Luup peale | Herilane Välja nõelas, vapper karu kaitses ja Flora jäi meepotist ilma


"Peame palliga julgelt mängima ja herilaste nõelte eest hoiduma. Sumisejste kostüümi alla on aga endiselt tugev karu süda. Mehed võitlevad kaitses julgelt ja isukalt."
Tagantjärele tarkus on tihtipeale mõttetu, aga Flora väravavahtide treener Aiko Orgla kehastus enne mängu Pärnu Vaprusega otsekui prohvetiks. Kollased särgid selleks hooajaks kollamustatriibuliste vastu vahetanud pärnakatel õnnestus nii nõelamine kui ka karukaitse, nii et teist aastat järjest – ja klubi ajaloos üldse teist korda – suudeti Florast 1:0 jagu saada.
Rauno Sappineni pealöök käis juba kuuendal minutil Vapruse väravalatis, aga see jäigi avapoolajal Flora parimaks võimaluseks. Vaprus meisterdas seevastu 15. minutil iluvärava. Või õigemini tuleb au selle eest anda ühele mehele – Henri Väljale.
Mullused klubikaaslased Tristan Toomas Teeväli ja Joosep Põder maadlesid karistusala nurga juures, Põder kukkus ja Vaprus teenis karistuslöögi. Palli taha astunud Välja keerutas parema jalaga tagumisse ristnurka nii, et Evert Grünvaldil ei olnud teha suurt midagi – 1:0!
Väravast indu saanud Vaprus hoidis avapoolaja jooksul kerget initsiatiivi ja kui florakad ka löögini jõudsid, siis olid üritused ebatäpsed või said Vapruse kaitsjad jala vahele. Teisel poolajal haaras Flora vahetuste toel küll initsiatiivi, hoidis pidevalt Vapruse karistusala ümber teravust õhus, aga suutis luua vaid paar tõeliselt head võimalust – Sappineni löögi tõrjus Ott Nõmm ja jätkuürituse suunas Andero Kaares väravast mööda, päris lõpu eel päästis pärnakate kapten Magnus Villota õigeaegsete viskumistega Nõmme kahel korral tõrjetööst.
Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:
2002. aasta MM-finaalturniiri veerandfinaalis üllatas Brasiilia täht Ronaldinho inglaste väravavahti David Seamani, keerutades karistuslöögi mitmekümnelt meetrilt parema jalaga tahanurka. Henri Välja, kes polnud Ronaldinho imevärava sünnihetkel veel aastanegi, sai nüüd hakkama peaaegu samasuguse tembuga. "Ristnurk on alati vaba!" nagu mees ise mängujärgses intervjuus lõbusalt teatas.
Tõsi, Välja löögikoht oli karistusala servale märksa lähemal, kuid see muutis tabamuse pigem isegi keerukamaks, mitte lihtsamaks. Erinevalt Ronaldinhost pidi Välja keerutama palli ümber-üle Flora kaitsemüüri, samas pidi löök olema nii piisavalt kõrge kaarega kui ka piisavalt terav, et Evert Grünvald selleni ei küündiks. Lõpptulemuse kohta saab öelda vaid üht – geniaalne!
32 mängu ja mitte ühtegi võitu. Selline oli Vapruse saldo Flora vastu enne eelmise aasta maikuud. Siis saadi Virgo Valliku 90+4. minuti väravast A. Le Coq Arenal lõpuks esimene võit kirja ning ehkki Flora võttis septembris revanši, tuli nüüd lühikese aja jooksul juba teine võit. Vapruse keerulise kalendri juures – avavoorus võeti mõõtu mulluselt hõbedameeskonnalt Nõmme Kaljult, nädala pärast tuleb vastu valitsev meister FCI Levadia ning lisaks mängiti teisipäeval veel karikamängu – on Floralt võetud kolm punkti väga vajalikud.
Mis valmistas Florale mullu enim peavalu? Standardolukordade kaitsmine. Kuidas lõi Trans nädala eest Florale esimese värava? Nurgalöögi järgsest olukorrast. Aga teise? Nurgalöögist. Nüüd kingiti vastasele üsna ohutust olukorrast karistuslöök, teades väga hästi, et Välja jalg on selliselt positsioonilt alati terav.
Flora koosseisu sügavus või õigemini selle puudumine on olnud hooajaeelsete arutluste teema. 18-aastane Sander Tovstik on tõestanud, et väärib algkoosseisu usaldamist, seekord samuti alustajate sekka edutatud 17-aastane Sander Alamaa sai samuti tublilt hakkama. Ent Nikita Mihhailovi viimase hetke haigestumine lisas nimekirja veel ühe puuduja, kusjuures tegelikult on Floral neid praegu vähe – vaid pikemaajalisi muresid ravivad Mark Anders Lepik ja Sergei Zenjov.
Avamängu järel koosseisus tehtud kolm muudatust (ehkki Mihhailovi oma oli sunnitud) viitavad sellele, et mingil määral otsib peatreener Konstantin Vassiljev endiselt kõige paremini toimivat koosseisu. Vaheajal püüdis ta muutust tuua keskvälja ümbersättimisega, lõpuks oli platsil juba neli väga selgelt ründava suunitlusega mängijat, aga värav jäigi löömata.
Avapoolajal takerdus Flora mäng aeglasevõitu pressingu tõttu, ka keskvälja ei saadud enda kontrolli alla. Teisel poolajal nappis seevastu eeskätt rünnakute lõpetamise täpsust ja teravust. Vapruse mänguplaan ehk panustamine palli kiirele ülesviimisele oli märksa lihtsam, aga töötas ka märksa paremini.
5. Kaarese jaht jätkub
15 aasta, 8 kuud ja 9 päeva vanusel Andero Kaaresel oli teisel poolajal suurepärane šanss kerkida Premium liiga kõigi aegade noorimaks väravalööjaks. Rauno Sappineni löögi ja Ott Nõmme tõrje järel jõudis ta esimesena lahtise pallini, aga suunas selle pooleldi kukkumise pealt napilt raamidest mööda.
Kaaresel on järgmise nädala lõpus Tallinna Kalevi vastu veel üks ja viimane šanss rekord enda nimele saada. Siis edestaks ta kolme päevaga Martin Vetkalit, kellel oli 2019. aasta novembris Tallinna Kalevi eest Viljandi Tuleviku vastu skoori tehes vanust 15 aasta, 8 kuu ja 19 päeva.
Mullu septembris Kuressaare vastu platsile pääsedes võttis Kaares 15 aasta, 2 kuu ja 16 päeva vanusena Tony Varjundi käest enda nimele läbi aegade noorima Flora särgis Premium liigas mänginud mehe tiitli. Flora noorimaks liigavärava lööjaks saamine on Kaarese puhul samuti väga reaalne, sest aega on tal selleks mitu kuud. Varjund suutis 2023. aasta augustis Harju JK Laagri vastu skoori teha 16 aasta, kahe kuu ja nelja päeva vanuselt.
Muidugi võiks Vapruse ridadest esile tõsta Väljat või siis anda selle tiitli ühiselt kogu meeskonnale. Aga kindla tagala sümboliks kerkis eriti viimase mõnekümne minuti jooksul just Nõmm.
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: Katariina Peetson
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta