Šveitsis Nyonis loositi naiste Rahvuste liiga esimese hooaja alagruppide koosseisud. Teiste seas sai vastased teada Eesti naiste koondis, kes kuulub neljaliikmelisse alagruppi, kus on veel Iisrael, Kasahstan ja Armeenia.

Naiste Rahvuste liiga loosimiseks olid koondised vastavalt nende UEFA koefitsendile jagatud A-, B- ja C-liigasse. Eesti paigutus C-liigasse ning mängib loosi tahtel alagrupis C4, kus minnakse vastamisi maailma edetabeli 69. positsiooni hoidva Iisraeli, edetabeli 101. riigi Kasahstani ja 139. positsioonil oleva Armeeniaga.

Naiste koondise peatreener Anastassia Morkovkina jäi loosiga rahule. "Alagrupist edasipääs ei ole kunagi olnud nii käega katsutav. Kõik vastased on meile juba tuttavad. Oleme rahul, et saame Iisraeliga pidada juulis kaks maavõistlust. See annab võimaluse proovida enne punktidele mänge üksteise nõrkusi ja tugevusi. Meie eesmärk ei saa olla muu, kui alagrupi võit," rääkis Morkovkina jalgpall.ee vahendusel.

"Iga treening ja naiste Meistriliigas peetav mäng valmistab meid ette koondise esindamiseks. Kõik treenerid ja mängijad peavad mõtlema, et igapäevased tegevused aitaks meid üheskoos lähemale alagrupist edasi pääsemisele. Meie koondise treeneritena saame innustada, et seda veel suurema tahtmisega teeksime," lisas Morkovkina.

Kasahstan on äsja kaks korda alistatud

Eesti võitis möödunud aastal kahes MM-valikmängus Kasahstani, kusjuures Pärnu Rannastaadionil peetud kohtumises saavutati ajalooline 4:2 võit. Armeenia koondisega mängiti viimati 2009. aastal, kui Jerevanis toimunud kohtumises võitis Eesti koondis 3:0. Selles mängus lõi kaks väravat ka praegu peatreeneri ametit kandev Morkovkina. Iisraeliga on vastamisi mindud üheksal korral, millest kõigis on Eestil tulnud tunnistada vastaste paremust.

Rahvuste liiga näol on tegemist uhiuue võistlussarjaga, mille eesmärk on kasvatada sportlikult tasavägiste ja atraktiivsete mängude hulka ning anda võimalus võita tiitel uues võistlussarjas. Naiste Rahvuste liiga alustab oma esimest hooaega 2023. aasta sügisel ning võistlussari vältab 2024. aasta kevadeni. Rahvuste liiga järel algab reformitud süsteemiga EM-valiksari, mille tugevusgruppide koosseisud sõltuvad Rahvuste liiga tulemustest.

Mängus koht finaalturniiril

Rahvuste liigas võisteldakse kolme- või neljaliikmelistes alagruppides kodus-võõrsil printsiibil. Rahvuste liiga mängude tulemuste põhjal selgub, kas koondis säilitab järgmises võistlussarjas koha samas liigas, tõuseb automaatselt kõrgemasse liigasse, langeb astme võrra madalamale või osaleb selleks ettenähtud sõelkohtumistel.

Sõelmängudega on seejuures võimalik finaalturniirile pääse teenida kõigi kolme tugevusgrupi koondistel. Esimene ring viib A-liiga alagruppide 3. ja 4. kohal olevad koondised vastamisi C-liiga liidrite ja parimate 2. kohtade omanikega. Teise ringi pääseb nendest vastasseisudest edasi kaheksa koondist, kellega liituvad B-liiga siseste sõelmängude võitjad. Teises ringis osaleb kokku 14 koondist, kellest pooled teenivad koha EM-finaalturniiril. Otsepääsu finaalturniirile saavad A-liiga 1. ja 2. koha omanikud, lisaks neile ka võõrustajariigi koondis.