Luup peale | It came home: Inglismaa Lõvikuningannad tegid Wembleyl seda, mis meestel tegemata jäi
Naiste Euroopa meistriks krooniti esimest korda Inglismaa, kes alistas kodusel Wembelyl lisaajale läinud finaalis 2:1 Saksamaa. Emalõvide hüüdnime kandva koondise kangelannaks tõusis finaali 110. minutil Chloe Kelly, kes väravaesise segaduse enda kasuks pööras ja palli võrku saatis.
Saksamaale algas finaal halvasti juba enne avavilet, sest soojendusel sai vigastada nende suurim täht Alexandra Popp. Kaks eelmist EM-i trauma tõttu vahele jätnud, ent sel turniiril juba kuus väravat löönud ja finaalis Kuldset Saabast kindlustada ihanud Poppi asendas algkoosseisus Lea Schüller.
Kui mänguks läks, oli inglannadel võimalus teha täpselt sama, mida tegid Inglismaa mehed samal staadionil veidi enam kui aasta eest – asuda kodust EM-finaali mõneminutilise mängu järel juhtima. Ellen White’i pealöögi püüdis aga kindlalt Saksamaa väravavaht Merle Frohms. Kohe oli Frohms kergelt hädas äärelt tulnud tsenderdusega ja pidi palli käest lahti laskma, et mitte maanduda sellega teisele poole väravajoont. Olukorras nägi oma võimalust White, ent teisel püüdmiskatsel oli Frohms juba kindel.
Kümnendal minutil avanes esimene hea võimalus sakslannadel, kui karistusalast pääses löögile Sara Däbritz. Mary Earpsil võinuks olla keeruline ristnurka sihitud pallini küündida, kuid väravavahi eest tegi töö ära kogenud kaitsja Lucy Bronze, kes löögi peaga pareeris. Kaks minutit hiljem proovis Däbritz kaugemalt, seekord mööda.
18. minutil pidid Saksamaa kaitsjad esmalt lükkama üle otsajoone Lauren Hempi äärelt antud karistuslöögi. Nurgalöögi järel jäi Frohms ründajate surve alla ja suunas palli taas nurgalöögiks, mille järel sai pealööki proovida Bronze. Ükski olukord ei olnud eraldivõetuna hirmohtlik, kuid tervikuna suutis Inglismaa vastased mitmeks minutiks kaitsesse suruda.
25. minutil oli Saksamaa meetri kaugusel juhtima asumisest – Lina Magulli nurgalöök tekitas inglannade värava all hirmsa segaduse, Earps tõrjus ning pall jäi mängijate vahel põrkama, enne kui puhtaks löödi. VAR uuris korraks ka võimalikku penaltit, ent mäng jätkus.
Kohe teenisid inglannad teise värava all ise karistuslöögi, millega Frohms kõige paremini hakkama ei saanud. Segaduse käigus tabas pall korraks ka Lea Schülleri õlavart, Wembley publiku penaltisoovid olid siiski liiast.
38. minutil õnnestus inglannadel kokku traageldada korralik rünnak. Paremale äärele spurtinud Beth Meadil oli karistusalas kolm sihtmärki, neist valis ta välja White’i, kes lõi aga napilt üle. Poolaja lõpp kuulus taas Inglismaale, Saksamaa värava ümber luurati pikalt ning otsiti löögikohti siit ja sealt, kuid ühtegi head võimalust enam ei avanenud.
Pausile mindi seega 0:0 seisult. Pallivaldamine oli avapoolajal sisuliselt võrdne, pealelöögid 6:4 Inglismaa kasuks, aga kui inglannad said neist löökidest raamideni suunatud pooled, siis sakslannad kolmveerandtunni jooksul mitte ainsatki.
Keep bringing the noise, @wembleystadium 🙌 pic.twitter.com/XILzVRZYRb — Lionesses (@Lionesses) July 31, 2022
Teiseks poolajaks tõi Saksamaa peatreener Martina Voss-Tecklenburg Jule Brandi asemel kolmenaiselise eesliini vasakusse serva Tabea Wassmuthi, lootes sellega rünnakut elavdada. Kõigest kaks minutit pärast sekkumist avaneski Wassmuthil pärast Millie Brighti eksimust kohe võimalus Earpsiga silmitsi pääseda, ent Saksamaa õnnetuseks valis ta söödu asemel löögi, mis lendas väravavahile sülle.
Veel kaks minutit hiljem pingutasid inglannad oma poolel söödumänguga üle ja löögile pääses Magull, kes saatis palli napilt postist mööda. Inglismaa vajas uut käiku ning teist poolaega oli mängitud vaid kümmekond minutit, kui pingilt sekkusid Alessia Russo ja Ella Toone, kes mõlemad sel turniiril korduvalt just vahetusest tulles ründemängu teravdada suutnud.
Nii ka nüüd. Keira Walsh nägi 62. minutil oma poolelt Toone’i spurti kaitseliini taha, andis pika söödu ning Manchester Unitedi ründaja tõstis palli karistusala joonelt pehmelt üle vasturutanud Frohmsi. Inglismaa 1:0 ees!
Teisel poolajal seni selgelt paremat ründemängu näidanud, ent ikkagi kaotusseisu jäänud Saksamaal jäi ülivähe puudu, et vaid kolm minutit hiljem vastu nõelata. Äärelt karistusalasse murdnud Magull tulistas posti, tagasipõrganud pall jõudis Schülleri jalale, sealt aga Earpsile sülle.
Voss-Tecklenburg tõi sisse aina ründavamaid mängijaid ja 78. minutil pääses Magull karistusalast löögile. Pall võinuks Earpsist mööda lipsata, kui kapten Leah Williamson poleks seda peatanud. Saksamaa tuli uuesti ja seekord edukalt. Inglannade kaitseliin oli oma rünnaku järel veidi tasakaalust väljas ning ilusa söödukombinatsiooni tulemusena Wassmuthilt söödu saanud Magull lõi viielt meetrilt Saksamaale viigi – 1:1!
Et normaalaja lõpuni jäi veel vaid kümmekond minutit, muutusid mõlema naiskonna rünnakud hoobilt palju ettevaatlikumateks. Inglannadel oli üleminutitel veel üks ohtlik karistuslöök ja Saksamaal seejärel vasturünnak koos karistuslöögiga, ent midagi ohtlikku ühestki enam ei sündinud. Lisaaeg!
Esimesed 15 minutit tõid küll meeletult võitlust, ent väga vähe võimalusi. Lisaaja avapoolaja lõpus vaatas VAR korraks Inglismaa karistusalas toimunut, nägemata siiski määrusterikkumist. Saksamaa näis värskem ja Inglismaa pidi peamiselt kaitses võitlema, kuid sai sellega hakkama.
Lühikese pausi järel õnnestus inglannadel veidi paremini palli hoida ja endale puhkust pakkuda, korra tõrjus Frohms kauglöögi üllatavas stiilis, aga edukalt jalaga. Ometigi sähvatas välk 110. minutil kui selgest taevast.
Hempi nurgalöök tekitas Saksamaa karistusalas nii palju segadust, et palli puhtaks lüüa ei suudetud. Väravavahi ees kaitsjaga võidelnud Chloe Kelly esimene sirutus pallini jõudmiseks oli napilt lühike, Frohms ei jõudnud aga tema ees põrganud pallile reageerida ning teisel katsel leidis Kelly väravavahi ja joonel seisnud kaitsja vahelt ruumi, kust pall läbi lükata. Inglismaa jälle 2:1 peal!
Kohe pärast kaotusseisu jäämist tekkis sakslannadel poolvõimalus, aga mitte midagi enamat. Inglannad venitasid oskuslikult aega ja tapsid mängu, 117. minutil võinuks Russo isegi finaali saatuse lõplikult otsustada, kui poleks napilt üle löönud. Kaks lisaminutit ei muutnud samuti mitte midagi. Ukrainlanna Kateryna Monzuli lõpuvile kuulutas midagi, mis kõlas jalgpallis esmakordselt – Inglismaa koondis oli tulnud Euroopa meistriks.
🏆 OUR ENGLAND. OUR CHAMPIONS. 🏆 pic.twitter.com/gf4BHUd5fW — Lionesses (@Lionesses) July 31, 2022
Soccernet.ee tegi haaravast finaalist järgmised tähelepanekud:
Finaal oli erakordselt võitluslik, samas ei mindud teineteise suhtes tooreks. Suur osa selles oli ukrainlannast kohtunikul Kateryna Monzulil, kes jagas mängu algusest peale ülima veenvusega kaarte, kui oli vaja jagada.
Juba viiendal minutil hüppas Ellen White sisse sakslannade väravavahile Merle Frohmsile, kes reageeris jõulise õlamüksuga. Avapoolaja keskel sai samamoodi vastastel mitu valusat vopsu Inglismaa puuri kaitsnud Mary Earps. Samuti vaieldi Monzuliga kohati päris agressiivselt, mis andis aimu sellest, et mõlemad finalistid on end lahinguks hästi häälestanud. Aga nagu naiste jalgpallis meeldivaks tavaks, ei hakanud ükski osapool tegema piinlikku teatrit ega muudmoodi kohtunikku mõjutama.
Mõlemad normaalajal löödud väravad mõjusid vastasele kerge šokina, nagu tihti juhtub. Aga ka ilma nendeta käis initsiatiiv kahe tunni jooksul käest kätte. Sakslannadele lisas indu teiseks poolajaks tehtud vahetus, samamoodi taastasid Inglismaa käigud nende ründeteravuse. Lisaaja algul näis, et edu käest andnud Inglismaa väsib aina rohkem, kuid viimaseks veerandtunniks leiti ometigi veel kuskilt ressursse, mida Saksamaal enam polnud. Vale oleks öelda, et Inglismaa tahtis võitu rohkem, aga nad lihtsalt jõudsid selle nimel grammikese enam vaeva näha.
2. Ühe kangelanna koha võttis teine
Alexandra Popp pidi olema tänavuse EM-muinasjutu peategelane. Saksamaa liider jäi kahest eelmisest finaalturniirist vigastuse tõttu eemale, viie aasta eest peeti just tema puudumist peamiseks põhjuseks, miks enne seda kuus tiitlit järjest võitnud sakslannad jäid pidama veerandfinaali. Popp lõi ühe värava teise järel, kerkis algkoosseisu ja Kuldse Saapa peapretendendiks.
Aga saatus on teinekord karm. Trauma finaalieelsel soojendusel jättiski ründaja pealtvaatajaks. Liidri rivistlangemine võib mõjuda mitmel moel – brasiillaste mäng lagunes 1998. aasta MM-finaalis Ronaldo müstilise haigushoo järel täielikult. 2016. aasta EM-finaalis varakult Cristiano Ronaldo kaotanud Portugal leidis seevastu uue hingamise.
ℹ️ @alexpopp11 has suffered muscular problems in the warm-up. Lea Schüller replaces her in the starting XI 🔁
WIR #IMTEAM 🇩🇪 #hungriGER #WEURO2022 #ENGGER pic.twitter.com/JJqXSYfHed — Germany (@DFB_Team_EN) July 31, 2022
Ja vahel on lihtsalt võimatu öelda, kuidas miski mõjub. Liverpool ei saanud 2018. aastal pärast Mohamed Salahist ilma jäämist Meistrite liigas võitu kätte, aga see jäi pigem teiste meeste äparduste taha. Kui palju Poppi puudumine nüüd Saksamaa võimeid pärssis? Küllap veidi ikka, ehkki ka teda asendanud Lea Schüller tegi hea mängu. Ometigi ei olnud Poppi sugust jõulist ründajat Saksamaal kuskilt võtta.
Tühja koha täitis sobival moel Inglismaa võiduvärava löönud Chloe Kelly. Mullu mais vigastas ta rängalt põlve, vigastus lubas väljakule naasta alles tänavu kevadel ehk ligi aasta hiljem. EM-il sekkus ta kõikides mängudes vahetusest, ent väravani ei jõudnud. Kuniks saabus finaal.
20 mängu, mitte ainstki kaotust. Selline on Sarina Wiegmani saldo Inglismaa koondisega.
Enamgi veel – 12 mängu, 12 võitu. Selline on Wiegmani saldo EM-finaalturniiridel.
Viie aasta eest Hollandi Euroopa parimaks tüürinud 52-aastane naine on pannud inglannad mängima mitte ainult tulemuslikku, vaid ka vaadatavat jalgpalli. Ning ühes on Wiegman nüüd kõigist kõrgemal – pole vahet, kas räägime naiste või meeste EM-ist, kahte erinevat riiki polnud võitjaks viinud veel ükski teine treener. Isegi tiitli kordamisega olid varem hakkama saanud vaid kolm juhendajat.
Sarina Wiegman.
That's it. That's the tweet. pic.twitter.com/tO8SmWOJNE — Lionesses (@Lionesses) July 31, 2022
Mis tõi edu? Nagu heade treenerite puhul ikka, siis enda nägemusele kindlaks jäämine. Ella Toone ja Alessia Russo tegid vahetusest sekkudes alagrupis järgemööda häid mänge, mispeale fännid ja ajakirjandus asusid nõudma nende lülitamist algkoosseisu. Wiegman jäi endale kindlaks – alustavad Ellen White ja Fran Kirby. Ning kui need kaks olid vastast juba väsitanud, tulid Russo ja Toone. Esimene sai lõpuks kirja neli tabamust, teine lõi lisaaja päästnud värava veerandfinaalis Hispaaniaga ja skooris ka finaalis.
Ajaloost veel nii palju, et seni oli EM-finaalides lisaajal löödud vaid kolm väravat. Kõik need oli löönud Saksamaa – kaks 1991. aastal ja ühe 2001. aastal. See oli ühtlasi ka viimane kord, kui finaal lõppes lisaajal. Toona lõi 98. minutil kuldse värava Claudia Müller. Aga nüüd tegid inglannad sellele lühikesele, ent veenvale seeriale lõpu.
While the goals of Beth Mead and Alessia Russo often grabbed the headlines, how good was Mary Earps throughout the tournament? Four clean sheets in six matches, conceding just twice. Made crucial saves against Spain and Sweden at key moments.
Proved herself as a top 'keeper. 👏 pic.twitter.com/OM0VCqGZl2 — George Smith (@_GeorgeSmith99) July 31, 2022
Ametlikult valiti finaali parimaks poolkaitsja Keira Walsh. Selle tiitli võinuks sama vabalt saada ka väravalööjad Toone või Kelly. Või standardolukordade meister Lauren Hemp, kelle nurgalöögist sündis ka võiduvärav. Või turniiri parimaks mängijaks valitud ja Poppi eest ka tänu väravasöötudele parima väravaküti auhinna näpanud Beth Mead. Või kaitset korras hoidnud Lucy Bronze või kapten Leah Williamson või ...
Enne finaali oli Earpsi selja taha palli löönud vaid üks mängija – Esther Gonzalez. See juhtus veerandfinaalis, kui isukad hispaanlannad Inglismaa kaitseliini päris tükkideks rebisid. Finaalis suutis Lena Magull korra värava lahti muukida, aga palju rohkem oli neid kordi, kus Earpsi õigeaegne sekkumine inglannad päästis. Ning väravavahi reibas enesekindlus näis olevat see x-faktor, mis kogu naiskonna õigele lainepikkusele häälestas.
Kes oli turniiri suurim võitja? Mõistagi ju Inglismaa? Ei, neile kuulub selles arvestuses teine koht. Suurim võitja oli naiste jalgpall, mis kasvatas viimaste nädalate jooksul Euroopa teadlikkust enda võlust kordades.
Paremat reklaami sellest, kuidas Inglismaa koondis lõpuvile järel koos 87 192 Wembelyle tulnud fänniga turniiri mitteametlikuks hümniks kujunenud Sweet Caroline’i laulis, olnuks raske soovida. Muide, see publikunumber märgib EM-finaalide – ei, mitte naiste EM-finaalide, kõigi EM-finaalide – rekordit. Nagu tabavalt märgiti, siis viimati suutis Inglismaa koondis midagi võita ju 1966. aastal. Naistel oli toona jalgpalli mängimine riigis üldse keelatud ...
Mõistagi on naiste jalgpallil veel palju teha ühiskonna laiapõhjalisema kaasamise osas, samuti on põhjendatult viidatud sellele, et EM-il osalejate ring on liiga tugevalt kaldu Lääne-Euroopa poole. Aga see saab ajaga vaid paraneda, kui eeskujud on niisugused nagu finaalturniir neid pakkus.
Ning viimaks, väike – ja samas suur – võit oli finaal ka Eesti jalgpallile. Kateryna Monzuli kohtunikebrigaadi liikmena sai tänumedali kaela ning sooja käepigistuse nii Inglismaa alaliidu presidendilt prints Williamilt kui ka UEFA presidendilt Aleksandr Ceferinilt finaalis varuabikohtuniku rolli täitnud Karolin Kaivoja. Et eestlannale usaldati finaalmänguks niivõrd vastutusrikas roll, tõestab veenvalt, et Kaivoja on kiirelt murdnud Euroopa kohtunike eliiti.
Protokoll:
31. juulil kell 19.00 Londonis Wembley staadionil
Inglismaa - Saksamaa 2:1 (0:0, 1:1, 1:1)
62. Ella Toone, 110. Chloe Kelly - 79. Lina Magull
Hoiatused: 23. Georgia Stanway, 24. Ellen White, 100. Alessia Russo, 111. Chloe Kelly - 40. Felicitas Rauch, 57. Lena Oberdorf, 57. Lea Schüller
Pealtvaatajaid: 87 192
Peakohtunik: Katerina Monzul (Ukraina)
Abikohtunikud: Marina Striletska (Ukraina), Paulina Baranowska (Poola)
Neljas kohtunik: Stephanie Frappart (Prantsusmaa)
Inglismaa: Mary Earps, Rachel Daly (88. Alex Greenwood), Leah Williamson, Millie Bright, Lucy Bronze, Keira Walsh, Georgia Stanway (88. Jill Scott), Lauren Hemp (120. Nikita Parris), Fran Kirby (56. Ella Toone), Beth Mead (64. Chloe Kelly), Ellen White (56. Alessia Russo).
Varus: Hannah Hampton, Ellie Roebuck, Alex Greenwood, Jessica Carter, Demi Stokes, Jill Scott, Nikita Parris, Chloe Kelly, Bethany England, Ella Toone, Lotte Wubben-Moy, Alessia Russo.
Saksamaa: Merle Frohms, Felicitas Rauch (113. Lena Lattwein), Marina Hegering (103. Sara Doorsoun), Kathrin-Julia Hendrich, Giulia Gwinn, Sara Däbritz (73. Sydney Lohmann), Lena Oberdorf, Lina Magull (91. Linda Dallmann), Jule Brand (46. Tabea Wassmuth), Lea Schüller (67. Nicole Anyomi), Svenja Huth.
Varus: Almuth Schult, Ann-Katrin Berger, Sophia Kleinherne, Lena Lattwein, Sydney Lohmann, Laura Freigang, Nicole Anyomi, Linda Dallmann, Tabea Wassmuth, Sara Doorsoun.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta