Luup peale | Flora tõestas veel üks kord, et on 2022 Levadiast selgelt parem (galerii!)
FC Flora meeskond võttis A. Le Coq Arenale kogunenud 1012 pealtvaataja ees vastu klubi ajaloo 14. Eesti meistritiitli pärast seda, kui oli taas tõestatud, et 2022. aastal on nad FCI Levadiast selgelt paremad. Hooaja kuues ja viimane Tallinna derbi lõppes Flora 2:1 võiduga.
Esimest korda oldi vastamisi superkarikafinaalis, kus Flora mänguliselt üle, aga seis jäi 0:0 ja penaltitega võitis Levadia. Järgnenud karikasarja veerandfinaali võitis Flora selgelt 2:0. Premium liiga esimene duell lõppes samuti Flora 2:0 võiduga. Maikuu lõpus sai Levadia tänu Ernest Agyiri imeväravale kätte 1:1 viigi, aga septembri alguses võitis Flora taas, kusjuures toonane 2:1 skoor oli tasavägisem kui mängupilt.
Sama võib öelda Flora tänase 2:1 võidu kohta. Agyiri viis Levadia 7. minutil kaunist kauglöögist juhtima – üldse esimene ja ainus kord 2022. aastal, kui Levadia omas mõnes mängus Flora vastu eduseisu! – aga juba 13 minutit hiljem seadis Rauno Alliku jalule viigi. Edasist kohtumist domineeris Flora, kes suutis arvukatest lubavatest rünnakutest ühe ka võiduväravaks lüüa.
Esimene võimalus eduseisu saavutamiseks avanes Floral juba 24. minutil, kui esimeselegi väravale eeltöö teinud Miller tõstis pehme palli tagumisse posti ja Sergei Zenjov lükkas selle värava eest ahvatlevalt läbi. Jätkajat ei leidunud. 31. ja 32. minutil murdis Zenjov ise kahel korral trahvikasti, aga mõlemal juhul suutis Levadia kaitse ta peatada. Teisel puhul küll moel, mis pani Flora häälekalt penaltit nõudma.
Esimese poolaja lõpp kiskus väljakul päris tuliseks, sest mõlemad meeskonnad mängisid jõuliselt ega tõmmanud piiripealsetes olukordades jalga tagasi. Vaheaeg olukorda ei rahustanud, vaid teise poolaja kohe teisel minutil teenis Vladislav Kreida kohtumise esimese kollase kaardi keskväljal Mark Oliver Roosnupule tehtud vea eest.
Initsiatiiv püsis aga endiselt kindlalt Flora käes. 53. minutil oli Rohevalgetel kasutada kolmas nurgalöök, mille järel tekitati Levadia värava ees paras segadus ja Alliku madala löögi peatas Levadia alles väravajoonel. Neli minutit hiljem jõudis Flora aga sihile, kui Zenjov lõikas keskväljal vahelt Rasmus Peetsoni söödu ja mängis selle Konstantin Vassiljevile, kes jätkas kaitseliini taha Millerile.
Florakas lõi peale esimese puute ja vasaku jalga ning sihtis löögi lähema posti kõrvale. Sellega üllatas ta Levadia väravavahti Karl Andre Vallnerit (muuseas, Vallner tuli platsile 8. minutil, kui asendas karjääri viimase mängu teinud 41-aastast Artur Kotenkot).
61. minutil oli Floral kasutada karistuslöök 23 meetrilt. Vassiljev tulistas, Vallner tõrjus enda ette, aga esimesena jõudsid lahtise pallini Levadia kaitsjad. Vallner pidi tõrjetööd tegema ka 82. minutil, kui karistusalast pääses löögile Danil Kuraksin. 84. minutil lõi Flora värava, aga Millerile fikseeriti suluseis. Üks hea võimalus Levadial viigivärava löömiseks tekkis, kui 90. minutil proovis kaugelt Agyiri, aga Karl-Romet Nõmm oli valmis ja tõrjus. Soccernet.ee tähelepanekud:
Eesti koondise peatreener Thomas Häberli pärastlõunaga Lillekülas paraku rahule ei saa jääda, sest silmas pidades järgmise nädala Balti turniiri jäi tema valik ilmselt ahtamaks. Esimesel poolajal jäi mäng vigastuse tõttu pooleli nii FC Flora ääreründajal Henrik Ojamaal kui ka FCI Levadia vasakkaitsjal Artur Pikal.
