Valitsev Eesti meister FCI Levadia on tänavu pidanud FC Floraga kolm võistlusmängu, kus pole suutnud lüüa ainsatki väravat ehk 270 minutit ja null tabamust. Premium liiga 9. vooru lõpetanud Tallinna derbi võitis Flora 2:0 nii, et Levadia ei suutnud 825 pealtvaataja ees isegi mitte ainsatki korralikku väravavõimalust tekitada.

• Vaata Brit Maria Taela pildigaleriid mängust siit või artikli alt!

Flora võit tähendab, et nad läbisid meistrivõistluste esimese ringi puhaste paberitega – üheksa mängu ja üheksa võitu. Ning kui märtsis Paide ja Kalju vastu saadi ärevad 2:1 võidud, siis koondisepausi järel on Flora võitnud kõik viis mängu nii, et enda puur on olnud puhas. Tiitlikaitsja Levadia kaotab neile nüüd viie punktiga.

Jalgpallis kehtib tõde, et kiire värav muudab mängu, sest muudab igal juhul hoiakuid, millega meeskonnad mängule läksid. Pingeväli on kiire tabamuse järel alati hoopis teine – midagi on kas õhus või hoopiski eetrist maas, keegi tunneb end hästi ja teine võistkond üldse mitte. Premium liiga hooaja esimese Tallinna derbi sai kiiresti enda kätte FC Flora.

9. minutil sai Rauno Alliku Levadia karistusala nurga lähistel palli, sai hakkama tal seljas elanud vastase survega ja sokutas söödu kaitsjate vahelt läbi Danil Kuraksinile. 19. märtsi Raudteederbis vahetusest sekkumise järel Florale võidu toonud kaks väravat löönud noor ääreründaja oli küll terava nurga all, aga lahendas olukorra hiilgavalt, tulistades palli Karl Andre Vallneri jalge vahelt sihile.

12. minutil ähvardas Flora 2:0 juhtima minna, kui Joonas Tamm tegi enda poolel vaheltlõike ja vedas ise palli rünnakule. Sergei Zenjov mängis seina, aga Vallner jõudis karistusalas pallini enne Tamme. Minut hiljem nägi Levadia esimest ohtlikku pealelööki, kui karistusala joonelt sai proovida Oleksi Hoblenko, aga Karl-Romet Nõmm tõrjus.

Etteruttavalt võib öelda, et see jäi ka Levadia avapoolaja ainsaks ohtlikuks pealelöögiks. Palli omati rohkesti ning teeniti ka viis nurgalööki, ent ükski neist ei lõppenud tiitlikaitsja pealelöögiga, vaid Flora kollektiivne kaitse toimis. Kuigi mõned Zakaria Beglarišvili toimetatud kornerid olid päris kuratliku trajektooriga, siis Flora võitis õhuduellid ja klaaris lahtised pallid.

Toimis ka Flora kollektiivne rünnak, nagu näitas 34. minut. Alliku võitis vasakus ääres palli, millele järgnes Flora meeste õigeaegne ja loogiline liikumine. Alliku mängis söödu Konstantin Vassiljevile, kes jätkas paremal vabanenud Zenjovile. Kogenud ründaja lõi esimese puutega ja rammis palli postipõrke kaudu võrku. Flora juhtis 2:0.

Vaheajal loobus Levadia neljamehelisest kaitseliinist ja läks tagasi harjumuspärase variandi juurde, kus kahe keskkaitsja vahel tegutseb Brent Lepistu, kes vahetusest väljakule toodi. Pallivaldamine kaitseliinis muutus seeläbi küll paremaks, aga käike ettepoole leiti endiselt väga vähe. Parim šanss avanes kohe teise poolaja alguses, kui Bogdan Vaštšuki söödu järel pääses trahvikasti keskelt lööma Liliu, aga pall lendas selgelt üle.

Too šanss liigitus aga poolvõimaluseks, ei enamat. Aga midagi soodsamat tiitlikaitsja ülejäänud mänguaja jooksul tekitada ei suutnudki. Flora kaitses 4-4-2 asetusega kindlalt, peatades Levadia sageli juba keskväljal. Kui valitsev meister jõudis tsenderdusteni, langesid need Nõmme saagiks või lendasid värava esisest ohutult üle.

Hoopis Flora ähvardas mitmel puhul kontrarünnakutest kolmandagi värava lüüa. 54. minutil tegi Alliku (jälle) hea eeltöö ning Martin Miller mängis end efektselt mööda Maximiliano Uggest, pääsedes silmitsi Vallneriga, kes suutis löögi tõrjuda. 68. minutil kinkis Marko Putincanin keskväljal palli hooletu puutega Florale, Vassiljev tõusis trahvikasti ja andis söödu värava ette. Milan Mitrovic sai palli ripsata ja ilmselt just suunda muutnud palli tõttu Alliku löök ebaõnnestus ja läks mööda.

83. minutil oli Vallneriga silmitsi ka vahetusest sekkunud Tristan Koskor, aga seegi kord jäi Levadia väravavaht duellis peale. 90+1. minutil oli korraks õhus Levadia auvärav, aga Flora kaitsjad blokeerisid viskumisega Vaštšuki pealelöögi. See oli mängule sümboolselt paslik punkt, sest Flora hoolikas, püüdlik ja hingestatud kaitsetöö lõigi töntsiks ja pehmeks jäänud Levadia ees kõik uksed kinni. Täiesti teenitud võit. Soccernet.ee tähelepanekud:

Eelmise mängu Narva Transiga pisitrauma tõttu pooleli jätnud Levadia kapten Brent Lepistu kuulus täna varumeeste sekka ja nii alustas Levadia tavapärase kolme keskkaitsja asemel kahega. Sellist lahendust on peatreener Marko Savic kasutanud harva, aga nüüd Flora vastu ta meeskonna niimoodi platsile saatis.

Äärekaitsjaid mänginud Artur Pika ja Rasmus Peetsoni positsioonivalik ründefaasis oli aga vägagi tavapärane – nad püsisid kõrgel ja küljejoone juures, et meeskonna mäng lahti tõmmata. Ülesehitajaid oli allpool tavapärase kolme asemel kaks ja suuremad jõud paiknesid keskväljal, kus aga tipus tegutsenud Oleksi Hoblenko taga paiknenud kolmiku liikmetel (Zakaria Beglarišvili, Bogdan Vaštšuk, Liliu) kippus kitsaks jääma, sest Flora poolkaitse töötas hoolikalt ja sai vajadusel keskväljaduellidesse tõusnud ja sekkunud kaitsjatelt tõhusat tuge.

Teiseks poolajaks liikus Levadia harjumuspärase asetuse juurde, ent loodetud tulu sellest ei tõusnud. Flora kaitse lahti harutamiseks nappis tiitlikaitsjal tänases lahingus teravust ja täpsust. Ei ainsatki 100% väravavõimalust 90 minuti jooksul mängus oma peamise rivaaliga on kõnekas asjaolu, mis peab Levadia murelikuks tegema. Eriti arvestades, et kolme tänavuse omavahelise mänguga pole nad Florale löönud ainsatki väravat.

Levadiat on tänavu Eesti esindaja Meistrite liigas ning pole kellegi jaoks saladus, et klubi presidendi Viktor Levada ambitsioonid rahvusvahelises konkurentsis on suured. On alati olnud ja mullune meistritiitel koos Flora jõudmisega Konverentsiliiga alagrupiturniirile äratas need taas värskemale elule. Duellid Floraga on Levadia jaoks eurosarja silmas pidades parimad võimalikud proovikivid. Seniste matšide põhjal otsustades peab valitsev Eesti meister (kõvasti) auru lisama.

Levadia tegi esimese vahetuse vaheajal, kaks järgmist 57. minutil ning kaks tagumist 62. minutil. Mängu lõpuni oli veel minna pool tundi, kui Levadia oli platsile toonud viis paari värskeid jalgu ehk käinud välja kõik oma kaardid. Floral oli selleks hetkeks tehtud üks vahetus ning lõpu eel tegid nad ka teise.

Vaatamata rohketele vahetustele ja taktikamuudatusele ei saanudki Levadia täna Flora jaoks ohtlikuks. Flora lülitas sisse käigu, mida on paslik nimetada kontrollkäiguks ja kruiisis sellega kohtumise lõpuni. Kaitses tegutseti keskendunult ning langetati küpseid otsuseid. Julgestused olid olemas, võitluslikkuse nivoo kenasti paigas ehk mitte liiga pehme (annaks vastasele lihtsaid duellivõite) ega karm (kingiks vastasele karistuslööke).

Pall püsis küll enam Levadia valduses, aga kontroll täielikult Flora käes. Ainuke vajakajäämine rohevalgete jaoks oli suutmatus hoolimata avanenud šanssidest lüüa kolmas värav, mis otsustanuks kõik lõplikult ära. See on märk kõrgest kvaliteedist ja toimivast süsteemist, kus edu aluseks ei ole indiviidid, vaid kollektiiv.

Endiselt tasub meenutada, et kahe hooaja vahel siirdusid Florast välismaale nende esiväravavaht (Matvei Igonen), kaitseliini liider (Märten Kuusk) ning väravakuningas ja Eesti parim jalgpallur (Rauno Sappinen). Vaatamata sellele on Premium liiga hooaega alustatud üheksa võiduga üheksast mängust. See on muljetavaldav.

Eelmistel hooaegadel eelkõige vahetusmehe rolli täitnud kogenud universaalset edurivimeest, kes tänavu tipuründaja positsiooni endale haaranud, on viimaste nädalate jooksul rohkelt kiidetud. Ja tuleb kiita veel, sest kuigi ta ise täna Levadiale väravat ei löönud, oli tema eeltöö mõlema tabamuse puhul võtmerollis. Järjekordne väga hea mäng Allikult.

Protokoll:

24. aprillil kell 17.15 Sportland Arenal

Tallinna FC Flora - Tallinna FCI Levadia 2:0 (2:0)
9. Daniil Kuraksin, 34. Sergei Zenjov

Väravasöödud: 9. Rauno Alliku, 34. Konstantin Vassiljev
Hoiatused: 36. Marco Lukka - 52. Bogdan Vaštšuk, 83. Karl Rudolf Õigus, 86. Mark Oliver Roosnupp
Mänguolud: +8, päikesepaisteline tuuline ilm, kunstmuru heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 825
Peakohtunik: Kristo Külljastinen
Abikohtunikud: Sander Saga, Veiko Mõtsnik
Neljas kohtunik: Juri Frischer

Flora: Karl-Romet Nõmm, Michael Lilander, Henrik Pürg, Joonas Tamm, Marco Lukka, Markus Soomets, Martin Miller, Sergei Zenjov, Konstantin Vassiljev, Daniil Kuraksin (59. Aleksandr Šapovalov), Rauno Alliku (80. Tristan Koskor).
Varus: Ingmar Krister Paplavskis, Kristo Hussar, Ken Kallaste, Markus Poom, Andreas Kiivit, Tristan Koskor, Aleksandr Šapovalov.

Levadia: Karl Andre Vallner, Rasmus Peetson (57. Mark Oliver Roosnupp), Maximiliano Ugge, Milan Mitrovic, Artur Pikk (62. Frank Liivak), Marko Putincanin, Ilja Antonov (46. Brent Lepistu), Liliu (62. Karl Rudolf Õigus), Zakaria Beglarišvili, Bogdan Vaštšuk, Oleksi Hoblenko (57. Robert Kirss).
Varus: Artur Kotenko, Frank Liivak, Mark Oliver Roosnupp, Brent Lepistu, Markus Jürgenson, Robert Kirss, Maksim Podholjuzin, Nikita Vassiljev, Karl Rudolf Õigus.

Tabeliseis: