Londaku ja Bärengrubi abil vundament, Käidi ajal müürid - Bodö on väiksem kui Tottenhami areen, Glimt mitte


Norra ja Bodö/Glimt on mitmetel eri perioodidel olnud eestlastele parajaks proovikiviks. Lähiminevikust on meeles Mattias Käidi sutsakas, varasemast perioodist Pavel Londaku ja Alo Bärengrubi arvukad hooajad. Täna on Bodö/Glimt kui täiesti tundmatu maa, sest mänguks läheb Tottenhami vastu Euroopa liiga finaalkoha nimel.
Kui viimastel hooaegadel on Bodö/Glimt olnud Norra üks hirmuäratavamaid jõude, siis tegelikult veel kaheksa hooaja eest mängiti esiliigas. Too aastane sutsakas polnud juhuslik, sest sellest eelnevatel hooaegadelgi leiti end Norra kõrgliiga tabeli teisest poolest. Ka 2010-2013 oli Bodö/Glimt soliidne esiliigapunt. Selle eest said mingil määral vastutada ka Pavel Londak ja Alo Bärengrub, kes olid klubis koos kolm aastakest - 2008-2011.
Rohkem oli ikka Londaku õlul, kelle rikkalikku karjääri võiks julgelt defineeridagi läbi aja Norras: üheksa täispikka hooaega ja 198 kohtumist, mis teevad temast Transfermarkti andmetel Bodö/Glimti aegade 13. mehe. Nüüdne kindasangar Nikita Haikin marssis mööda 17 matši eest, klubi täielik legend Ulrik Saltnes on muidugi mägede ja fjordide taga.
Londak lahkus Bodö/Glimtist hooajaga 2015 ning siirdus seejärel valitsevasse meisterklubisse Rosenborgi. Kuigi eestlasest väravavahti nii palju vaja ei läinud, piisas neist mõnest mängustki ja Londak sai end uhkusega nimetada Norra 2016. aasta meistriks! Samal aastal kukkus eelviimasele ehk 15. kohale jäänud Bodö/Glimt esiliigasse ja peale seda hakkaski kuldne tulek pihta.
Kontravutist sai kaasaegne jalgpall
Bodö/Glimti endine abitreener Morten Kalvenes rääkis mõne aasta eest väljaandele The Athletic, kuidas aastani 2018 iseloomustati neid kui kontarünnakute meeskonda. Uued tuuled ei visanud ajalugu päris üle parda, kuid leiti, et mängus püsimiseks tuleb leida mingi nüanss juurde. "Otsustasime pressida tiimina kõrgemalt - kui olukord seda lubas, tõusimegi terve meeskonnaga kõrgemale. Muidugi, kui oli vaja madalat blokki hoia, siis seda me ka tegime, kuid eesmärk oli leida võimalus tõusta kõrgemale," avaldas 54-aastane norrakas, kes on nüüd Rootsis AIK-i juures.
Uus, Marcelo Bielsast inspireeritud vutt oli läbi ja lõhki nõudlik ning pidi hoidma mängijate valmisolekunivoo põhjas. 2018. aastal tööd alustanud peatreener Kjetil Knutsen pani mehed vahetpidamata rügama: kui pall lendas treeningul peetud mängus väravasse, pidi see tagasi mängu jõudma nelja sekundiga. Kui pall lendas auti ja aeg tiksus otsa, läks õigus mänguvahend väljakule tagasi visata vastasele. Ja nii edasi, et päris matšis ei saaks kellegi jaks otsa.
Kjetil Knutsen has quietly built something special at Bodø/Glimt…
Relentless pressing, smart rotations, and fluid build-up play.
After European upsets and domestic dominance, he’s become one of the most sought-after managers in Scandinavia.
One to watch 👀 pic.twitter.com/MOStO5MtGR — ThePuntersPage.com (@ThePuntersPage) April 10, 2025
Muidugi ei toonud mängijate ribadeks tõmbamine koheselt tulemust, kuid Bodö/Glimt ei väristanud. "Nägime, et meeskond liigub suurepärasel kursil. Mäng oli domineeriv, eriti võrreldes varasemate aastatega. See oli üks neist hetkedest, et kui üks läheb, lähme kõik," meenutas klubi spordidirektor Havard Sakariassen, kelle sõnul valitses samasugune hoiak terves klubis. "Olime 100 protsenti kindlad, et Kjetil on õige mees."
Teiseks Bodö/Glimti alustalaks sai formatsioon 4-3-3, mis teeb Sakariasseni enda elu ka lihtsamaks. Ja natuke ei tee ka. "Kuna nõudmised igale positsioonile on üsna selgelt välja joonistunud, siis otsime just mängijaid, kel on X-faktor. Neid, kes suudaksid Euroopas mänge otsustada," avaldas Bodö/Glimti üks ninameestest. Ta lisas, et kui lisaks sellele läheb vaja nii kogemust kui noorust, siis lõpuks loeb ikka vastupidavus - et kõik suudaksid Bodö/Glimti standardit hoida.
Esimesed norrakad sellises Euroopas
Kui Bodö/Glimt end tänavu Euroopa liiga poolfinaali mängis, sai neist esimene Norra klubi, kel on õnnestunud tugevuselt teises eurosarjas nelja parema sekka jõuda. Samal ajal on Konverentsiliiga lõpusirgel ka ühed rootslased - Djurgardens. Ülejäänud klubid on tulnud kokku ikka Euroopa suurest viisikust.
Knutseni leer, mis on riburadapidi seljatanud Porto, Braga, Besiktase, Tel Avivi Maccabi, Twente, Olympiacose ja viimati Lazio, peab järgmisena silmitsi seisma Tottenham Hotspuriga. Ning seda esimese hooga Londonis rohkem kui 62 tuhat pealtvaatajat mahutaval areenil. Terves Bodös pole nii palju elanikkegi - ligi 20 tuhat vähem!
Bodø/Glimt continue their extraordinary journey#UEL pic.twitter.com/OJGSGmYMZi — UEFA Europa League (@EuropaLeague) April 29, 2025
Aga piisab suurepäraselt neistki ja justkui vähemastki, et Aspmyra-nimelisel kunstmurustaadionil imesid korda saata. 2021. aasta sügisel suutis Bodö/Glimt ligi 5000 tuhande silmapaari ees lüüa AS Romale kuus ja saada vastu vaid üks, et lõpuks jõuda välja Konverentsiliiga veerandfinaali - et siis saada Romalt kahe mängu kokkuvõttes ikka 2:5 (2:1 võit ja 0:4 kaotus).
Toona kuulus Mattias Käit kogu täiega klubi nimekirja, kuid euronimekiri oli enne tema saabumist lukku läinud. Paraku jäi vigastuste ja muude murede küüsi langenud Eesti koondise poolkaitsja aeg klubis pooleaastaseks ning kirja läks vaid üksainus mäng Bodö/Glimti esindusmeeskonnas ning mõned ka duubli juures.
Ange Postecoglou, sina tead!
Enne seda, kui Bodö/Glimt Romaga veerandfinaalis uuesti kokku läks, võtsid nad jalad alt ka Glasgow' Celticult, kes ei mänginud toona mitte kellegi teise kui Ange Postecoglou käe all. Norrakad tegid Celtic Parkil 3:1, et siis kodus veel kaks otsa laduda. Kõik puhtalt selle nimel, et see Kreekas sündinud loots saaks oma "võidan alati teisel aastal" joru täie rahuga edasi ajada.
Aga nüüd on siis see teine aasta Tottenhamis ja kõige viimane aeg end liigutada. Inglismaa kõrgliigas on meister selgunud ning karikasarjadega läks samuti untsu. See jätabki lauale veel vaid Euroopa liiga, kus tuleb esmalt kukutada Bodö/Glimt ning seejärel alistada teise paari võitja - Athletic Bilbao või Manchester United.
"Ei, Bodö ei ole väike klubi - nagu võiks võrdluses meiega väita. Nad on siin, sest nad väärivad seda," parandas Postecoglou mängueelsel pressikonverentsil Norra ajakirjaniku küsimuse peale. "See ei ole ühekordne sähvatus. Nad alistasid nelja aasta eest Roma ja on nüüd igal aastal teinud seda klubiga, kes on väidetavalt suurem. Nad on kõike seda väärt. Ka poolfinaali - nad ei ole siin läbi õnne!"
Ning samal ajal näeb viimasel viiel hooajal vaid korra Norra meistritiitlist ilma jäänud Bodö/Glimt ise küll, et käes on üks suurimaid ja proovilepanevamaid võimalikke hetki. "Ma loodan, et me ei keskendu sellele sündmusele, aga mängule ja sellele, et oleksime meie ise. Otseloomulikult on tegemist ülisuure mänguga, aga ma loodan, et me suudame olla piisavalt julged, et minna Londonisse ja olla lihtsalt Bodö/Glimt," ihkab Sakariassen.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta