Valitseva Eesti meistri Tallinna Flora eurohooaeg on seni olnud nukker, sest esmalt kaotati suurelt sloveenidele ning nüüd mängiti Konverentsiliiga teise eelringi avamängus võõrsil 0:0 viiki San Marino meistri Virtusega. 

Meistrite liiga esimeses eelringis Sloveenia meistrile Celjele 0:5 ja 1:2 kaotanud Florale astus vastu Virtus, kelle eelmised kaks euromängu läksid veel halevmini - 1:7 ja 0:4 kaotused Rumeenia meistrile FCSB-le.

Nagu eeldada võis, võttis Flora koheselt initsiatiivi endale ning asus suruma. Esmakordselt jõuti avaväravale lähedale 8. minutil, kui rohevalgete kontrarünnak kulmineerus Daniil Kuraksini pealelöögiga, mille Alex Passaniti tõrjus nurgalöögiks. Korneri järel lennutas Vladislav Kreida palli värava ette, kust see põrkas Andrea Montanari peast posti. Taas olid florakad ohtlikud 17. minutil, mil Zenjov pääses karistusalas 45-kraadise nurga alt löögile, ent Passaniti oli jälle ülesannete kõrgusel.

Virtuse esimene ja avapoolaja viimane poolohtlik moment tekkis 31. minutil, mil Nicolo Vallocchia kauglöögiüritus lendas täpselt Evert Grünvaldile sülle. Kümme minutit hiljem proovis kaugelt Alessandro Pecci, aga lõi mööda.

Esimese vaatuse viimane märkimisväärne võimalus tekkis 44. minutil, mil keskkaitsja Andreas Vaher suunas Kreida nurgalöögi viiekasti joonelt peaga napilt üle.

Flora oli teise poolaja alguses korraks ohtlik, kui Daniil Kuraksin lõi 48. minutil Zenjovi jalalt tulnud palli peaga mööda. Järgnes võrdlemisi pikk vaikne periood, mis lõppes 61. minutil Flora ainsa 100-protsendilise võimalusega ...

Eestlased tulid kiiresti kontrasse ning Kreida leidis välisküljesööduga vasakult äärelt Kuraksini. 21-aastane ääreründaja võttis karistusalas Roberto Sabato ette, mängis temast mööda ja söötis värava ette, kust Zenjov lõi peale. Zenjovi üritus lendas Passaniti käte vahelt läbi ning oli teel väravasse, kuid kohavalikuga hiilanud Sabato klaaris joonelt.

Flora viimane ohtlik pealelöök sündis 76. minutil, mil kaitsjad klaarisid Kreida korneri, kuid hetk hiljem tuli karistusalasse uus tsenderdus, mille Zenjov saatis peaga posti. 90+4. minutil oli õhus ka Virtuse võiduvärav, kui vahetusmees Marseljan Mema jõudis palliga kasti ja lõi, kuid kuna albaanlane sättis liiga kaua, siis Mihhail Kolobov jõudis olukorda kohale ning blokeeris ürituse üle otsajoone.

Flora ja Virtus mängisid 0:0 viiki, mis tähendab, et järgmise teisipäeva korduskohtumine A. Le Coq Arenal stardib puhtalt lehelt. Soccernet TV näitab kell 19.00 algavat kohtumist otsepildis. Saadud viik on Flora peatreeneri Taavi Viigi jaoks senine parim tulemus, sest esimesed kaks mängu kaotati, kuid küllap see teda ega meeskonda kuigi palju õnnelikumaks ei tee. Soccernet.ee tähelepanekud mängust:

1. Viik lõpetas Flora selle sajandi kõige kehvema seeria

San Marinost saadud tulemus on kindlasti kõike muud kui rõõmustav, aga kui ekstra midagi positiivset otsida, siis vähemalt lõpetati sellega kohutav seeria - Flora polnud sel sajandil kordagi varem kaotanud neli mängu järjest. Kaotuste jada algas 4. juulil Tallinna Levadia vastu, kui kaotati 0:1. Seejärel jäädi Meistrite liigas alla Celjele ning enne kohtumist Virtusega alistuti 0:2 Tartu Tammekale.

Kolmemängulisi kaotuste seeriaid on Floral ette tulnud küll. Näiteks eelmisel hooajal kaotati esmalt Meistrite liiga avaringis Czestochowa Rakowile (Poola) 0:1 ja 0:3 ning seejärel saadi koduliigas Narva Transilt 1:4 ketukas. Ka siis hüpati kaotusterööbastelt maha viigiga, kui kodumäng Pärnu Vapruse vastu jäi 1:1. Kokku venis toona võiduta seeria viiemänguliseks, sest euromatšide eel viigistati Paide Linnameeskonnaga.

Flora tõmbas nüüd kaotuste jadale pidurit, aga suures pildis on ikkagi halvasti - nad on üle kuu aja võiduta. Viimati said florakad rõõmustada 19. juunil, kui nad olid kodus 3:1 üle Tammekast. Seejärel mängiti 1:1 viiki Nõmme Unitediga, saadi neli mängu järjest kolki ning nüüd on võiduta seeria juba kuue mängu pikkune. Kui kordusmäng Virtusega läheb penaltitele, siis on üpris reaalne, et seeria venib vähemalt kaheksa mängu pikkuseks, sest järgmisena astub liigas neile vastu Trans. Ja kui Flora kukub Virtuse vastu välja, siis nädal pärast Transi tuleb rinda pista Nõmme Kaljuga - no ei läheks kergemaks.

Aga kui Flora paneb kordusmängus Virtuse kotti - mis oleks ootuspärane, sest avamängus oldi mänguliselt etemad ning Tallinnas on San Marino meeskonnal raskem, sest koduseinte vahel on parem mängida ning küll Flora kasutab siis oma võimalused ära -, on laias laastus olukord rahuldav. Seis oleks Flora jaoks hea juhul, kui suudetaks naasta võidurajale.

Lisaks on Floral Euroopas käsil kaheksamänguline võiduta seeria. Viimane võit võeti 2022. aasta suvel Konverentsiliiga esimese eelringi avamängus soomlaste SJK vastu, kuid korduskohtumine kaotati ning kukuti välja.

2. Ei imestaks, kui Flora nimi läheb Virtuse klubihoone seinale

Kevadel esmakordselt San Marino kõrgliiga meistriks kroonitud Virtuse jaoks on tänavune suvi erakordne, sest mõistagi pole klubi varem eurosarjas osalenud. Nagu teame, algas eurohooaeg valusalt, aga nüüd on olemas väike põhjus rõõmustamiseks - Virtus suutis Euroopas esimest korda vältida kaotust.

Kuigi San Marino klubid on eurosarjas isegi võitnud ja paaridest edasi läinud - näiteks tunamullu alistas Tre Fiori Konverentsiliiga avaringis Luksemburgi klubi Eschi Fola ning tänavu pääses La Fiorita samas sarjas teise eelringi, kui lülitas konkurentsist välja Valgevene klubi Minksi Islotši -, siis riigi ajaloos on klubisid, kes on Euroopas ainult kaotanud: näiteks AC Juvenes / Dogana.

Ja noh, kuna Virtuse jaoks on tegu ikkagi esimese eurohooajaga ning peatreener Luigi Bizzotto ütles enne mängu Floraga kohalikule meediale, et meeskonnal pole ühtegi eesmärki, siis võib oletada, et iga väiksem saavutus kvalifitseerub õnnestumiste sekka. Ka see oli õnnestumine, kui Virtus lõi FCSB-le värava, sest mängijad tähistasid seda täie raha eest.

3. Flora kornerid ebaõnnestusid

Flora teenis 13 nurgalööki, mis on väga hea kogus. Aga sellest oli vähe kasu, sest ainult kaks neist olid ohtlikud: ühest sai avapoolaja lõpus Vaher peaga löögile, teise klaaris teisel poolajal 178 sentimeetrit pikk väravavaht Passaniti rusikatega.

13 nurgalöögist 12 andis Kreida. 24-aastase poolkaitsja kaks kornerit olid head ning ühe mängis ta lühidalt lahti. Allesjäänud üheksast pallist pea pooled jäid kas lühikeseks või väga lühikeseks, ülejäänud olid pikad või lihtsalt ohutult hõljuvad ning üks lendas üle otsajoone enne, kui jõudis värava ette. Viimase korneri andis vahetusest sekkunud Konstantin Vassiljev, aga ka tema tsenderdus jäi lühikeseks.

Tagantjärele targana võib öelda, et Flora oleks võib-olla pidanud rohkem kasutama lühikesi kornereid, sest kui korra seda tehti, lendas pall hetk hiljem posti.

4. Muru oli pehme

See võib kõlada küll totra vabandusena, ent kogu mängu vältel oli näha, et mängijad - ka Virtuse omad - ei suutnud pehme muruga kohaneda. Ka see võib olla põhjus, miks Kreida kornerid polnud parimad, sest keeruline on teravat palli anda, kui tsenderduse hetkel tugijalg vajub või libiseb.

Pehme muru tegi Florale karuteene ka üleminutite lõpus, kui Marco Lukka leidis oivalise läbisööduga karistusala lähedalt Rauno Alliku, kes tegi konksu parema jala peale, ent libastus. Oleks Alliku püsti jäänud, oleks Flora ehk skoorinud, kuid teadupärast oleksite eest poest piima ei saa.

5. Flora hilinenud vahetused

Flora kasutas Virtuse vastu ära kõik viis vahetust. Kaks esimest tegi Viik 67. minutil, mil platsilt lahkusid keskkaitsja Andreas Vaher ja ründaja Tony Varjund ning nende asemele tulid sama positsiooni mehed Mihhail Kolobov ja Rauno Alliku. Kuigi Alliku lisandumine andis Flora mängule pisut juurde, siis 85. minuti vangerdused olid tõhusamad.

Tol hetkel võttis Viik platsilt ära Mark Anders Lepiku, Robert Veeringu ja Kreida ning tõi nende asemele vigastuspausi järel alles teist korda väljakule jooksnud Rauno Sappineni, Lukka ja Vassiljevi. Nii Sappinen kui Lukka paistsid vähese ajaga hästi silma, kuid võib vaid oletada, et suurema mänguajaga oleksid nad suutnud veel ohtlikumad olla - ja kes teab, äkki ka võiduvärava lüüa.

Viik on veel noor treener, seega peab aru andma, et see on miski, millest ta saab õppida. Ja et võõrsilmängult naastakse koju viigiga, siis nüüd on 37-aastasel juhendajal võimalik teha kordusmatšis vigade parandus ja tüürida oma meeskond Konverentsiliiga kolmandasse eelringi. Seal astuks Florale vastu Islandi valitsev tšempion Reykjaviki Víkingur või Albaania meister Egnatia.

6. Mängu parim - Virtuse peatreener Luigi Bizzotto

Müts maha 64-aastase itaallase Bizzotto ees, sest suur osa 0:0 viigist tuleb kirjutada tema arvele. Aastatel 2011-13 San Marino koondise abitreenerina tegutsenud mees valis õige taktika - Virtus kaitses madalalt ja kompaktselt, mistõttu toetus Flora tsenderdustele, aga need polnud eriti ohtlikud. Samal ajal jõudis Virtus mõnel korral healt positsioonilt löögile ning näitas, et hea õnne korral võivad nad skoorida. Eks näis, kas Bizzotto taktika toimib ka Lillekülas või suudavad Viigi hoolealused tema bussi aknad kildudeks lüüa. 

Protokoll:

23. juulil kell 22.00 San Marino staadionil Serravalles

AC Virtus - Tallinna FC Flora 0:0

Hoiatused: 35. Tommaso Lombardi, 72. Alessandro Pecci, 90+6. Luigi Rizzo - 59. Markus Soomets, 72. Daniil Kuraksin
Peakohtunik: Dragomir Draganov
Abikohtunikud: Ivo Kolev, Hristo Hadžijski
Neljas kohtunik: Kristijan Kolev (kõik Bulgaaria)

Virtus: Alex Passaniti, Luigi Rizzo, Roberto Sabato, Aron Giacomoni, Nicola Gori (85. Nicholas Arrigoni), Elia Ciacci, Nicolo Vallocchia (64. Alessandro Golinucci), Andrea Montanari, Tommaso Lombardi (64. Sami Abdouzziane), Simone Benincasa (72. Marseljan Mema), Alessandro Pecci (85. Mario Barone).
Varus: Mirco De Angelis, Giovanni De Bartolo, Marseljan Mema, Mario Barone, Sami Abdouzziane, Matias Calagiovanni, Alessandro Golinucci, Nicholas Arrigoni.

Flora: Evert Grünvald, Robert Veering (85. Marco Lukka), Erko Jonne Tõugjas, Andreas Vaher (67. Mihhail Kolobov), Kristo Hussar, Vladislav Kreida (85. Konstantin Vassiljev), Markus Soomets, Daniil Kuraksin, Sergei Zenjov, Tony Varjund (67. Rauno Alliku), Mark Anders Lepik (85. Rauno Sappinen).
Varus: Silver Rebane, Kristen Lapa, Marco Lukka, Rauno Alliku, Rauno Sappinen, Konstantin Vassiljev, Mihhail Kolobov, Oscar Pihela, Sander Alamaa, Gregor Rõivassepp, Mark Hendrik Kukk.