mängima 40 minutit!" kurtis Burdakov. "Selline ebatavaline olukord. Ma arvan, et keegi kirjutab, et võimalik vaid Eestis!"

Mis saab edasi?

Esmalt jõudis vaid loetud inimeste kõrvu tõsiasi, et mäng pannakse 20 minutiks pausile, ning siis vaadatakse edasi. Läks ligi veerand tundi, kui väljakule sammusid kohtunikud koos klubide esindajate ja muidugi Beglarišviliga. Samal ajal muudkui sadas ja polnud lootustki, et lombid kuskile haihtuvad ja väljak muutub mängijasõbralikuks. Ent kohtunikud otsustasid asja veelkord üle testida, tammudes veerohkemates platsiosades ja proovides omavahel söötu lükata. 

Ligi kolmeminutilise testperioodi ajal näis Transi hoiak selline, et võiks ju ikka ära mängida. Samal ajal kui Tammus rüüpas vast midagi sooja ja proovis mõista anda, et suure osa väravavahikastist on neelanud lomp, mis ilmselgelt takistaks teisel poolajal Karl Andre Vallneril mängimist. Episood lõppes sellega, et asjaosalised läksid tagasi varju ning kõik teised staadionilviibijad pidid püüdma näha kohtunike või kõrgemate otsustajate pähe - mida see kõik nüüd ikkagi tähendab? Viis minutit hiljem sai lihtrahvaski teada, et mäng ei jätku.

Tekkis uus küsimus - kas homme pannakse siis edasi, sest juhend seda ju väidab? Korraga hakkasid vähemalt meediatribüünil mõtted tööle, et kellel on millised plaanid juba tehtud ja mida tuleks sellisel juhul ümber tõsta. Teadmatus kestis pisut enam kui kümme minutit, kuniks hõigati tiimidele välja, et pühapäeval ei jätkata. Rõhk langes sellele, et puudub kindlus, et väljak on umbes 16 tunni pärast kõlavaks avavileks mänguvalmis. Seda, millal järelejäänud pea 42 minutit ära mängitakse, pole veel ametlikult välja hõigatud.

"Ma oleks eelistanud homme mängida. Aga kuna tuli signaal, et ei mängi, siis nii on," sõnas Kirss, kes saab siis vaimu valmis seada pühapäevaseks trenniks. "Ega lõpuks ilma vastu ei saa. Peame lihtsalt need allesjäänud 40-45 minutit väga head ja korralikku mängu näitama. Tahame võita!" keskendus ta peamisele.

Trans avaldas teadmatuse juures muret ka selle kohta, millised reeglid jätkamise korral käiku lähevad. "On ebaselge, millise koosseisuga mängime. Ma ei usu, et samade koosseisudega on võimalik jätkata. See võiks keeruline olla ka kui mäng oleks homme. See ongi väga hea küsimus, millised need reeglid saavad olema," märkis Burdakov. "Vaimselt ... Poisid peavad lihtsalt järgmisteks mängudeks hakkama ette valmistuma. Aga jah, palju on veel ebaselge."

Levadia ja Transi Premium liiga 27. vooru mäng katkestati 49. minutil seisul 0:0. Eesti Jalgpalli Liit teatab mänguga jätkamise aja esimesel võimalusel. Levadia ja Trans on uuesti väljakul juba teisipäeval, kui neist esimene kohtub FC Kuressaarega ja Narva sõidab Tallinna FC Flora.