Ojamaa sai vigastada kohtumise alguses ja kontaktivabas olukorras. Väljakult aitasid ta ära kaaslased. Pika mäng jäi pooleli esimese poolaja lõpus, kui ta tegi haiget jalale. Häberli peab nüüd ootama selgust, kas mehed on koondise jaoks valmis. Ja kui ei ole, siis otsustama, kas ja keda nende asemel meeskonda kaasata.
Kohtumise iseloom oli kahtlemata haarav, sest olukordi oli tippmeeskondade omavahelise mängu kohta pigem palju. Tempo oli kõrge ja kumbki meeskond ei pööranud ettevaatlikkusele teab mis suurt tähelepanu. Põhjus täiesti arusaadav – tabeli mõttes ei otsustanud mäng ju mitte midagi ning mõlemad soovisid lihtsalt hooaega hea tundega lõpetada.
Säärased otsese sportliku pingeta mängudest võivad kujuneda vägagi mõttetud duellid, aga üldiselt mitte juhul, kui vastasseisus peitub mingi laiem mõte. Tallinna derbis on see muidugi olemas ja seetõttu polnud ohtu, et kirg lahtuks ja mäng laiali valguks. Küll aga oli kohtumine punktipinge puudumise tõttu sügavalt ebaloogiline.
Eriti Levadia, aga tegelikult ka Flora võttis suuremaid riske, kui neile muidu Tallinna derbis kombeks. Enda vastase suhtes kehtestamisel ei hoitud jõudu tagasi, vaid vajutati igaks juhuks natuke juurde. Olukordadesse mindi lõpuni ja täiega, sest vastas ju Flora/Levadia.
Flora peatreener Jürgen Henn kandis 35. vooru mängus Tallinna Kaleviga teenitud punase kaardi tõttu juhendamiskeeldu ning jälgis kohtumist A. Le Coq Arena ülemiselt tribüünilt, mis oli tervenisti tema käsutuses.
Tehnilises alas juhatas vägesid Joel Indermitte, kes tegi Ojamaa vigastuse puhul huvitava otsuse, tuues tema asemele mitte ääreründaja Danil Kuraksini, vaid poolkaitsja Martin Milleri. Otsus õigustas end täielikult, sest Miller tegi eeltöö Flora esimesele väravale ja lõi ise teise.
Ojamaa asemel vahetusest sekkunud Miller elavdas koheselt Flora ründemängu ning oli kohtumise saatuse määranud momentide puhul võtmerollis.
Mitteametlik protokoll:
13. novembril kell 14.00 A. Le Coq Arenal
Tallinna FC Flora - Tallinna FCI Levadia 2:1 (1:1)
20. Rauno Alliku, 57. Martin Miller - 7. Ernest Agyiri
Väravasöödud: 20. Martin Miller, 57. Konstantin Vassiljev - 7. Milan Mitrovic
Hoiatused: 46. Markus Soomets, 72. Markkus Seppik - 64. Liliu, 90+5. Mark Oliver Roosnupp
Mänguolud: +13, päikesepaisteline tuuline ilm, muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 1012
Peakohtunik: Joonas Jaanovits
Abikohtunikud: Sander Saga, Veiko Mõtsnik
Neljas kohtunik: Martti Pukk
Flora: Karl-Romet Nõmm, Michael Lilander, Vladislav Kreida, Markkus Seppik, Ken Kallaste, Markus Soomets, Markus Poom, Konstantin Vassiljev, Sergei Zenjov (76. Daniil Kuraksin), Henrik Ojamaa (13. Martin Miller), Rauno Alliku.
Varus: Evert Grünvald, Marko Lipp, Marco Lukka, Mihkel Järviste, Martin Miller, Aleksandr Šapovalov, Henrik Pürg, Kristo Hussar, Daniil Kuraksin.
Levadia: Artur Kotenko (8. Karl Andre Vallner), Rasmus Peetson (72. Bourama Fomba), Maximiliano Ugge, Milan Mitrovic, Artur Pikk (38. Karl Rudolf Õigus), Nikita Vassiljev, Zakaria Beglarišvili (72. Daniel Luts), Brent Lepistu, Ernest Agyiri, Mark Oliver Roosnupp, Liliu.
Varus: Aleksandr Kraizmer, Karl Andre Vallner, Markus Jürgenson, Murad Velijev, Maksim Podholjuzin, Bourama Fomba, Patrik Kristal, Daniel Luts, Karl Rudolf Õigus.
Tabeliseis:
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: Jana Pipar
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta