Brasiilias toimuva U17 MM-finaalturniiri poolfinaalis korraldasid väljakuperemehed ja prantslased sellise lahingu, mis kaunistaks iga suurturniiri. Brasside jaoks topeltehmatusega alanud kohtumine lõppes hilise võiduvärava ja peomeeleoluga.

• Vaata mängu tipphetki!

Brasiiliat tabas esimene hoop juba 7. minutil, kui karistusalasse murdnud Arnaud Kalimuendo-Muinga sai läbisöödu ja palli võrku saatis. VAR kontrollis küll suluseisu, ent korduse põhjal suutis prantslaste ründaja seda napilt vältida. Möödus vaid kuus minutit ja pall oli teist korda võrgus, seekordki polnud brasiillastel süüdistada kedagi peale enda – senise turniiri üks silmapaistvamaid ääreründajaid Nathanael Mbuku tegi stiilse soolo ja lõpetas selle täpse löögiga.

Brasiilia siiski kosus, valdas palli ja lõi võimalusi, kuid tõeliselt hea šansini jõuti alles poolaja viimastel sekunditel. Yan Couto sööstis karistusalasse, söötis palli keskele ja Mbuku libistas end tema eest läbi. Kontakt oli, Couto kukkus ja peakohtunik Ivan Barton määras penalti, kuid tühistas selle pärast videokorduse vaatamist.

Brasiilia murdumiseks olid kõik alused justkui olemas, kuid noorte meeste närv pidas vastu. Teist poolaega oli kulunud pisut üle veerand tunni, kui Kaio Jorge värava ees peaga pallini küünitas ja kodupubliku kisakoori vallandas. Indu saanud Brasiilia jätkas ründamist ja sai viimaks oma tahtmise, kui Veron pärast prantslaste värava all toimunud segadust lahtise palli võrku lajatas.

Kohe 2:2 järel oli prantslastel kuldne võimalus uuesti ette minna – Adil Aouchiche’i terava löögi tõrjus Matheus Donelli, Isaac Lihadji oli tühja väravaga silmitsi, aga lõi posti. 87. minutil said prantslased palli küll väravasse, ent suluseisust. Ning nagu ütleb jalgpallitõde, kui ei löö ise …

Kohe pärast prantslaste kiirelt läbi lõigatud võidurõõmu andis Donelli pika palli ette, see jõudis vahetusmehe Lazaroni, paar petet ning Melvin Zinga prantslaste väravas oli kolmandat korda löödud. Kuus üleminutit enam midagi ei muutnud, Brasiilia marssis kodusel peol finaali ja kohtub seal Mehhikoga. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

Mineirazo ehk “Mineirao agoonia” on termin, mille meenumine paneb Brasiilia jalgpallifänni tänase päevani ja ilmselt veel aastakümneid sügavaimastki unest kohkunult üles kargama, külm hirmuhigi otsa ees. 2014. aasta 8. juuli ehk päev, mil Saksamaa MM-i poolfinaalis brasiillaste unistuse kild killu haaval halastamatult mutta tampis, ei lähe jalgpallist ja jalgpallile elaval rahval niipea meelest.

Eelmistel põlvkondadel oli 1950. aasta Maracanazo, mille kordumist ei osatud iial karta. Pool sajandit värskemasse haava kukuks tänaseni otsekui soolatops igal hetkel, mil pisimgi sündmus jalgpalliväljakul seda meenutab. Ning kui sulle lüüakse MM-I poolfinaalis, olgugi see U17-vanuseklassi turniir, esimese 13 minutiga kaks väravat, hiilib külm ja halvav tunne mööda selgroogu taas üles … ega ometi JÄLLE?!

Noored brasiillased taastusid aga esimesest šokist üsnagi hästi, laskmata seisul piinlikuks minna. Tõsi, mängu tagasi tulemisest hoolimata ei õnnestunud neil avapoolajal Prantsusmaa kahele kiirele tabamusele vastata. Ent mis jäi puudu esimesel kolmveerandtunnil, tehti kuhjaga tasa teisel.

Mõlemas poolfinaalis võttis kohtunikel VAR-i üle kuulamine märkimisväärselt kaua aega. Lisaks iseloomustab seda turniiri asjaolu, et peakohtunikud käivad ülitihti olukordi ise väljakuäärse ekraani juures üle vaatamas, mis lisab veelgi ajakulu, kusjuures videopildi kerijad pole sugugi alati kõige osavamad.

Seekord on brasiillastel tõsiselt põhjust videokorduste üle nuriseda … või kas on? Avapoolaja lõpus, kui karistusalas kukkus Couto, andis El Salvadori vilemees Barton esmalt penalti, kuid kõhkluse järel. Sai ta selleks juhiseid VAR-ilt? Lõpliku otsuse võttis Barton igatahes vastu ise, käies ekraani juures ja otsustades (tõenäoliselt), et karistusalas aset leidnud vaieldamatu kontakt ei olnud vea vääriline. Võtmeotsus nii või naa, sest poolaja lõpus realiseeritud penalti oleks kodumeeskonna kindlasti mängu tagasi toonud, aga seda ei juhtunud. Veel.

Kui teisel poolajal 62. ja 76. minuti väravate puhul jälle VAR-i otsust oodati, lõi ilmselt iga brasiillase süda kolm korda kiiremini. Ent seekord videopilt halastas, mõlemad väravad jäid jõusse – esimese puhul ei olnud suluseisu, teise eel ei käinud pall üle otsajoone.

Nii jõutigi saatuslike lõpuminutiteni, kus kõik brasiillaste kannatused said mitmekordselt tasutud. Poolfinaali vääriliselt dramaatiline mäng viis nad finaali, kus on võimalus kirjutada uus rida mälumänguküsimusse – mis on ühist Egiptusel, Uus-Meremaal, Soomel ja Brasiilial?

Õige vastus: kui kodumeeskond pühapäevase finaali võidab, on nad just neis neljas riigis tulnud U17 maailmameistriks. Viimati tõsteti karikas pea kohale 2003. aastal kodust 11 000 kilomeetri kaugusel Helsingis Töölö staadionil, pärast seda pole aga ette näidata enamat kahe aasta tagusest pronksmedalist. Kas nüüd on jälle Brasiilia aeg või rikub Mehhiko ikkagi peremeeste peo? Pühapäeva kesköö toob selguse.

• VAATA JÄRELE: Prantsusmaa äratas, Brasiilia vaigistas minevikudeemonid

Protokoll:

Prantsusmaa - Brasiilia 2:3 (2:0)
7. Arnaud Kalimuendo-Muinga, 13. Nathanael Mbuku - 62. Kaio Jorge, 76. Veron, 89. Lazaro

Hoiatused: 66. Chrislain Matsima, 69. Brandon Soppy - 86. Daniel Cabral
Peakohtunik: Ivan Barton
Abikohtunikud: David Moran Santos (mõlemad El Salvador), Zachari Zeegelaar (Suriname)

Prantsusmaa: Melvin Zinga, Timothee Pembele, Chrislain Matsima, Nianzou Kouassi, Arnaud Kalimuendo-Muinga (68. Johann Lepenant), Enzo Millot (76. Haissem Hassan), Adil Aouchiche, Nathanael Mbuku, Naouirou Ahamada, Isaac Lihadji, Brandon Soppy.
Varus: Temitope Akinjogunla, Georginio Rutter, Marvin Tshibuabua, Melih Altikulac, Haissem Hassan, Amjhad Nazih, Waniss Taibi, Johann Lepenant, Darren Lima Semedo.

Brasiilia: Matheus Donelli, Yan Couto (83. Sandry), Henri, Luan Patrick, Daniel Cabral, Patryck, Veron, Kaio Jorge, Peglow, Diego (71. Lazaro), Pedro Lucas (56. Garcia).
Varus: Talles Costa, Marcelo Pitaluga, Garcia, Gabriel Noga, Renan, Sandry, Matheus Araujo, Lazaro, Cristian, Talles Magno.