32. suveolümpiamängude jalgpalliturniiril on selgunud kaks sõelmängudele pääsejat (Rootsi ja Suurbritannia naiskonnad) ning ka esimene võistkond, kes alagrupiturniiri järel kindlasti koju sõidab (Saudi-Araabia meeskond). Aga suures plaanis ootab turniir kärgatust.

Kindlasti ei saa öelda, et senised mängud oleksid kulgenud intriigitult. Kaugel sellest. Rootsi 3:0 võit valitseva maailmameistri USA üle kaks päeva enne avatseremooniat oli pauk. Samas mitte saatuslik, sest kuna tosinast naiskonnast pääsevad alagruppidest edasi kaheksa, oli kohe selge, et see kaotus ei löö USA naiskonda sadulast.

Päev hiljem klohmis Brasiilia meeskonda 4:2 Saksamaad 2002. aastal nende samade võistkondade vahelist MM-finaali võõrustanud Yokohama Rahvusvahelisel Staadionil. Richarlison lõi kolm väravat, Dani Alves oli väga hea ning Saksamaa läbinisti kohutav, ent suureks kärgatuseks ei kvalifitseerunud seegi, sest sakslaste nõrkus polnud ju uudis, vaid suurte koosseisuprobleemide tõttu prognoositav.

Kuue EM-finaalturniiril poolfinaali jõudnud koondise liikmega Tokyosse saabunud Hispaania on mänginud küll konarlikult – 0:0 Egiptusega, 81. minuti väravast saadud 1:0 võit Austraalia üle – aga juhib nelja punktiga alagruppi ning kui just viimases voorus Argentinale ei kaota, siis pääseb kenasti veerandfinaali. Ei midagi põrutavat.

Meeste B-alagrupis on kahe vooru järel kõigil neljal meeskonnal tabelis võit ja kaotus, aga tegu on Lõuna-Korea, Hondurase, Uus-Meremaa ja Rumeeniaga. Mitte kellegi neist edasipääsemine või väljajäämine poleks sündmus suure S-iga. Aga vähemast paraku ei piisa, et olümpiamängudel löögile pääseda.

Või vaatame veel korra naiste turniirile. Brittide esiründaja Ellen White on löönud kolm väravat, Kanada superstaar Christine Sinclair seni ühe. Brasiilia legendid Formiga ja Marta mängivad vastavalt oma seitsmendal ja viiendal olümpial, Holland tagus Sambia puuri kümme palli ning Austraalia kapten Sam Kerr lõi Rootsile küll kaks väravat, aga eksis penaltiga.

Korvpall, ujumine ja debütandid saavad praegu jalgpallist jagu

Need kõik on vahvad sündmused, aga olümpiamängude kontekstis siiski üpris tavalised. Säärast draamat kohtab Tokyos igal spordialal ja igas võistluspaigas. Ükski jalgpalliturniiril seni juhtunud sündmustest pole praeguse seisuga piisavalt kõva lugu, et olümpiamängudel esile kerkida.

Kui kõrvale on panna USA korvpallikoondise kaotus Prantsusmaale, Jaapani judomaadlejate Uta Abe ja Hifumi Abe (õde ja vend) pooletunnise vahega võidetud olümpiakullad, rulasõidu, surfi ja tänavakorvpalli olümpiadebüüdid ning 18-aastase tuneeslase Ahmed Hafnaoui totaalne üllatuskuld meeste 400 m vabalt ujumises, siis jäävad jalgpalliturniiril senised kandvamad narratiivid tavaliseks.

Aga. Ei tasu kaotada lootust, et jalgpall peab ootama poolfinaalide ja/või finaalideni. On arvestatav variant kerkida suurde pilti juba alagrupiturniiri viimase vooruga. Kui naiste seas kulgeb kõik pigem ootuspäraselt (kui just Tšiili võõrustajast Jaapanist jagu ei saa ja neid konkurentsist ei lülita), siis meeste seas tõuseb fookusesse kohtumine Jaapan – Prantsusmaa.

Erinevalt naiste turniirist, kus veerandfinaali pääsevad ka kaks paremat kolmanda koha omanikku, on meeste süsteem halastamatum, kuna alagruppe on neli. Kaks paremat edasi, kaks tagumist koju. Ning A-alagrupi seis enne viimast vooru, kus kohtuvad Jaapan – Prantsusmaa ja Lõuna-Aafrika Vabariik – Mehhiko, on: Jaapan 6, Mehhiko 3, Prantsusmaa 3, LAV 0.

Võõrustaja Jaapan on alustanud kahe võiduga, mis tõstab kindlasti kohapealseid ootusi, aga samas võivad nad kaotuse korral surnud ringiga ka veerandfinaalist välja jääda. Ning kui see juhtub, on asjadega seotud ilmselt põneva taustaga 35-aastane Prantsusmaa koondise kapten ja ründaja, kahe esimese mänguga neli väravat löönud Andre-Pierre Gignac.

Klubide MM-il juba säras, kas ka olümpial?

Teise vooru mängus LAV-iga prantslased nii 0:1, 1:2, kui ka 2:3 kaotusseisust viigini aidanud Gignac on koloriitne tegelane. Milline Euroopa jalgpallur siirdub 29-aastasena mängima Mehhiko kõrgliigaklubisse UANL Tigres, aga teenib vaatamata sellele aasta hiljem kutse kodusel EM-finaalturniiril mängivasse koondisesse? Gignac.

Olgu lisatud, et 2016. aasta EM-finaalis Portugali vastu sekkus Gignac vahetusest ning oli lähedal võiduvärava löömisele, kui tabas normaalaja lõpus posti. Lisaajal võitis mäletatavasti juba Portugali tänu Ederi kauglöögile.

Gingaci 2021. aasta saldos on juba Tigresi finaali viimine klubide MM-i, kus ta oli võistluse suurim staar, sest lõi mõlemad väravad veerandfinaalis (2:1 võit Ulsan Hyundai üle) ja ainsa poolfinaalis (1:0 võit Palmeirase üle) ning pälvis turniiri Hõbepalli.

Kui ühena kolmest vanusepiiri ületajast meeskonda kaasatud ning ka kapteniks nimetatud 35-aastane Gignac suudaks Prantsusmaa olümpiakoondise Tokyos veerandfinaali (ja edasi tassida) ning samas hästi alustanud Jaapani konkurentsist lülitada, oleks see juba lugu, mida annab suureks rääkida ja kirjutada.